Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Solenoidi magnetväli". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
0005, 00005, induktsioon, solenoidi, teljel, mõõtepiirkondTallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SOLENOIDI MAGNETVÄLI Töö eesmärk: Töövahendid: Magnetilise induktsiooni mõõtmine Stend uuritava solenoidi, liigutatava mõõtepooli ja solenoidi teljel. toitetrafoga, vahelduvvoolu millivoltmeeter, vahelduvvoolu ampermeeter, lüliti Skeem Joonis 1. Solenoid. Joonis 2. Mõõteseade. (T – pinget alandav transformaator, l – mähise pikkus, N – keerdude arv, A – ampermeeter, L – lüliti (voolutugevuse muutmiseks), P – mõõtepool (magnetilise indukts
Solenoid |x| , cm Ue(x), mV Ue(-x), mV /Ue(x), mV fexp(x) ft(x) f(x) 1 0 33,31 33,31 0,9377 0,8575 0,0802 2 2 32,81 33,08 32,945 0,9275 0,8510 0,0765 3 4 31,49 32,36 31,925 0,8987 0,8301 0,0686 4 6 29,76 30,99 30,375 0,8551 0,7908 0,0643 5 8 27,06 28,77 27,915 0,7859 0,7268 0,0591 6 10 23,24 25,46 24,35 0,6855 0,6325 0,0530 7 12 18,47 20,92 19,695 0,5545 0,5114 0,0431 8 14 13,44 16 14,72 0,4144 0,3830 0,0314 9 16 9,53 11,5 10,515 0,2960 0,
(x), m Ue(x), V Ue(-x), V Üe(x), V Fexp(x) Ft(x) Δf(x) 0.02 0.62 0.62 0.62 0.9288937 0.8720 0.0559 0.04 0.6 0.6 0.6 0.8989294 0.8466 0.0515 0.06 0.56 0.56 0.56 0.8390007 0.7956 0.0425 0.08 0.5 0.5 0.5 0.7491078 0.7065 0.0418 0.1 0.41 0.39 0.4 0.5992862 0.5711 0.0276 0.12 0.28 0.27 0.275 0.4120093 0.4098 0.0018 0.14 0.18 0.18 0.18 0.2696788 0.2687 0.0007 0.16 0.12 0.12 0.1797859 0.1719 0.0077 0.18 0.08 0.08 0.1198572 0.1124 0.0073 0.2 0.06 0.06 0.0898929 0.0764 0.0134 μ= 0.000001256 S1=
Mõõtepooli keeru pindala S1 0.002193 m^2 Keerdude arv mõõtepoolis N1 250 Magnetvoog Φ1 Magnetiline konstant μ0 1.2566370614E-006 H/m Voolutugevuse muutumise ringsagedus solenoidis ω 314.159265359 rad/s Voolutugevuse efektiivväärtus Ie 0.85 A Solenoidi läbiva voolu tugevus i 0.85 A Pinge efektiivväärtus mõõtepooli otstel Ue(x) V Magnetiline induktsioon B(x) T (tesla) 1 radiaan = 180/π kraadi 57.2957795 kraadi 360° = 2π radiaani |x|, m Ue(x), mV
|x| Ue(x) mV Ue(-x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0 174,22 174,22 0,17422 0,809537 0,857493 0,047956 0,055925 1 173,41 173,80 0,173605 0,80668 0,855884 0,049204 0,05749 2 171,86 173,39 0,172625 0,802126 0,850976 0,04885 0,057404 1 3 169,78 172,23 0,171005 0,794598 0,842521 0,047923 0,05688 0,9 4 166,67 170,11 0,16839 0,782447 0,830102 0,047655 0,057408 0,8 5 162,57 167,19 0,16488 0,766138 0,813126 0,046988 0,057787 0,7 6 157,31 163,49 0,1604 0,745321 0,790835 0,045514 0,057552 0,6 7 150,77 158,67 0
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel U e x x cm mV U e ( x) U e ( x) mV mV f exp ( x) f t (x) f (x ) 0 93.56 93.56 93.560 0.851 0.857 0.006 0.008 0.015 92.76 93.30 93.030 0.846 0.854 0.008 0.009 0.03 91.17 92.40 91.785 0.835 0.843 0.008 0.009 0
Solenoidi magnetväli KATSEANDMETE TABEL Tabel 1: Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel | | Ue(x) Ue(-x) fe(x) ft(x) f(x) cm mV mV mV 0,00 17,38 17,38 0,91474 0,85749 0,05725 0,06676 1,50 17,21 17,32 17,27 0,90869 0,85385 0,05483 0,06422 3,00 16,90 17,14 17,02 0,89579 0,84252 0,05327 0,06323
µ0 410^-7 H/m 06 i 86 A 50 Hz D 150 mm 0,15 m 1.IU(x)I on U(x) ja (-x) aritmeetiline keskmine 2.fe(x) arvutamiseks kasutasin valemit U(x)=µo*S1*N1*n**i*f(x), kus µ=4*10^-7 H/m ; =50 Hz; n= S1/l = 200/0,25 = 800 keerdu/m . Seega f(x)= 3.ft(x) on arvutatud valemi f(x)= + järgi, seejuures on l solenoidi pikkus, D solenoidi diameeter ja x mõõtepunkti asukoht solenoidil. 4.f(x)=lfe(x) - ft(x)l 5.= 6.<> = 0,731891 7.B(0)= 0,016671 B(xmax/2)= 0,013088 B(xmax)= 0,002942 Praktiline ja teoreetiline f(x) erinevad teineteisest oluliselt, mis on seletatav ebatäpsete mõõtmistega. Lisa: Teoreetilise ja tegeliku f(x)-i võrdluse graafik
