Püstise kõrre läbimõõt on 27 cm Südamik on täitunud pehme säsiga Viljapea kasvab varrel lehekaenlasse 1-4 tõlvikut Hästi arenenud juurestik Maisi juurestiku arenemine... Ajalugu... Pärineb Kesk-Ameerikast Esivanemaks peetakse sõkalmaisi 16. sajand Euroopas Eestis tehti maisikasvanduskatse 19. sajand Eestis hakati maisi tootmisesse viima 1954. a. Harilik mais... Valgusnõudlik Soojalembeline Kasvab praktiliselt igal pool v.a. polaaralad ja kõrgustikud Kasvab 25...30 °C õhutemperatuuri juures Kasvab kergetel, õhustatud ja viljakatel muldadel Ühekojaline Harilikust maisist aretatud sordid.. Hammasmais Paismais ehk lõhenev mais ehk plaksumais Kõva mais ehk ränimais Suhkrumais Sõklamais Tärklismais Tärklise-suhkrumais Vahamais Maisi kasutus Haljalt koristatud taimi kasutatakse
wales-photography/ ·Järvi on seal vähe, põhiliselt mägede tamm jne ·Rohttaimerinne, nt ülane jne juures ·Maa ega vesi ei külmu ·Soojalembeline taimestik ·Jõgesid on seal rohkem ·Põllustatud pruunmullad, mägedes ·Kolm tuntumat on: leetunud ja soostunud mägimullad Wye(215 km) Uski(102 km) Joonis 2. Snowdonia Severn(345 km)
Tõlvikuid on maisitaimel 14. Tõlvik on tavaliselt 1025, harva kuni 45 cm pikkune ja sisaldab tavaliselt 200400, harva kuni 1000 seemet. Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned on tavaliselt kollased, kuid eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased, sinakad, mustjad jne Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad, tingimused ja paljunemine Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides. Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil.
Viljapea kasvab varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid 1-4. Tõlvik kuni 25 cm pikk, karva kuni 45cm. (Sisaldab 200-400, harva kuni 1000 seemet.) Tõlvikud arenevad emasõisikutest, isasõisikud asuvad eraldi sama taime ladvas. Seemned- kollased, eri sortidel võivad olla ka valkjad, punased sinakad, mustjad jne. Hästi arenenud juurestik aitab kõrget taime püstisena hoida. Kasvukohad ja kasvutingimused Valgusnõudlik ja soojalembeline taim Kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, v.a polaaralad ja kõrgmäestikud Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur 25-30 kraadi Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhutatud, neutraalse reaktsiooniga, viljakatel muldadel Paljunemine Harilik mais on ühekojaline taim, isas- ja emasõisikud paiknevad samal taimel. Tolmlemine toimub tuule abil Maisi kultiveermine Maisi kultiveeritakse maailmas laialdaselt
kasvatatakse kokku 400 000 ha ehk 4000 km2 Hernes: Väike-Aasiast, parasniisked ja mõõdukalt tihenenud mullad, soe parasvööde, valgusnõudlik, talub lühiajalist kuivust, pole kasvutingimuste suhtes nõudlik, kunagi oli suur valguallikas, tolmneb enne õite avamist, harilik hernes on sümbioosis mügarbakteritega, hernes tõstab mullaviljakust, sest herne juuremügarad seovad õhu lämmastiku Uba: Kesk-Ameerikast, 12-14ºC, huumusrikas muld, soe parasvööde, soojalembeline, pole valgusnõudlik Kurk: Põhja-India, 12-15ºC algab idanemine, 20-30ºC kasvab, niiske ja viljakas muld, soe parasvööde, soojanõudlik, vajab niiskust, palju valgust ei vaja Mõnukultuurid Ei ole vajalik eluks, kasutatakse jookides, toitudes, uimastites, suitsetatakse Kohv: Etioopiast, ekvatoriaalne ja lähiskekvatoriaalses kliimavöötmes, kasvatajad: Brasiilia, Vietnam, Ameerika; vee ja tee järel tarbituim jook maailmas
Kasvuala ● Usa ● Prantsusmaa ● Kanada ● Austraalia ● Venemaa ● Hiina ● India Mais(Zea mays) Välimus ● Mais on kõrreline ja kasvab tavaliselt 2–3m kõrgeks ● Ta annab hektari kohta rohkem teri kui ükski teine teravili ● Püstise kõrre läbimõõt on 2–7 cm ja selle südamik on täitunud pehme säsiga ● Tõlvikuid(viljapäid) on maisitaimel 1–4 ja tavaliselt on need 10-25 cm pikkused Kasvutingimused ● Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud ● Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 ° ● Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel Kasutamine ● Loomasöödana ● Biogaasi tootmiseks ● Silo valmistamiseks ● Maisijahu valmistamine ja sellest tehakse leiba ● Piirituse valmistamiseks Kasvuala ● Usa ● Hiina ● Brasiilia
Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune. Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida. Kasvutingimused Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline. Talle meeldib kasvada 25-30 kraadises soojas ning kergetel ja hästi õhustatud neutraalsetel, viljakatel muldadel. Materjal ja metoodika Materjal Kasutasin 400 ml jogurtitopse Poest ostsin taimede kasvuturvast Suhkrumaisi seemned Vesi Metoodika Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva. Seejärel panin seemned 400 ml, kasvuturbaga täidetud jogurtitopsidesse. Topsid seemnetaga panin päikese kätte aknalauale, kus oli umbes 23 kraadi sooja ja õhuringlus.
puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid; Nisu – Jõudis kõigepealt Kreekasse, Küprosesse ja Egiptusesse. Nisu kasvatatakse 67°põhjalaiusest (Norra, Soome, Venemaa) kuni 45° lõunalaiuseni (Argentiina, Tšiili). Suurimad tootjad on Hiina, India, Venemaa. Mais - Kesk-Ameerikast hakkas levima Põhja-Ameerikasse ja Lõuna-Ameerikasse, hiljem Euroopasse. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Suurimad tootjad USA, Hiina ja Brasiilia. Riis – Hiinast Aasiasse, Aasiast üle maailma. Riisi kasvatatakse kõikides maailmajagudes, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes, alates 50° põhjalaiusest kuni 40°lõunalaiuseni.[5] Riisitaimed on sooja- ja niiskuselembelised ning väga valgusnõudlikud. Mida paremad on
Rukki- ja odravalgud moodustavad nõrga, raskesti väljapestava liimvalgu. Kaera-, riisi- ja maisivalgud liimvalku ie moodusta. Liimvalgul on tähtis osa leiva- ja makaronitoodete valmistamisel: leivas põhjustab poorsust ning makaronides tugevust ja murdumatust. Teravilja toiteväärtus Teraviljad sisaldavad keskmiselt: o 75% süsivesikuid, o 10-15% valku, o 2% rasva o 10-15% vett. Hirss (Panicum miliaceum) Hirss on väikeseteraline soojalembeline teravili, mis on suure tähtsusega kuivades ja vaestes Hiina, India, Aafrika ja Venemaa piirkondades. Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss ei sisalda gluteeni, siis ei saa sellest valmistada kergitatud leibasid. Küll aga valmistatakse hirsijahust lamedat leiba, kooke, helbeid, pudingeid, suppe, pajaroogasid. Kaer (Avena sativa) Kaer kuulub tähtsamate toiduteraviljade hulka. Maailmas toodetakse ligi 50 miljonit tonni kaera aastas.
