• Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide kütteenergia vajadust. Ruumide paigutamine • Soojad ruumid keskele • Külmad ruumid väljapoole • Magamistoad lõuna poole Küte ja ventilatsioon • Veepõhine põrandaküte • Madal töötemperatuur tagab soojusallikate optimaalse tõhususe • On võimalik ka kasutada jahutamiseks Täname kuulamast!
Infrapunakiirgus ehk infrapunane kiirgus ehk infrapunavalgus ehk infrapunane valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Infrapunakiirgus ei ole silmale nähtav. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirguse kasutusalad: Öönägemine Infrapunakiirgust kasutatakse öönägemisvarustuses. Kui puudub piisavalt valgust et objekti näha, detekteeritakse radiatsioon ning tehakse see ekraanil nähtavaks. Kuumemad objektid näidatakse erineva värvivarjendiga kui külmad. Soojendamine Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades, et inimesi soojendada ja lennukites, et eemaldada jää tiibadelt
Valgusõpetus ehk optika. Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavaid kehi. Soojuslikkude valgusallikate põlemisel tekib soojusenergiat- päike, tuli ja hõõglamp. Külmade soojusallikate puhul jäävad kehad põlemisel külmaks- luminestsentslamp, teleriekraan ja virmalised. On olemas UV- kiirgus, IV- kiirgus ja valguskiirgus. Valguse levimine on füüsiakine nähtus. Valguse levimiseks nimetatake valguenergia kandumist ruumi. Valguse levimine. Valgus levib sirgjooneliselt. Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valgusvihu abil näidatakse ruumipiirkondi, milles valgu levib, mõnikord ka levimise suunda.
Elektromagnetlained inimese teenistuses Inimes teenistuses olevaid elektromagnetlaineid on tohutult. Üheks selliseks on infrapunakiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse mikrolainekiirguse lainepikkuse vahele. Inimsilmale ei ole infrapunakiirgus vahetult nähtav. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks televisioonis, raadio jms kaugjuhtimispuldi-ning seadme vahel.Samuti ka sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks ning ka pimedas nägemiseks. Infrapunakiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel ja väiksem kui raadiolainetel. Infrapuna tähendab ladina keelest tõlgituna"allapoole punase", sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektrist .Infrapunakiirgus on ligikaudu lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Kiirgusspektri infrapunaosal on palju tehnoloogilisi kasutusvõimalusi. Seda kasutatakse
REAKTIIVMOOTOR __________________________ 8 - 10 · Mis on reaktiivmootor? ______________________ 8 · Rakendused _______________________________ 9 · Ohutus ja töökindlus _____________________ 9, 10 Mis on aurumasin? Aurumasin on soojusmootor, mis teeb mehaanilist tööd, kasutades auru oma töö vedelikuna. Aurumasinad on tavaliselt välised sisepõlemismootorid, kuigi teiste väliste soojusallikate energiat võidakse ka kasutada, nagu näiteks päikeseenergiat, tuumaenergiat või geotermilise energiat. Soojuse tsükkel on tuntud kui Rankine'i tsükkel. Üldkasutuses mõiste ,,aurumasin" võib viidata integreeritud aurumasinatele, näiteks raudtee auru veduritele, või võib viidata masinale üksinda, nagu näiteks kiirmootor või statsionaarne aurumasin. Spetsiaalsed seadmed, nagu auru vasarad ja auru vaiarammid sõltuvad aurust mis tarnitakse eraldi katlast.