1. . . , ; - ; , 12. 2 p -n . -- , . . . , , . , . ., pnp npn. . , . . , 2 , pn . 7. ,
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
145 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.1. Koormatud varda mingi punkti siire Eelnevast: Deformatsioon (kui nähtus) = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) Deformeerumise käigus detaili (keha, Punkti siire = punkti asukoha (koordinaatide) varda) punktide asukohad muutuvad muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta (ehk siirduvad) (Joon. 9.1) suunatud vektoriga) Sirge varda deformatsioon ja punktide siirded Punkti algasukoht
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 0 173,4 173,4 173,4 0,97585 0,857493 0,118357 0,138027 1 172,9 172,9 172,9 0,973036 0,855884 0,117152 0,136878 2 171,8 171,8 171,8 0,966845 0,850976 0,11587 0,136161 3 170,1 170,1 170,1 0,957278 0,842521 0,114757 0,136207 4 167,3 167,2 167,25 0,941239 0,830102 0,111137 0,133883 5 163,8 163,8 163,8 0,921823 0,813126 0,108698 0,133679 6 159,4 159,1 159,25 0,896217 0,790835 0,105382 0,133255 7 153,4 153,4 153,4 0,863295 0,762355 0,10094 0,132406 8 145,5 145,5 145,5 0,818836 0,726809 0,092027 0,126617 9 138,1 137,9 138 0,776628 0,683543 0,093085 0,13618 10 127,7 126,5 127,1 0,715285 0,632456 0,08283 0,130966 11 115,9 113,8 114,85 0,646346 0,574388 0,071958 0,125278
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.2 Tehted vigadega . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 3.3 Näide . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 3.4 Skinneri konstandi viga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 4 Määramatus 10
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie kasutame peamiselt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ( pr.k. Syste`me Internatsional) mis võeti kasutusele 1960 a. Selle süsteemi põhiühikud on : meeter (m), kilogramm (kg) , sekund (s), amper (A), kelvin (K), kandela (cd) ja mool (mol). Skalaarid ja vektorid. Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v , F . Tehted vektoritega: 1. Vektori korrutamine skaalariga. av = av 2. Vektorite liitmine.
rt Ü tt r r rtsr süst r st rt ssts Põõst stt ts rtss s t s s r stst ä ss st rt õ õ õs tt r tsts s õts õsüs tst t t s ttrsst ssst üst s õss üs rts t trst s õts õ õ tt s ts strtss s tts äts tsstst sst t s ttäär s õ tr stst ä õ üs õ rrt tt õ r ät äär sst tr t ss t õ ss õt tst s stts ss õõt tüs õõtt t üss sttt õõt sts st s s st t rs tt õõrõ tss r s s · õäts ts ts ä s · strr r äts õr rts õü · tt r · tts üüs õ tr tt · tst tr rts · rs s P strrs stts stst tt t ss stt s õ t rööü r s tst tõst rts s t t P t st Põü s s ü ü ss õ õ ü Põüt süst süst sttr s ssr õ üü tr s õr ss ttt tr s ssr õ t ts t õ s ss 1 kg rs 1 sm2 tt tt s stst stts rts ts rst s ststs t õõs t õs t õ säärss t ss s ts õs rst s s s stst ä rt õ tss ss t ss õ
Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa raadi
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 1 174,1 172,8 173,45 0,190686 0,855884 0,665198 0,777206 2 173 171,4 172,2 0,189312 0,850976 0,661664 0,777535 3 171,17 169,3 170,235 0,187152 0,842521 0,655369 0,777867 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 0,830102 0,645952 0,778159 5 164,9 163,4 164,15 0,180462 0,813126 0,632664 0,778064 6 160,5 158,9 159,7 0,17557 0,790835 0,615265 0,777994 7 154,7 153 153,85 0,169138 0,762355 0,593216 0,778137 8 147,4 145,6 146,5 0,161058 0,726809 0,565751 0,778404 9 138,8 136,6 137,7 0,151384 0,683543 0,532159 0,778531 10 128,5 126 127,25 0,139895 0,632456 0,49256 0,778806 11 116,45 113,7 115,075 0,12651 0,574388 0,447877 0,779748 12 103,7 100,9 102,3 0,112466 0,511359 0,398894 0,780065 13 90,6 87,1 88,85 0,097
