TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Sõnade moodustamine, kirjutamine, häälimine. TEGEVUSE VALDKOND: Eesti keel ja kõne TEGEVUS: tähtedest oma nime moodustamine ja häälimine. LASTE VANUS: 6. aastased KOOSTAJA: A.R EESMÄRGID: Laps laob oma nimetähed õiges järjekorras lauale, oskab kirjutada oma nime, kordab järgi näpumängu salmi. EELDUSED: laps tunneb oma nime tähti, teab mis on häälimine ning oskab oma nime häälida. VAHENDID: nimetähed, liim, paberid, kirjutusvahendid. Tegevuse käik Aeg Tegevuse etapp, õpetaja tegevus Lapse tegevus Märkused (min) Sissejuhatus Lapsed tähelepanu! Istume iga üks oma laua Lapsed istuvad laudade taha. taha! 5minutit Teie laudade peale on pandud tähed. Nimetage, mis tähti teie laual on! Lapsed nimetavad tähti.
laps opib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga; 3) Suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust möistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse z^ anriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemsihuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist; 4) Õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi(häälikupikkuse eristamine, sönade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevusega seostatult; 5) Mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt. Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7aastane laps: 1) tuleb toime nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; arvestab kaassuhtleja ja suhtlemise paigaga; 2) saab aru kuuldu sisust ja oskab sellele sobivalt reageerida; 3) suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda;
1. Foneemanalüüs ,,Alguses mängime ühte mängu. Kuula! Sõnad: KALA, PANN, KANA, LAEV, Mina ütlen sulle sõna, sina ütle kas selles NAEL, NINA, LILL, LINA, PALL. sõnas on l-i või mitte. Iga kord kui sõnas Kui laps jääb hätta, siis hääldan aeglasemalt on l häälik annan ma sulle ühe õielehe. või häälimine! Üritame ühe ilusa lille nendest kokku saada. Esimene sõna ......" Suu lahti hoidmiseks laseme lapsel enda 1.2.2. Naeratus mossitus (6x) ,,Täna me jätkame meie mänge sõrme vahele asetada või asetame keelekesega. Selleks, et saaksime kokteilikõrre.
Spetsiifiline ja oluline õigekirjavilumuste • Diagnoositakse enamikel juhtudel arengu puue Probleeme ka emotsioonidega, käitumisega algklassides (Kuid tõestus sellest on vähene) Häiritud sõnade korrektne häälimine ja • Paranemine oleneb häire raskusastmest ja kirjutamine SEGATÜÜPI HÄIRED osutatavast abist Soovitatav hinnata individuaalselt Ebapiisava täpsusega määratud selliste • Parema toimetuleku eelduseks on - õpihäirete jääkkategooria, mil on
üleminekuetapiga, kus kergema keelematerjali puhul sooritatakse ülesanne verbaalselt, raskema materjali korral aga kasutatakse abivahendeid. Toimingu harjutamine väliskõnele tuginedes. Ülesanne sooritatakse küll peast, kuid hargnenult. Operatsioonide tulemus fikseeritakse verbaalselt. Väga ilmekas näide on algaja lugeja "vaikne lugemine". Isegi kui puudub hääl, on suuliigutused täiesti jälgitavad. Häälimine on märgatav (ja ühtlasi vajalik) ka kirjutamisel. Katsed on näidanud, et artikuleerimise takistamine kirjutamise ajal (lapse suu lahti, midagi suus) põhjustab tavakooli I-II klassis kirjavigade mitmekordset kasvu. Abiõppelapsi iseloomustab oma tegevuse vähene verbaliseerimine (toimingute) õppimise ajal, mis ilmneb ka keeleülesandeid täites. Üleminek vaimsele tegevusele. Tüüpiliseks peetakse verbaliseerimise vähenemist,
