looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Väljendusvahenditeks on abstraktsed geomeetrilised ja vaba vormiga kujundid ning värvid. Ekspressiivne ja geomeetriline suund. (Vassili Kandinsky ,, Mägi") Dadaism Sai alguse 20 saj I poolel. Protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kollaazitehnika, montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest( Hans Arp ,, Naise torso") Sürrealism Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale.( Salvador Dali ,,Sulanud aeg") Funktsionalism 1920ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte: hoonete ja mööbli vorm
ning värvid. Abstraktsel kujundil on mitmeid erinevaid suundi:ekpressiivne geomeetriline. Vassili Kandinskyt peetakse abstraktsionismi rajajaks. Maalid ,,valge joon" ja ,,Esimene abstraktne akvarell". Dadaism-kunstivool 20.sajadi I poolel. Eesmärgiks protest traditsioonilise kunsti vastu, naeruvääristada seda, esitades kunstiteostena esemeid ja taieseid, mida varem kunstiks ei peetud. Hõlmas laiemalt ühiskonna ja kõigi seniste väärtushinnangute naeruvääristamist, vaataja sokeerimist. Kasutati valmis esemeid. Kasutati kollaazitehnikat ja tehti montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters ,,Hannoveri". Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale. Andre
Dadaism Esimene maailmasõda (1914-1918) vapustas vaimuinimesi tõsiselt. Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kes plaanisid ühiskonna tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Nimi " dada " leiti juhuslikult. 1) Lapselalin 2) Tristan Tzara ja Marcel Janco dialoog, kus kordus sõna da (jah) 3) aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem. Peale Tzara ja Janco kuulusid rühmituse tuumikusse sakslased Hans Ricter, Max Oppenheimer, Richard Hülsenbeck, Parantsusmaalt pärit Hans Arp. Hiljem lisandusid veel Max Ernst ja Kurt Schwitters. Voltaire'i kabaree
realismile. · Algselt luules, hiljem jõudis ka proosasse ja draamasse. · 20.saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. · Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. · Märksõnadeks on mosaiiksus ja mitmetähenduslikkus. · Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernism kirjanduses 2 · Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. · Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. · Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. · Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. · Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. · Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. · Nad uskusid edasiminekut ja progressi.
valitsevaks kultuuriliikmeks aastatel 1916 1922. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis. Dadaiste on suuresti mõjutanud I maailmasõda. Nad leiavad, et kogu läänekultuur on suremas. Enamikku inimesi sõdivates riikides haaras marurahvuslik propaganda ja patriootiline optimism esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonna ja selle väärtustes. Dadaiste ühendas viha sõja vastu
Maja Nõmmel. ,,Ohvrilaev" traagiline armastuslugu, ohvrilaeva müüt Kreekast. Iseloomulikku: kroonik-ajaloohuvi; realist ja müstika, surm; tegelaste jahenenud suhted (perekonnaga); osa tegelasi on loobujad. Toona-Gottschalk 1. romaan ,,Puuingel"1964. Luule, proosa, kuuldemängud. ,,Lotukata"1968+joonistused (järg ,,Kolm valget tuvi"1992). ,,Sipelgas sinise kausi all"1974 ,,Kaleviküla viimne tütar"1988 Lepik Luule: I kogu ,,Nägu koduaknas"-kodupiltidest isamaaluuleni.Õrrituseks sokeerimist, protesti ilutsemise vastu, huumorit. Heaoluühiskonna kriitika, pagulaste mugavus- irooniline. Usulis-filosoofiline. Hoiatab eestlasi vigade ja tuleviku eest. Poliitiliselt terav. Vabadusvõitleja. RAHVUSLIK! Nagu Rundel, Rummo, A.H Tammsaare. Luule 3 alustala: eesti keel, rahvaluule, piibel Riimimängu, mõtteriimi, kordusi, võõrkeelseid fraase, puänte.
mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. ''Dada'' pärineb prantsuse keelest, mis tähendab lastekeeles mänguhobust. Dadaism võrsus anarhistlikust protestist sõja ning kapitalistliku ühiskonna ja kultuuri vastu. Dadaismi teoreetik oli kirjanik Tristan Tzara, kes eitas vana kunsti ja üritas purustada kõik selle pühaks peetud seadusi. Dadaistid taotlesid kunstniku vabadust ning publiku sokeerimist. Töid kleebiti kokku mitmesugustest enneolematust materjalist ja monteeriti kokku juhuslikult leitud esemetest. kollaaz maal/teos, mis on kokku pandud erinvatest materjalidest assamblaaz teos, mis on kokku pandud erinevatest esemetest Dadaistlik maalikunstnik 1.) Francis Picabia tema maalidel on kujutatud kummalisi inimmasinaid 2.) Marcel Duchamp tõi kunsti tööstuslikult toodetud esemeid nagid, kirjutusmasinad, kohviveskid jne. Dadaistlik skulptor 1.)Hans (Jean) Arp
Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem
kuulub romaani keeltesse & kultuuridesse (Prantsusmaa, Itaalia). Need maad vastuvõtlikumad teoreet. probleemidele + vaatlevad kunsti ühiskondlike kalduvuste positsioonilt. Hiljem: äärmuslikumad kunsti ja kirjanduse voolud 20. saj I poolel. 7. Keda võib nimetada modernismi nn. maaletoojaks Eestis (proosas ja luules). Eduard Vilde proosas ja Gustav Suitsu luules. 8. Milline on kirjanduse/lugeja ja lugeja/teksti suhe modernistlikus kirjanduses? Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist. Tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. 9. Milline oli James Joyce'i ja W. Woolfi panus modernistlikku kirjandusse? Nimeta kummagi eripära ja kuulsamad teosed?
Oluliseks muutuvad subjektiivsed läbielamised, tunded ja alateadlik soov korrastada korrastamatut. Modernistid püüdsid oma loominguga maailma täiustada ja parandada, kutsusid üles puhastumisele. Nad uskusid edasiminekut ja progressi. Suurt tähelepanu pöörati teoste vormile. Kõige suurem muutus võrreldes eelneva kirjandusega toimus tekstis. Tekstis kehtivad omaenese seadused. Ideaal on luua asju, mis poleks looduse koopiad. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Talle on oluline tekst ise, mis tekitab temas assotsiatsioone. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. Tekstil puudub klassikaline kompositsioon, algus, keskpaik, lõpp. Algus ja lõpp on tavaliselt avatud. Mod
Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem.
Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni. Seda iseloomustavad modernistlik elutunne ja teadlik lahkulöömine traditsioonilistest luule- ja värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega. Modernism tähendab laiemalt lugeja sokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu.
Moodsa sõja õudused panid paljusid tõsiselt mõtlema kehtiva ühiskonnakorra mõistuspärasuse üle. Nii kogunes 1916. aastaks neutraalse Sveitsi linna Zürichisse seltskond eri maadest pärit anarhistlikuvõitu kirjamehi ja kunstnikke, kelle vaated ühtisid ühes - sõja süüdlasteks pidasid nad nn. keskmist kodanikku, kes oma passiivse olesklemise tõttu on saanud suure kuriteo kaasosalisteks. Nende arvates tuli see "väikekodanlane" rööpast välja lüüa, kasutades selleks tahtlikku sokeerimist ja absurdi. Maailm oli nende tegelaste meelest sõgedalt kaootiline koht. Rühmituse nimi " dada " leiti juhuslikult. Nime päritolu on senini pisut segane - ühed arvavad et see pärineb lapselalinast, teised viitavad rühmituse alustalade, rumeenia poeetide Tristan Tzara ja Marcel Janco omavahelises kõnes kordunud sõnale da (jah), kolmandate arvates tuleneb see ühe aafrika hõimu keelest. Isenesest pole päritolul mingit tähtsust - mida mõttetumalt sõna kõlab seda parem.
ei pooldanud sõda. (Kontekst:prantsuse-saksa piiriala Elsass), mõni üksik rumeenlane. Zürichis oli palju sõjapõgenikke. Neid ühendas imperialistliku sõja vastasus; lähedaim suunitulus anarhismile mäss võimustruktuuride vastu. Korraldasid ühes kohvikus üritusi kus esines publiku sokeerimist, ehmatamist jne. Müramuusika, rahutu/skandaalne õhkkond, õhtu läks korda kui kutsuti politsei või toimus skandaal... Dadaliikumise ulatus oli küllaltki väike, kuid seda tüüpi meeleolud süvenesid taas 1950-60ndatel aastatel (Neodada) hakati dadaismist eeskuju võtma jne.Nähtuse tähtsus on eelkõige selles, et samad ideed taaselustusid 20saj 2. Poolel uuesti. Selge suund
annaabi.ee 
