40. Soojavee temperatuuri kõikumised on suured? (3) Rõhuvaheregulaator on puudu Regulaatorventiil on valest valitud Reguleerimissüsteem on valesti vaitud 41. Sooja vee temperatuur on tipptarbimise ajal madal? (2) Primaalpoole soojusallika vooluhulk on liiga väike Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike KAUGKÜTE 42. Mida tähendab mõiste soojuskandja? Soosjuskandja on soojusekaja soosjusallikast soojussõlme ning sealt edasi tarbiani. Enamjaolt kasutatakse selleks vett 43. Mida tähendab mõiste soojusvõrk? Soojusvõrk on torustikesüsteem mis trantsportimiseks soojusallikast soojuskadja soojusõlme 44. Mida tähendab mõiste kaugküttesüsteem? Piirkondlik kütmissüsteem mis koosneb soojusallikast, soojuskandjast ja soojusvõrgust ja soojussõlmest. 45. Millisteks ühendusteks jaotub kaugkütte? Seotuks ja mitte seotuks 46
65% ELAMUTE SOOJUSVARUSTUSSÜSTEEMIDE HOOLDUS JA REMONT 1. Millise süsteemi korral nõutakse tavaliselt survekatsetusi ja süsteemi läbipesu? Sõltuva süsteemi korral. Survekatkestusi tehakse igal aastal, läbipesu 2 aasta tagant 2. Nimetada terastorude enamlevinud lekkekohad. Keevis ja keermisühendused (pikad vindid) 3. Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust? Alumiinium baasil, pronkvärvid 4. Miks on soojussõlme sooja tarbevee soojusvaheti ummistused tõenäolisemad kui keskkütte soojusvahetil? Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus 5. Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida? -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6
(seadme pilt) Reeglina paigaldatakse Heatcatcheri soojustagastuse seadmed katusele heitõhu toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter, soojusvaheti, puhastusluuk, kondensaadi vann, reguleerventiil, ventilaatori(te) kiirusregulaator, tormikate kui ka hooldusluuk. Seadmed ühendatakse kanalisatsiooni tuulutusega, mis täiendab seadme soojustootlikkust ja väldib katuse äravoolu jäätumist ning jääpurikate teket. Vahesoojuskandja torustikud paigaldatakse katuselt soojussõlme läbi kasutamata sahti või trepikoja. Soojussõlme paigaldatakse soojuspump ning lisasoojussõlm soojuspumbale. Küttesüsteemile paigaldatakse dünaamilised tasakaalustusventiilid ja sagedusmuunduriga tsirkulatsiooni pump. Olemasolevale soojussõlme automaatikale lisatakse sõltuvalt soojuspumba toodangust andurid kaugkütte piiramiseks. Ventilatsiooni sahtid puhastatakse ja olemasolevad katuse väljaviigud lammutatakse. Igas korteris kontrollitakse värskeõhuseadmeid ja
· Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat). · Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset katlamaja (gaasikatel, õlikatel). · Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme. · Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud. · Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga.
Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti
õhu soendus kaloliifeeride. Teiste soojustarbija ühendamiseks kaugkütte võrgu või mõne mu soojus allikaga. · Sõltuv kütteühendus süsteem selle sõltuvaskeemi korral kaugkütte vesi või siis soojus mingisugusest teisest tulev vesi ringleb hoone küttesüsteemis. Sõltumatu ühendusskeemi korral on kütte süsteem lahutatud kaugkütte võrgust. Kaugkütte vesi ei sisene süsteemi. · Primaalpool on soojussõlme osa kus voolab kaugkütte vesi või millele selle kaugkütte vee rõhk avaldab mõju. · Sekundaarpool kus voolab soojussõlme soojusvahetis soojendatav vesi või mis jääb segamissõlmest hoone küttesüsteemi poole. · Soojuskandja toimub soojusülekanne soojusallikast(tsenraal katlamaja) soojussõlme. See on primaar soojuskandja. Sealt edasi soojussõlmest edasi tarbimis süsteemi(radiaatoritesse).