TALLINNA l.{NlKAULIKOQL lNSNR|GRAAFIKA KSKUS . lNsENRlGRAAFlKA KURSUS HARJUTUSULSANDE,D ..trhI{... opperuhm {l1gffit'dw} J'{'j* ?,,'-tserq U|ipi|ane fl.* alIinn 2009 I l.|RJUTUSTUND l* .';r';,!:'f;:oi;,,o,!f ....No.r.kiuji o.: ,',].|b'). Vilikethtedk6gusnoodsfab 70%suuthtede o?s t, tjla-ja alapikedused aga 30%' Kija kaldeuko 75" ' Thfedeja nubife joojdnedus on B-fijapi kijaI 10%suuteh- tde kdgusst' Pidev jnjoon Pidv peoon P kiipsjoo jooe laius s=0,7nn jooe taiuss :S/j joon laius ,,s/j I
I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . r t i4)
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E Kitr{,"f,f:Ts{
T I l/ Pe*.r (jk'r A !-*c-isvG{',(-ttr,l*-,Vr'*o **a-Llrik J.,'l,'Tq*ij ,{udo L!,a_ i*.fu nr!-^*,5 T R1 Rr Pb Rn,, i- => ---- !._ a . Ju k*, UA ue uh @ '-**'** E Kitr{,"f,f:Ts{
Konspekt aines "Elektrotehnika alused" Loeng: Hans Korge Konspekteeris: Siim Hödemann , utrt)lr=r u^x,,q,.,$frryi . I*"tt(I"-{^l-"{" ^'t Wfl 1=ot (=o l"$aq1 ,{.nt,t4 M attY * ,, - i tl"d'& **p,ry q L: tq **; ry' [q t Fi httbq{ frqM rl { *1 $4,q c-f'..;{"{4t*- i*- {ry tir1 *, 11 { / d-1 r '[ F t,) dt,,4 ,t*r'! a,^ n t{.,
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 27.02.2017 Õpperühm: YAEB-21 Kaitstud: Töö nr: 7 TO: SILINDRI INERTSIMOMENT Töö eesmärk: Töövahendid: Silindri inertsimomendi määramine Katseseade (kaldpind koos elektroonilise kellaga), kaldpinna abil. silindrite komplekt, nihik, ajamõõtja, kaalud, mõõtelint. Skeem TÖÖ KÄIK 1. Määrake silindri mass ja tema läbimõõt (õõnsa silindri korral ka tema siseläbimõõt d'). Mõõtke veereva silindri masskeskme poolt läbitud tee pikkus l . 2. Kontrollige, kas nurgamõõteriista nullnäidu korral on kaldpind
r-* tTnqt '-qilg._ ,?r, ' qr"7:'#l E4 j -.1 J^*{t(o0r d b,9-, 0T.oY.oP ,)l & 1,3 /,t/" { [ 6r 0x ' l " Jtr ** tC "/ )r ,qrrdx 0 ,1 =,,. c r d,,( J,f *.
elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog, magn. induktsiooni voog Wb veeber dim = L2M T-2I-1 magnetvoo tihedus, mag. induktsioon B T tesla dim B = M T-2I-1 1.4. Suured ja väikesed ühikud Mõõdetavate suuruste väärtus võib olla kord suur ja kord väike. Seetõttu on otstarbekas omada ka mitmesuguse suurusega ühikuid sama liiki füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Näide 4. Pikkuse mõõtmiseks kasutatakse toll'i, jalg'a, jard'i, miili'i, mere miil'i: 9
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu. Vahelduvsuurus
LINEAARSETE ELEKTRIAHELATE ARVUTUSMEETODID S I I N U S E L I S TP E I N G E -J A V O O L U A L L I K A T E PUHUL 3 . 1 .P 6 h i m 6 i s t e d Perioodilisedvahelduvsuurused: F(t) = F(t+kT): Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge muutub siinuseliseseaduspdrasusejdrgi i : r ^ s i n ( a+tvt D : r , , r ^ ( + , . r ) : r , , s i n ( 2 d+ . rv ) . Siinuselinevahelduvvoolv6i -pinge on iseloomustatud 3 suurusega: '1 ,u,,'u',; amPlituudiga, r.J - nurksagedusega, Y - algfaasiga. Voolu amplituudvdirtus l- - sellefunktsioonimaksimaalvddrtus. Periood f - ajavahemik, ja j6uab millevdltelfunktsioonldbibtdisvOnke tagasilShteseisu. Vahelduvsuurus
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud. Piiritletud ümbritseva
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriis
TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
annaabi.ee 
