Sepolcrost "Kevade tagasitulek" "Kantsoon" Petrarkism Lembeluulet Petrarca stiilis nimetatakse petrarkismiks . See luule on platoonilise armastuse ideega ning selle juurde kuuluva melanhoolia,tundelisus ja igatsusega . Sonett Petrarca tegi soneti tuntuks peale Dante . Klassikalne , nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega nelikvärsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust . Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat,selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama tervilikku mõtet . Tehniliselt range ja eeldab mõttetihedust. Petrarca tsitaat : Ma ei eita, et inimelu hädad on suured ja loendamatud, kui me aga pöörame tähelepanu elu teisele küljele, siis näeme paljut, mis teeb elu õnnelikuks ning meeldivaks. Maal Maal pärineb Andrea di Bartolo di Bargilla (u 14231457) tsüklist "Kuulsad mehed ja naised", u 1450.
sonetti, kantsoone, ballaade, madrigale jm. Koosneb kahest osast Madonna laura eluajal ja Pärast madonna Laura surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Sonett kui armastusluule uus vorm leiutati Itaalias 13 saj eriti tuntuks tegi soneti Petrarca. Klassikaline itaalia sonett koosneb kahest histe riimidega nelikvärsist ning kahest vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõutikõlavat, selget ja sünonppmirikast keelt. Ülesehituspidi väljendama terviklikku mõtet. 4+3+3 peata sonett 4+3 pool sonetti 4+3+3+4 sülisonett 3+3+4+4 pööratud sonett 4+4+4+2 inglise sonett Sonetti pärg koosneb 14 sonetist. Novell tekkis hiliskeskajal; tekkinud rahvalikust lühijutust novella, mis sarnanes fabilooga; 13 saj lõpus ilmus rahvajuttude kogumik mille pealkirjaks oli ,,Noellino" Novelli tunnused: eetiline
Zanr e. liik- ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Sonett- 13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks: itaalia, prantsuse ja inglise sonetiks. Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimiskeemiga. Itaalia ja prantsuse soneti värsid jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+42. klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones kaheksanda rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüürilise mõtisklus. Sonett kulmineerub neljateistkümnendas värsis vaimuka puändiga. Tuntumad kirjanikud: Dante, Petrarca, Shakespeare. Eestlased: Marie Under. Valm- õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad
· Sündmustiku arenedes pinge kasvab · Tegevus lõpeb püandiga 4. Mis on sonett? (Petrarca soneti stroofi- ja riimiskeem) Sonett on keskaegsest itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, mis oma täiuse saavutas renessanssiajal. Peamiselt on sonetid armastuluule. Klassikalise, nn itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest ühiste riimidega (süli- või ristriimilisest) nelik värsist ning kahest veidi vabama riimistusega värsikolmikust. Klassikaliselt sonetilt nõuti kõlavat, selget ja sünonüümirikast keelt. Ülesehitus pidi väljendama terviklikku mõtet, mis kulmineeruks 14. värsis poeetilise kokkuvõttena. Stroofiskeem: 4, 4, 3, 3 Nelikute riimiskeemid: a a b b b a a b a a
saavad edasi anda armastuse täiust. Sonett - luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Soneti liike eristatakse värsside arvu ja riimiskeemide alusel. Neist tuntumad on itaalia sonett ehk Petrarca sonett, inglise sonett ehk Shakespeare'i sonett, prantsuse sonett ehk Ronsardi sonett. Klassikaliselt sonetilt eeldati sisemist ühtlust ja terviklikku mõtet; soneti keel pidi olema puhas, selge ja sünonüümiderikas. Petrarkism Petrarcalt ülevõetud platoonilise armastuse idee koos selle juurde kuuluva melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Petrarkistid olid Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Ekloog Karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina.
· Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus: · Proosas puudub rütmi regulaarsus · Proosas domineerib teatud loogiline ja grammatiline kord · Proosat kirjeldatakse stiili eripära kaudu
jagunevad stroofidesse ehk salmidesse skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Värsiridade varieerimisega on saadud mitmeid huvitavaid vorme, nagu näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616);
stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14
(näiteks abab abab cdc dcd, värsiskeem 4+4+3+3); prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3); inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv
romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. Ballaadi sisuks eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp, kuid moraalne võit. Ballaad on luule kinnisvorm.Orjakivi Sonett: 13.saj. Itaalia luuležanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust. Sonett arendab ühte teemat tõusvas joones. 14. rida kulmineerub tavaliselt vaimuka puändiga. Sonetti peetakse uusaegset teadust väljendavaks luulevormiks. Seotud erootiliselt ihaleva objekti uurimisega. Sonett ei ole lüroeepiline kinnisvorm. SIRELITE AEGU Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)?
stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks zanriks. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. * sonett: 13.saj. Itaalia luulezanr, 14 värsireast, traditsioonilise skeemiga abab, abab, cdc, dcd. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast keelt ja korrastatud ülesehitust: nelikutes teemarendus kuni 8. rea lõpuni, kolmikutes tuuakse sisse kõrvalteema või mõtisklus, 14. rida kulmineerub vaimuka puändiga. Riimipaigutuse järgi jaguneb kolmeks: itaalia sonett (4+4+3+3) abab abab cdc dcd prantsuse sonett (4+4+3+3) abba abba ccd eed inglise sonett (4+4+4+2) abab cdcd efef gg Sonetipärg - 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga, 1.soneti esimene värss kordub 14
prantsuse (näiteks abba abba ccd eed, värsiskeem 4+4+3+3) inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend
inglise sonetiks (abab cdcd efef gg, värsiskeem 4+4+4+2). Variatsioonid: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg > 15 sonetti, iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend
skeemi 4+4+3+3 järgi, inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Värsiridade varieerimisega on saadud mitmeid huvitavaid vorme, nagu näiteks peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4) jt. Sonetipärg koosneb 15 sonetist, kusjuures iga järgmine algab eelmise lõppreaga (1. soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Maailmakirjanduses on sonetti kui zanri edasi arendanud Dante Alighieri (12651321), Francesco Petrarca (13041374), prantslane Pierre de Ronsard (15241585), inglane William Shakespeare (15641616);
annaabi.ee 