kütteallikaga (nt. kaugküte jne.), mis vajadusel annavad lisasoojust. Soojuspumbaga ei pea katma kogu soojusvajadust. Küttevajaduse kõvera kuju sõltub hoone välispiiretest, kompaktsusest, kasutusotstarbest jne. Maksimaalne küttevajadus ca. 58 kW samas nt 30 kW soojuspumbaga toodetakse valdav osa soojusest ikkagi soojuspumbaga. Kombineerida tasub erineva efektiivsuse ja/või kütuse hinnaga soojusallikaid . Välja tuleb selgitada erinevate soojusallikate osakaalud kogu küttevajaduses ning teostada nö. majandusanalüüs. Soojuspumpa ei tasu üldiselt dimensioneerida katmaks tipukoormusi. Lisakütte liigi valimisel tuleks üldiselt lähtuda eelkõige investeeringu suurusest. Soojuspumpade peamine eelis on see, et nendest saadakse nö. tasuta nii soojust kui ka jahutust. Keskonnasõbraliku hoone näitaja on ka selle sisekliima kvaliteet. Mida tervislikum on siseruumide
39. Ultra-ja infravalgus, millised kehad tekitavad? Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel, , kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Päikeselt tuleb UV-kiirgus. infrapunavalgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb nähtava valguse ja mikro - lainekiirguse lainepikkuste vahele. Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. 40. Kuidas on seotud kvandi energia ja sagedus? Footoni energia on määratud valemiga: kus on footoni energia, on Plancki konstant, on footoni sagedus ja on tema lainepikkus. 41. Footon, kuidas saab arvutada selle massi? Mille poolest erineb teistest osakestest? Kuna footoni seisumass on 0, siis liigub footon alati valguse kiirusega. Footonil on mass, mis on võrdne footoni poolt edasi kantava energiaga. Kui mingi
kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. 26. Milline valgus annab tugevaima värviaistingu? Kõige tugevama valgusaistingu annab roheline valgus. 27. Mis on infravalgus? Infravalgus on valgus, mille lainepikkus jääb punasest värvusest kõrgemale (üle 760nm). 28. Mis on infravalguse toimed? Seda kasutatakse näiteks info vahetamiseks TV-, raadio- jms kaugjuhtimispuldi ning -seadme vahel, samuti sõjatehnikas ja mujal soojusallikate avastamiseks, ka pimedas nägemiseks. Infravalgus on seotud kasvuhoone efektiga. 29. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoone efekt on selline asi kus Päikselt maale tulev kiirgus läbib atmosfääri, kuid maapinnal neeldub ja maapind hakkab kiirgama soojuskiirgust ehk infravalgust ja see enam ei läbi atmosfääri neid kihte, mida läbis Päikse valguskiirgus. 30. Mis on ultravalgus? Valguslained, mis jäävad violetsest madalamale (alla
Maa on planeetide järjekorras kolmas planeet Päikesest ja tema kaugus Päikesest on 149 597 870 km. Tema pinnatemperatuuriks on -88 kuni +58 kraadi, mis pole ei liiga kõrge ega liiga madal vaid täpselt paras vedela vee olemasoluks. Maal on aga vett tohutul hulgal, seda eeskätt atmosfääri ja ookeanide omaduse tõttu hoida soojust. Eks oma osa etenda selles nii planeedi magnetvälja kaitsev toime kui ka vulkanismi ja teiste soojusallikate osatähtsus. Kui neid tegureid poleks, oleks Maa jäine koht hulga külmunud veega ja seega poleks elu Maal võimalik. Maa liigub ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil ja üks täisring võtab aega ühe aasta. Üks ööpäev on aga ajavahemik, mis kulub Maal ühe sellise täispöörde tegemiseks, et päike alustaks meridiaanilt ( kujuteldavalt joonelt, mis ühendab üle taeva põhja-ja lõunasuunda) ning jõuaks tagasi meridiaanile, kusjuures meie ajasüsteem jagab selle
energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. Hoone summaarne energiakasutus (kWh/a) – hoone sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks vajalik tehnosüsteemide soojusenergia ja elektri kasutus, arvestamata lokaalset taastuvenergiat (välja arvatud soojuspumbad). Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki tehnosüsteemide, sealhulgas soojusallikate ja lokaalse tootmise jaotussüsteemide kadusid ja energia muundamist (näiteks soojuspumba soojustegur, külmajaama jahutustegur, koostootmine, kütuseelement).
Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100 ºC. Rõhku kahekordistades on vee keemispunkt 120 ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80 ºC. Soojuspumbas ringlev külmaagens käitub sarnaselt, selle keemispunkt muutub sõltuvalt rõhu muutusest. Külmaagensi eripäraks on väga madal keemispunkt, mis on normaalrõhul - 40 ºC. See võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikate juures. Soojuspumba tööpõhimõtte kirjeldus maasoojuspumba näitel Kollektoris ringlev külmakindel lahus (külmakandja) soojeneb maapinda salvestunud päikeseenergia toimel. Soojenenud külmakandja liigub soojuspumba aurustisse, kus toimub soojusenergia ülekanne teisele kinnises süsteemis ringlevale vedelikule - külmaagensile. Külmaagensil on, nagu eespool kirjeldatud, omadus 5
väljuvad vood. Kütteks vajaliku soojushulga arvutamine. Kütteks vajaliku soojushulk sõltub: -Välis õhu temp-st, selle kestvusest -Tuule kiirusest -Hoone asendist ilmakaarte suhtes. -Päikesekiirguse intensiivsusest. Sõltub ka hoone sisestest tingimustest: -Hoone väliskarbi soojus kadudest -Soojus pidavusest -Tuule pidavusest(õhu tihedusest) -Sisemiste soojusallikate olemasolu ruumis. Täiendavate sisemiste soojusallikate soojust nim ,,vaba soojuseks" Selle arvutamiseks on 3 järgmist: - Hoone välispiirete soojuskadude arvutuse alused. Selle arvutuse tegemiseks peab olema teada: 1. kõikide materjalide soojus omadused 2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed. - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö ,,hoone küttekarakteristikut". Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda
λ = λ0 [1 + 𝑏(𝑡 − 𝑡0 )], W/(m·K) Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Ühesusetingimused: 𝜕𝑡 𝑞 Soojusjuhtivuse võrrand: = a 𝛻 2 t+ 𝑣 𝜕𝜏 𝑐𝜌 kus a - aine temperatuurijuhtivustegur, a=λ/(c*ρ) m2/s; qv- sisemiste soojusallikate tootlikkus W/m3; t - temperatuur K (°C); ∇ - Laplace’i operaator; τ - aeg s; c - aine erisoojus J/(kg.K); ρ - aine tihedus kg/m3. ised tingimused (λ, c, ρ jt) koosmõju) Ääretingimused: I liiki ääretingimus 𝑡𝑠 = t ( x, y, z, τ ) 𝑞𝑠 = q ( x, y, z, τ ) kui on teada 𝑡𝑣 ja α. 37. Konvektiivne soojuslevi. Newtoni-Richmanni valem.