Õige hüdraulilise tasakaalu saavutamiseks vajalik tasakaalustamine. Tasakaalustamine tähendab kõikidesse radiaatoritesse just nii suure veekoguse juhtimist, kui on vajalik selle ruumi kütmiseks. Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu: Renoveerida soojussõlmed, et see annaks igal hetkel vajaliku temperatuuriga küttevee sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soojussõlme automaatne töö hoiab kokku umbes 15% soojusenergiat. Paigaldada püstikutele tasakaalustusventiilid. Tasakaalustusventiilid säästavad 10% soojusenergiat. Paigaldada radiaatoritele termostaatventiil, et iga radiaator saaks nii palju soojust kui ruum vajab. Radiaatoriventiilid hoiavad kokku veel 5%.soojusenergiat. Meie maja on alles esimesel etapil. Me tahame suve jooksul renoveerida
klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 2060%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on 22,5 korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte-süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme tööshoidmiseks. Päikesekollektorite hinnad on väga erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 akumulatsioonipaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete
standardist m kokku hind (€) hind (€) hind (€) 7211 Küttetorustikud korrustel 485 jm 0,8 7,6 10,4 8730 7212 Küttetorustikud korrustelt soojussõlme 180 jm 0,1 1,31 1,56 517 722 Küttekehad 7221 Teraspaneel radiaatorid 1600x500 57 tk 1,2 110 15,6 7160 7222 Teraspaneel radiaatorid 1200x500 37 tk 1,2 87,12 15,6 3801
· tasuvusaeg (suhteliselt lühike (kuni 2 aastat) või pikk (üle 7 aasta)) Soojustamist võib alustada väga lihtsate võtetega, nagu akende tihendamine ja katkiste klaaside ning irvakil uste vahetamine. Nii on võimalik säästa 5-7% soojust. 21 Kallimad tööd on maja välisseinte, katuse, trepikoja ja soklikorruse soojapidavamaks muutmine, küttesüsteemi tasakaalustamine ja torude soojustamine ning olemasoleva mitteautomaatse soojussõlme asendamine täisautomaatse soojussõlmega. Olulised koefitsiendid soojustuse planeerimisel: Soojusjuhtivustegur Koefitsient (lambda), mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks, on suurus, mis iseloomustab materjali soojusjuhtivust. See väljendab soojushulka (W ), mis läbib 1 m paksuse ja 1 m² suuruse materjali kihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 kraad. See on numbriline suurus, mille mõõtühikuks on W/mK ning mis näitab materjali soojusisolatsioonivõimet.
soojustusmaterjali lisamine koos suurenemine; õhupidavuse parandamisega. Ahiküttelt kaugküttele olemasolevale ahiküttele lisatakse madala efektiivsusega põhikütteks kaugküte; hoone soojusallika ja küttesüsteemi ühendatakse kaugküttevõrku asendamine efektiivsemaga; komplasse soojussõlme kaudu; küttesüsteem paremini soojussõlmes toimub sooja reguleeritav; korteri põhine tarbevee ja küttevee sooja tarbevee valmistamise valmistamine; sooja tarbevee ja muutmine hoone põhiseks; radiaatoritega keskkütte süsteemide väljaehitamine
Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarküttesüsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarküttesüsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 2) Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat.
Kõrguse suurendamine 20 cm suurendab soojakulu 3...4%. · Lodzad, mis tungivad hoone perimeetrisse, suurendavad soojakulu 4...6%. · Keeruline hoone konfiguratsioon suurendab soojuse kulu ~10%. Hoone laiuse suurendamine 12 16 m vähendab soojuse kulu 8...9%. Mikrokliima loomisel erineva kasutusega ruumides on Koduautomaatikal arvestatavad eelised tavapärase kütte ja ventilatsioonisüsteemi ees. Automatiseeritud soojussõlme korral on võimalik ka mõningane öine temperatuuri alandamine ja täpsem soojavee temperatuuri hoidmine. Soojussõlme automatiseerimisel saadav soojuse sääst on tavaliselt 5...14%. Energia kokkuhoiu eesmärgil kasutatakse ventileerimisvõimsust targalt: kui kedagi kodus ei ole töötab ventilatsioon miinimumvõimsusel, koju saabudes lülitatkase aga taas normaalvõimsusele. 57
Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine. Soojussõlme renoveerimine annab soojuse säästu tavaliselt kuni 5%. Regulatsioon toimub kooskõlas välisõhu temperatuuri muutumisega. Pealevoolu temperatuur soojusvõrgus mitte alla 60...65 0 C. Küttesüsteem. Enamuses on meil ühetoru-küttesüsteem. Võtted: püstikute tasakaalustamine (tasakaaluventiilid tagasivoolu püstikutele), küttekeha soojusväljastuse reguleerimine (küttekeha ühendussõlm muuta reguleeritavaks), ühetorusüsteem
side seaduse § 72 lg-s 1, elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lg-s 1 ja maagaasiseaduse § 18 lg-s 2 sätestatud kohustus või kes tegutseb vastavas piirkonnas võrguettevõtjana kaugkütteseaduse tähenduses. Soojussõlm on vajalik ainult selle korterelamu korteriomandi omanike huvides, kelle kinnisasjal soojussõlm asub, mitte aga avalikes huvides, s.o kaugküttevõrgu toimimiseks teiste tarbijate huvides. Seetõttu ei saa soojussõlme käsitada hagejale kuuluva tehnorajatisena. Ka KKütS § 2 p 3 järgi ei loeta tarbijapaigaldisi võrgu osaks ja KKütS § 2 p 5 järgi on elamu küttesüsteemi ja võrgu vaheliseks piiritluspunktiks liitumispunkt (võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht). LÄHENEMISKEELD JA TEISED ISIKIKE ÕIGUSTE KAITSE VÕIMALUSED Menetlust alustab kohus üksnes avalduse alusel, materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1055 sätted. Kohtul on lepitamiskohustus ning ärakuulamise kohustus
annaabi.ee 
