,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei tooda mitte mõistust väljastpoolt sisse, vaid see areneb välja tema loomusest. Pedagoogika ei tohi olla vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. ,,Julie ehk uus Heloise" 1761 Teos on pühendatud Rousseau' poolt armastatud naisele nimega Julie. Julie armub oma koduõpetajasse, kuid pannakse mehele parun Volmarile. Julie haigestub raskelt, armastatu tulek päästab ta, kuid naine jääb truuks oma seaduslikule mehele. Suutmata piinu taluda, sooritab ta enesetapu ning kirjutab hüvastijätukirjas: ,,Ela hästi, mu armas sõber. Ah, ma lõpetan oma elu..."/
et ta oleks kord oma mehe poolt valitsetav. Samal ajal haritakse Émile'i, kui ideaalse mehe kehastust, olema omavalitsuslik. Rousseau ei varja oma iroonilisust intellektuaalsete naiste suhtes. Et nii erasuhted kui poliitilised suhted Rousseau nägemuse kohaselt õigesti töötaks, peavad naised alluma. Seevastu hindab ta naist kui ilu kehastust, kes oma loomuliku kaunidusega suunab ühiskonda kombekusele ja headusele. Pedagoogika ei ole vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. Ühiskonna- ja riigifilosoofia Ühiskondliku lepinguga kuulutavad inimesed, kes looduslikus seisundis olid üksikisikutena vabad, oma ainsaks suverääniks kogukonna. Nad ütlevad lahti oma indivuduaalsest vabadusest ja loovutavad selle ,,poliitilisele kehale", lähtudes kasulikkuse kaalutlustest, mis on täielikus vastavuses nende ,,enesearmastusega". Ja sellest hetkest alates on valitavas valitsuses kehastuv üldine tahe absoluutseks valitsejaks
Õpetavad Eesti tunnustatumad filmiprofessionaalid ja teoreetikud ning külalisõppejõud ka Euroopa parimatest filmikoolidest. Kool lubab väga head praktikat, sest on koostöös väga paljude rahvusvaheliste ettevõtetega. Samuti pakub kool erialadele parimat õppekvaliteeti, mille eest vastutavad õppejõud, kes on hästi koolitatud ja kõrgelt haritud. Bakalaureuse kraadi omandanud peaksid olema küpsed (muidugi vastavate individuaalsete soodumuste omamisel) jätkama õpinguid filmi- ja videokunsti magistrantuuris süvendades oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Bakalaureusekraad ainuüksi annaks kvalifikatsiooni töötamiseks nn. filmitootmise teises lülis, st. rezissööri, operaatori, helioperaatori, montaazirezissööri, produtsendi assistentidena. BFM-s on võimalus omandada eelkirjeldatud laiahaardeline haridus rahvusvahelises keskkonnas. Kooli õppekavad
Seega ei piisa ainult poliitilise võimu saavutamisest, vaid tuleb muuta inimeste teadvust (mitte ainult intellektuaalne renessansi kriitika kirikule, vaid ka protestantlik, massidele sobiv tööst lähtuv kriitika). 27. Autoriteet - on mõjuvõim, mis inimesel või mõni muul elusolendil on teiste samasuguste üle 28. “Demokraatia miinimumdefinitsioon”- demokraatia on juhtide vahetamise süsteem 29. Kultuuriline pööre humanitaarteadustes 30. Habitus- Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust” “Habitus on nii objektiivsete hinnangute tootmise printsiip kui ka nende objektiivsete hinnangute klassifikatsioonisüsteem.” 31. Moraalne paanika: 32. Uus-hõimud 33. Avalikkus- ehk üldsus on üks või mitu juriidilist või üksikisikut ja nende isikute organisatsioonid, rühmad ja muud ühendused (wiki) 34. Kvaasi-teooriad- pakub lahendust ja siis alles saab problemaatiline olukord defineeritud
sin ja arendasin iseennast. 14 KOKKUVÕTE Foobia on põhjendamatu hirmutunne kindla olukorra, olendi või nähtuse ees. Enamasti ei ole foobiat põhjustav allikas aga tegelikult ohtlik. Foobia peamisteks tunnusteks on pearinglus, südamelöökide kiirenemine ning lämbumistunne. Ühte kindlat foobia tekke- põhjust pole avastatud, kuid eeldatavasti tekib foobia kas geneetiliste soodumuste käigus või mõne ekstreemolukorra tõttu. Foobiat ravitakse käitumisteraapiaga, tunnetusteraapiaga ning medikamentidega. Kasutades mitut ravivõimalust koos on raviefektiivsus parem ja on suurem tõenäosus, et patsient saab oma foobiast võitu. Foobiatest ei räägita just kuigi palju, kuid ometi on nad meie praeguses ühiskonnas väga olulisel kohal. Paljud inimesed arvavad, et foobiad on tühised ja inimese enda ettekujutus. Tegelikult see nii ei ole
küünaldest köögimööblini. Pigem suunatud madalamale keskklassile, kes tahavad ka moodsat elustiili näidata. Oluline: elustiil ei ole seotud klassiga selles mõttes, mis Weber või Veblen silmas pidasid, kuid sissetulek ja positsioon tootmishierarhias ikkagi mõjutab tarbimist. Ilmselt ka muud faktorid: demograafilised faktorid: sugu, rass, vanus, seksuaalsus jne 15. Mida peab Bourdieu silmas habitus'e all? ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi.