analüüs.(Tallinn, 2011) 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Eksperdid ei ole kindlaks teinud, mis seda põhjustab, kuid varajane ravi võib aidata probleeme ennetada või vähendada. Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul tavaliselt häälimine korrektne, kuid kirjutades eksitakse häälikute järjekorras, pikkuses või unustatakse kirjutamata sõnalõpud. Kirjutamine vajab keerukat motoorika ning infotöötluse koostööd, lisaks ka võimet ideid oma peas organiseerida ning väljendada. Lõpuks tuleb saada käe-ja sõrmelihased neid ideid tähthaaval paberile panema. Keelehäirest tuleneva düsgraafia tunnuseks on see, et inimesel on raske kuuldut kirjalikus vormis edasi kanda. Düsgraafik võib
teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid, millel on küljes värvi sildid Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid. Suuremad saavad aga ise juba raamatuid lugeda. Matemaatikakeskus. Matemaatika annab võimaluse palju tegevusi mänguliseks muuta. Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu) Ehituskeskus. Konstrueerimine on loogilise mõtlemise ja loovuse toetaja ning annab lapsele julgust ise
Laste mäluga on õpetajatel vaja arvestada oma kõneloomes ja lugemistekstide valikul või kohandamisel. Algajale lugejale tekitavad pikad laused raskusi, kuna tema operatiivmälu on koormatud sõnade kokkulugemisega, s.t. lugemistehniliste operatsioonidega ja vastavate üksustega. Mõtlemise seiukohalt on õpetaja roll teadvustada lastele ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Selleks tuleb omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, käänamine, pööramine jne. Sejures rakendatatkse mõtelmisoperatsioone nagu analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Kuidas on seotud kõne ja tajuprotsessid? Keskkonna tajumisest sõltub iga situatiivse ütluse sisu, kaudselt ka situatsiooniväliste ütluste sisu. Tajudest ja tajukujutlustest sõltub suurel määral ka ütluse mõistmine. Situatsioon avaldab ütluse mõistmisele otsest mõju kuni 10-1 aasta vanuseni: laps
Ärgitama peaks last kommenteeirma oma tegevust, et ta hakkaks kõvast mõtlema, siis tasapisi muutub see sisekõneks. NÄIDe: osatoimingute materialiseerimine: 1) häälikujärje märkimine 2) häälikute rühma märkimine 3) kolmandale vältele viitava hääliku (,,Ülipika" märkimine) 4) tähevaliku modelleerimine 5) kirjutamine või ladumine Ainealase oskuse analüüs (õigekirja näitel) Vead: arv, suhe töömahuga; rühmad, suhe võimalustega. Osaoskused: Häälikuanalüüs: häälimine, hääliku ja selle positsiooni määramine. Foneemianalüüs: kõnetakti välte ja vältekandjate muutmine, vältekandja(te) määramine. Häälikurühma määramine: rühmad, lihthäälikud ja ühendid, veaphtlikud kohad Kodeerimin (rtähevalik) Kirjutamine( või ladumine) Enesekontroll: võrdlemine originaaliga, kontrollioperatsioonide sooritamine. KAS laps teab, mida, kuna, mis järjekorras teha? See on oluline Eeldused Toimingu õppimise eeldused: -eeletadmised
Kolmandaks aspektiks kõne ja mõtlemise seostes on kõne- ja keeleüksuste teadvustamine ja ühtlasi metakeele vahendite (keeleüksuste ja kõnesegmentide ning nendega sooritatavate operatsioonide nimetused) omandamine. Neid vahendeid kajastavad lingvistilised tekstid, sh. keeleõpikud. Õpingute eesmärk on teadvustada ebateadlikult kontrollitavad operatsioonid, muuta keelekasutus teadlikuks ja tahtlikuks. Nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb aga omandada metakeelelised operatsioonid: häälimine, häälikupikkuse muutmine, küsimuste esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui mõtlemise mehhanism rakendatakse ühtlasi kõnes kasutatavate keelevahendite uurimiseks. 10. Lapse kõne areng Lapse kõnearengu teooriad jagunevad peamiselt kolmeks: biheivioristlikud, nativistlikud (bioloogilised) ja kognitiivsed. Biheivioristlike teooriate tuntud esindajateks on Ch
annaabi.ee 