· Kasvab kõikidel muldadel kus niiskust jätkub · Valgusnõudlik ja külmakindel · Jahedas keldris · Toiduks tarvitame juurikat Seller ja petersell: · Sarikaliste sugukonda · 2.a kultuurid · Värsket sõnnikut ei talu · Säilivad ca. 1 kuu Viliköögivili Paprikas · Kuulub maavitsaliste sugukonda, üheaastane · Vitamiini rikkas · Kasvuhoonetes kasvab · Idanemise temp 10-12C · On valguse ja soojalembeline kultuur · Kasvuks optimaalne temp.20-25C · Eelistab keskmisi ja kergeid muldi · Istikud kasvatatakse ette Baklazaan · Maavitsaliste sugukonna esindaja · Toiduks tarvitatakse 25-40 päevaseid vilju · Soojusnõudlikum kultuur kui tomat · Opt. Idanemistemp 20-30 C. Kasvuks 23C · Eelistab kergeid, viljakaid muldi · Istikud kasvatatakse ette Kõrvits · Meil kasvatatakse harilikult kõrvitsat ja suvikõrvitsat e. kabatsokki · 1.a
Joonis 2. Jämepea. http://www.kalapeedia.ee/u/kalad/j%C3%A4mepea.jpg Kasv ja eluiga Jämepea on kiirekasvuline kala. Täiskasvanud kalad võivad olla küllaltki pikkad. Suurimate püütud kalade kaal on olnud 65 kg ringis ja pikkus kuni 145 cm. Keskmiseks pikkuseks on 60 – 82 cm. Pikimaks eluaeks arvatakse 20 aastat. Toitumine Suguküpse jämepea menüü koosneb peamiselt zooplanktonist, kuid ta sööb ka fütoplanktonit ja detriiti. Leviala Jämepea on soojalembeline kala. Looduslikult elutseb Hiina jõgedes, Amuuri jõgikonnast lõuna pool. Taimevohamise takistamise eesmärgiga on teda asustatud Euroopasse, Lõuna- ja Põhja- Ameerikasse ning mitmetesse Aasia riikidesse (India, Pakistan). Osad riikides, näiteks USA's, on jämepea muutunud invasiivseks liigiks. Nende ja ka teise karpakala liikide leviku takistamiseks on USA's vastu võetud ka riiklikud tegevuskavad. Kasutus Jämepead on kasutatud taimevohamise takistamiseks aga ka toiduks
Vanimad maisiseemned leiti Teotihuacanist, mis asub Pueblo linna lähedal Mehhikos. Mais oli väga oluline toiduallikas maiade ja asteekide tsivilisatsioonis. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni Kanadani ja lõuna poole kuni Argentiinani. Pärast Ameerika avastamist 15. sajandil introdutseeriti mais Hispaania kaudu Euroopasse, kus seda esialgu kasvatati soojemates Vahemeremaades, hiljem peaaegu kogu Euroopas. Veel 1980. Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud polaaralad ja kõrgmäestikud. Kasvuperioodi soovitatav õhutemperatuur jääb vahemikku 25...30 °C.[4] Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel Kaspia mere lähedal ning kuni 4000 m kõrgusel Peruu Andides.[2] Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel muldadel. Lunn Lunn on levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sealhulgas Fääri saartel,
*Transpiratsioonikoefitsent 200 *Kannatab ka 40 kraadi *valgusnõudlik lühipäevataim, *mulla suhtes ei ole nõudlik kasvab ka sooldunud muldadel *veg . perioodi pikkus 90-145 päeva Agrotehnika *Talub hästi endale järgnemist . Sobivateks eelviljadeks kaunviljad, teraviljad, mais. *Külvisügavus (3-6cm) *Mullatemp 12-15 kraadi *Külvisenrm 10-15 kg/ha , haljasmassiks 20-25 kg / ha *Koristamine täisküpsuses, kuna ei varise. Riisi kasvatamine *Peamiseks toiduteraviljaks maailmas. *Soojalembeline taim, idanemisel mullatemp vähemalt 15 kraadi . Kasvul optim 25 kraadi. *Juurtel võime omastada veest hapnikku mistõttu talub ka pikemaajalist üleujutust . *Transpiratsioonikoefitsent 500-800 . *Tüüpiline lühipäevatim. *Muldadest rasked savimullad mis hoiavad niiskust ning on kõrge orgaaniliseaine sisaldusega. *Vajab perioodilist üleujutamist , nädal niisutust millel järgneb nädala pikkne kuivaperiood.
2011 Joonis 21. Roomav metsvits (http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pildid/pilt_336.jpg) Mätashari (Celosia) -kõrge mätashari (C. argentea var. plumosa) Kasvab huumusrikkal, päiksesepaistelises, soojas, tuulte eest varjatud kasvukohal, hea drenaaziga mullal. Ei kannata värskeid orgaanilisi väetisi. Vajab regulaarset kastmist, väga soojalembeline, juba esimesed tähtsusetud külmad kahjustavad teda, väga valgust armastav. On hea konteinertaim,aiavaasides. Soovitatakse lillepeenarde ja vaaside ning kuivlillekimpude jaoks. Kompositsioonis sobilik efekttaim ja kontrasttaim oma kauni lehestiku ja kontrastse õitevärvi tõttu. Joonis 22. Kõrge mätashari (Celosia argentea Plumosa) (http://www.flickr.com/photos/tony_rodd/509271037/)
annaabi.ee 
