Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõnamoodustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liide, liitsõna, akumulaator, liited, liitsõnad, tuletatud, söök, alussõna, kade, sümmeetriline, sõnamoodustus, tuletamine, tuletis, söökla, söömis, lilleke, armsa, lillega, kadedus, liitmine, laudlina, voodilina, käeline, planeerija, reisiplaan, sammus, liitmise, kokkukirjutatud, kuller, kupp, padi, stikSõnade ülesehitus mis ei esine omaette, vaid ainult sõnatüve külge liidetuna (kana- Morfeem on Kõige üldisemalt võib sõnu jagada kaheks tüübiks: sõnad, mis de-le ja kana-la). tähendust koosnevad ainult ühest tähenduskandvast elemendist (morfee- Liitsõnad nagu kalju-kits koosnevad kahest kokkuliidetud kandev mist), näiteks kalju, ja sõnad, mis koosnevad vähemalt kahest tüvest (antud juhul kalju + kits). Liitsõnad meenutavad struk- element morfeemist, näiteks kalju-ne, kalju-kits. Ühe tähenduskandva tuuri poolest aga jälle lauseid, sest nad on moodustatud mitmest
Moodustusviisid 8. SÕNASTRUKTUUR tähendab sõnatüve siseehitust e morfoloogilist koostist. Struktuuritüübid: lihtsõnad ja komplekssõnad ( tuletised ja liitsõnad). Lihtsõna e juursõna on ühemorfeemilise, liigendamatu tüvega lekseem. Komplekssõna tüvi koosneb rohkem kui ühest morfeemist MORFEEM on väikseim tähendusega keeleüksus. 9. KOMPLEKSSÕNAD on tuletised ja liitsõnad. Tuletise tüvi koosneb juurmorfeemist ja tuletusliitest v liidetest, liitsõna tüvi koosneb mitmest juurmorfeemist, ehkki võib sisaldada ka tuletusliiteid. 10. SÕNAMOODUSTUS tähendab neid keelesiseseid põhimõtteid, mille järgi olemasolevad komplekssõnad on moodustatud ja uusi sõnu e lekseeme on võimalik moodustada. Kesksemad sõnamoodustusviisid on tuletamine e derivatsioon ja liitmine e kompositsioon. 11
Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna sõnaliigi määrab põhisõna 2. Tuletusalus. Liide. Tuletis. Tuletuspesa. Tuletusalus e alussõna – sõna, millest on tuletis moodustatud. Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust,
mitmus), kõneviisi ja tegumoodi tähistavaid tunnuseid. Sõnatüvi võib lauses esineva iseseisvalt küll aga seda ei lõpud ja tunnused. Sõnatüvi kannab endas sõnavormi põhi tähendust. Tunnused ja lõpud lisavad sõnavormile tähenduse varjundi. Sõnatüved jagunevad sõnajuurteks, tuletaud- ja liitsõna tüvedeks. Sõnajuur on selline sõnatüvi, millele ei ole liidetud teisi tüvesid ega ka tuletus liiteid. Sõnajuured on klass, paat, maja, suur, kala. Tuletatud tüvesid saadakse siis kui lisame tuletu liiteid. Näide: paatkond, ühiskondlik, suurus, headus. Liitsõna tüvesid saadakse, kui liidetakse kaks või rohkem sõnatüve omavahel. Näide: kalapaat, sõnaraamat. Tuletus liited jagunevad ees- ja järelliidetakse. Eesliide ehk prefiks ja järelliide ehk sufiks. Eesti keeles on kaks eelliidet: eba- ja üli-, mitte. AGLUTINATSIOON . . . nimetatakse keeleteaduses sellist sõnade vormide moodustus viisi, mille
Grammatilist tähendust, mida morfoloogiline tunnus või selle puudumine väljendab, nimetatakse selle liikme kategoriaalseks tähenduseks. 14) Markeeritus ja markeerimatus mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e tunnuseta, ja mis pole optimaalselt loomulik ega tavaline, on markeeritud e tunnusega. 15) Morfotaktika morfeemide järjestumise ja üksteisega liitumise reeglistik, mis eesti keeles on üldjuhul järgmine: LIHTTÜVI LIITED 2 TUNNUSED LÕPUD. Erandiks ki-liidepartikkel. Nt ela-mu-te-ni-gi. 16) Morfoloogiline sünonüümia puudutab eeskätt rööpvorme. On olemas mitu samatähenduslikku vormi, nt aastatest e aastaist. Paljudel juhtudel ei saa rööpvorme teineteisega asendada stilistilistel põhjustel, nt ei öelda kunagi *Panin riided kapisse või *kukkusin jõesse, kuigi puhtvormiliselt oleks see võimalik. Aga: Olin kiindunud sellesse jõesse ~ jõkke