(geneetilised) aspektid. Ühiskond on halb ja laps muutub selle tõttu. Laps tuleks kõigest halvast isoleetida ja üles kasvatada ning teismelisena tagasi ühiskonda viia. Raamat Emelie kõige mõjukam teos maailma pedagoogikakirjanduses, laps kasvatati üles armastuse ja mõistusega ning kaitsti teda ühiskonna halbade mõjude eest. Mõistupärane kasvatus- arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi, loomulike soodumuste delikaatne arendamine. 8.Sigmund Freud- teooria deterministlik: Käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid. Jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks. Igal astmel peab laps lahendama teatud konflikte ja saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1.Oraalne faas- sünnist kuni 12 kuud- nauding on suu juures- täiskasvanuna võib hakata nt. Suitsetama 2.Anaalne faas- 1a.-3a.- nauding päraku umber- ehmatuses võib kujuneda pedant(Monk) 3
seisukohad). Psühhopaatia on isiksuse psüühilise struktuuri oluline kõrvalekalle, mille juures on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimisiseärasusi ja käitumishäireid. Kõik käitumishäired, mille puhul karistatakse kriminaalsels korras on hälbelised käitumised. Psühhopaatia peamine eripära on see, et see on seisund, mitte protsess. Psühhopaatiat võib rohkem seostada geneetiliste soodumuste kui keskkonnaga Vene koolkond räägib jällegi palju keskkonna mõjust. Psühhiaatrias sai suhteliselt kiiresti selgeks, et psühhopaate ei saa pidada klassikalises mõttes vaimuhaigeteks ning see seisukoht püsib tänapäevani. E. Kraeplin, TÜ psühholoogiaprofessor, andis välja kuulsa kliinilise psühholoogia õpiku, kus ta jagas haigused kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu
(frenoloogia, füsiognoomia) ühildamise katsega juba aimatavate uute, geneetikast pärinevate teadmistega. Dr. Ernst Saareste sõnu kasutades on pärilikkusõpetuse ja konstitutsiooniõpetuse vahe selles, et viimane on "ehitatud pärilikkuseõpetuse kogemusile ja katsub kliiniliselt kasutada sealt saadud tulemusi". Konstitutsiooniõpetus mitte ainult ei pühendu haiguste leviku ja esinemise kaasasündinud põhjuste ja soodumuste otsimisele, vaid üritab seda teha seoses väliskeskkonna mõjude analüüsiga. 35 Vihje pärilikkusteooriale oli siinkohal asjakohane ka seetõttu, et konstitutsiooniõpetus (maakeeli omal ajal öeldud ka kui: kehapõhilaadi uurimine) nägi oma oluliste uurimismeetoditena nii genealoogiat kui kaksikute meetodit mõlemad valdkonnad on tähtsad ka geneetilistes uuringutes. Võib väita, et konstitutsiooniõpetuse näol oli tegemist eel-
,,Maitse on praktiline võime arusaamiseks, mis lubab hinnata intuitiivselt, mis sobib (või ei sobi) indiviidi juurde tema teatavas sotsiaalses positsioonis" (Bourdieu 1984: 466) Elustiil ongi teatava kihi või grupi maitse-eelistuste summa. Kirjeldab, kuidas inimesed üritavad oma positsiooni parendada selle abil, et nimetavad oma maitset õigeks (legitimiseerimine) ja oma hinnangut pädevaks. ,,Habitus on püsivate ja nähtavate soodumuste süsteem, mis koos eelnevate kogemustega suunab meie kogemust, hinnanguid ja tegevust ning võimaldab toimetada erinevaid asju läbi analoogiate edastamise" (1977:83) Võimaldab sihipäraselt tegutseda ilma et seda teadlikult sihipäraselt tehtakse. Kuid Habitus ei ole neutraalne Näiteks: ,,isiklikud" valikud hobide, toidu, kunsti jm kohta on tegelikult kooli, pere ja materiaalsete objektide poolt mõjutatud - ja eriti klassi.
(frenoloogia, füsiognoomia) ühildamise katsega juba aimatavate uute, geneetikast pärinevate teadmistega. Dr. Ernst Saareste sõnu kasutades on pärilikkusõpetuse ja konstitutsiooniõpetuse vahe selles, et viimane on "ehitatud pärilikkuseõpetuse kogemusile ja katsub kliiniliselt kasutada sealt saadud tulemusi". Konstitutsiooniõpetus seega, mitte ainult ei pühendu haiguste leviku ja esinemise kaasasündinud põhjuste ja soodumuste otsimisele, vaid üritab seda teha seoses väliskeskkonna mõjude analüüsiga. Vihje pärilikkusteooriale oli siinkohal asjakohane ka seetõttu, et konstitutsiooniõpetus (maakeeli omal ajal öeldud ka kui: kehapõhilaadi uurimine) nägi oma oluliste uurimismeetoditena nii genealoogiat kui kaksikute meetodit mõlemad valdkonnad on tähtsad ka geneetilistes uuringutes. Võib väita, et konstitutsiooniõpetuse näol oli