Küttesoojusvarustus koormuse saab välja arvutad välispiirete soojus kadude arvutamise puhul ja muul viisil. Soojus varustus koormus sõltub välistemp, liikumise kiirusest ja suunast, hoone asendit ilmakaarte suhtes, päikese infektiivsusest, köetavate ruumida nõutavast temp, välis piirete soojus ja tuule pidavusest, tarbijate suhtumisest soojuse säästmisse, küttesüsteemide seisukorrast ja tüübist, reguleeritavusest ja häälestatuvusest, ruumi sisemiste soojusallikate olemasolust(vaba soojuse olemasolust). ................................................. Õhkküttesüsteem milles kasutatakse soojus tagastis välisõhu temp. tõstmiseks. Väikemaja õhkkütte seadmed kuuluvad ühte külmkapi suurusesse agregaati ja sinna sisse paigaldatakse kalorifeel e. küttepatarei, ventilaatorid, filtrid ja soojustagasti.Eldab 3 venti kasutamist, 1 on pea vent mis on ette nähtud kütteks vajaliku ringlusõhu ringi ajamiseks. Arvutatakse ringlusõhu hulga järgi
(joonisel lühendatult küte), sooja tarbevee koormusest ja kadudest torustikes. Joonisel esitatud 91(113) Villu Vares Energia ja keskkond kestusgraafiku koostamisel järjestatakse kaugküttesüsteemi iga tunni kohta määratud summaar- sed koormused kahanevasse järjekorda. Kuna kaugkütte soojuskoormus kõigub suurtes piirides, siis vajatakse kaugküttesüsteemi soojusallikate koguvõimsust väga lühikese aja jooksul nn tippkoormuse perioodil madalate välisõhu temperatuuride korral. Suurte kaugküttesüsteemide korral võib süsteemis olla mitmeid erinevaid soojusallikaid, näiteks soojuse ja elektri koostootmise jaamad, erinevatel kütustel töötavad katlamajad, soojuspumpjaamad jne. Iga soojusallika aastased kulud võib jagada kaheks: · püsikulud ja · muutuvkulud. Joonis 9.84. Eelisoleeritud torud ja nende paigaldamine
kasutusel lisaküttena. Uuringus osalenud korteritest ühes oli kasutusel õhksoojuspump. Gaasiküte on 14% korteritest ning vaid ühes uuringuobjektiks olnud korteris on kaugküte. Gaasikütte puhul on kasutusel kahe-toru soojuse jaotussüsteem, kaugküttega korteri puhul oli tegemist ühe-toru süsteemiga. Tehnilise poole pealt esines probleeme: soojuse jaotus süsteemide soojuskadudega; soojusallikate küttevõimsuse reguleerimise võimalusega; ahjude efektiivsusega. Küttetorustike ja sooja tarbevee torude jaoks vastavalt EN 12828 isolatsiooniklassile 4 ja soojustuse soojuserijuhtivusel 0,04 W/(m K) on vajalik 11…58 mm paksune soojustus toru läbimõõtudel 10…100 mm (mida suurema läbimõõduga toru seda paksem soojusisolatsiooni koorik). Tavaliselt puuduvad radiaator-küttekehadel termostaatventiilid, mis ei võimalda reguleerida küttekeha soojusväljastust
soojuskadu tagab väiksema soojusenergia kulu. Joonisel tähistab iga erinev joon erinevaid soojusallikaid: ahiküte, elekterküte, õhk-vesi soojuspump ja maasoojuspump. Selline sõltuvus lubab hoone renoveerimisel valida soojustatavaid piirdeid: hoonepiirded, mida on lihtsam soojustada, soojustatakse rohkem ja hoonepiirded, mille lisasoojustamine on problemaatilisem, soojustatakse vähem. Sama soojuse erikao juures erinevate soojusallikate poolt saavutatav erinev soojusenergia erikulu on põhjustatud efektiivsusest, soojustegurist, soojuse jaotamise ja väljastamise kasutegurist ning sisetemperatuuri juhtimise võimalikkusest (ülekütmise vältimine). 500 Soojusenergia kulu kWh/(m2a) 400 300 200
annaabi.ee 