Morfoloogiline analüüs on keerukam kui süntees, sest analüüsil mängib kaasa ka kontekst, nt homonüümsete sõnavormide tuled ja tuled tuvastamisel. Morfeem - keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemi tähendus võib olla kahesugune – grammatiline või leksikaalne. Leksikaalset tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tüvimorfeemideks ehk lihtsalt tüvedeks, ka juurmorfeemideks. Tüved võivad esineda koos liidetega, liide on samuti leksikaalset tähendust kandev omaette morfeem. Grammatilist tähendust kandvaid morfeeme nimetatakse tunnusmorfeemideks ehk tunnusteks. Eesti keele vormiõpetuses on käände- ja pöördetunnuseid nimetatud ka lõppudeks selle põhjal, et nad esinevad alati sõnavormi lõpus. Iga sõnavorm koosneb kas ainult tüvimorfeemi(de)st, nt auto, hüppa või tüvimorfeemi(de)st ja ühest või mitmest tunnusmorfeemist, nt autost, hüpatagu.
a. Kõne mõtestatud taju eelduste kujundamine: kuulmistähelepanu ja kõnekuulmine, foneetiliste üksuste äratundmine ja eristamine, lugemistehnika, ütluse säilitamine operatiivmälus, kõne mõistmise kognitiivne baas (kujutlused, teadmised), keelevaist. b. Kommunikatiivse ülesande mõistmine ja säilitamine mälus: milleks kuulata või lugeda. c. Sõnatähenduse mõistmine: sõna (sh liitsõnad ja tuletised) ja kujutluse seostamine, sõna leksikaalse tähenduse (sh ülekantud tähenduse) mõistmine kontekstis, sõnavormi grammatilise tähenduse mõistmine. d. Lause (lausungi) tähenduse ja mõtte mõistmine: grammatiliste struktuuride (sõnaühend, lause) äratundmine, lausungiintonatsiooni mõistmine, lause mõistmiseks vajalike (muute)operatsioonide valdamine, lause (lausungi)
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
üksainus objekt, kuid see on juhuslikult nii. Tähtis on see, et väljend peab olema mõeldud tähistama ühtainust objekti. Mis esindab üksikterminit mõtlemises? Mõnede autorite arvates pole üksikmõisteid (singular concept) olemas. Püüame võtta mõneti leplikuma positsiooni. Meid aitab kombineeritud mõiste ehk liitmõiste kasutamine. Liitmõiste (combined concept) on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet väljendab keeles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass" väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass“ ning mõiste ,,must“" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu. Tähenduslik üksiktermin väljendab liitmõistet, mille maht sisaldab taotluslikult vaid üht elementi. Nt üksiktermin ,,kõrgeim mägi maa peal“ väljendab
üksainus objekt, kuid see on juhuslikult nii. Tähtis on see, et väljend peab olema mõeldud tähistama ühtainust objekti. Mis esindab üksikterminit mõtlemises? Mõnede autorite arvates pole üksikmõisteid (singular concept) olemas. Püüame võtta mõneti leplikuma positsiooni. Meid aitab kombineeritud mõiste ehk liitmõiste kasutamine. Liitmõiste (combined concept) on mõiste, mis saadakse mitme mõiste sisu ühendamisel. Liitmõistet väljendab keeles enamasti kas liitsõna või fraas, nt ,,must kass" väljendab liitmõistet, mille sisus ühendatakse mõiste ,,kass" ning mõiste ,,must"" sisu. Mõlema mõiste sisusse kuuluvad tunnuste komplektid summeeritakse üheks terviklikuks tunnuste komplektiks, mis ongi liitmõiste sisu. Tähenduslik üksiktermin väljendab liitmõistet, mille maht sisaldab taotluslikult vaid üht elementi. Nt üksiktermin ,,kõrgeim mägi maa peal" väljendab
annaabi.ee 
