Tuhandetes Kokku eurodes rahavood 1 380 2 155 -775 -36% põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40%
kiire periood elus. Kolmas lahendus on lasta kellelgi teisel mu probleemiga tegeleda (ettevõttega suhtlemine;nende poole saadetud töömeeste minu koju sisse laskmine, kui ma kohapeal pole ning nende töö ülekontrollimine), sest mul endal jääb puudu ajast hetkel. See ei tuleks mu puhul kõne alla selle probleemi puhul, sest eelistan iseseisvust ja ei taha selle probleemiga kedagi teist tüüdata. Viimaseks variandiks on kaaluda võimalust uue laua soetuseks. Seekord mõnest teisest ettevõttest ja lauda lähemalt ja täpsemalt uurides. Miinus rahaline väljaminek ja aeg, mida mul hetkel ei ole. 2.1. Minu valitud lahendus probleemile Parandan ise laua ära, oma perekonna abiga. Mu kasuisal on kodus erinevaid ehitusmaterjale ning lisaks sellele, on ta ehitusalal pädev. Kui ma talt kenasti palun, siis usun, et ta leiab selle pisiprobleemi jaoks aega ning lepib sõnalise tunnustusega. Ei oleks probleemi kasuisale
Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie
Starditoetus materiaalse põhivara soetamiseks 0 Stardtoetus immateriaalse põhivara soetuseks 0 Muud finantstulud 0
Starditoetus materiaalse põhivara soetamiseks 2,600.00 2600 Stardtoetus immateriaalse põhivara soetuseks 874.00 874
kohustus ja kokku võlad töövõtjatele. Bilansis võlad töövõtjatele. Lisa 11 „Muud kohustused ja saadud ettemaksed“ - Lisa 12 „Laenukohustused“ - 17 Lisa 13 „Saadud toetused“ - Lisa 14 „Tulud kaupade müügist ja teenuste osutamisest“ Lisa 15 „Muud tulud“ Lisa 16 „Antud toetused“ – sotsiaaltoetused, toetused tegevuskuludeks, toetused põhivara soetuseks, mittesihtotstarbelised toetused (nt. Linna spordiklubid spordiüritusteks, seltsitegevuseks toetused, volikogu haridus ja spordikomisjoni eraldatud toetused) ja liikmemaksud. Lisa 17 „Tööjõukulud“ – siin on sellised kirjed nagu palgakulu, sotsiaalmaksud, töötuskindlustusmaksed, töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale. Antud tulemusi võimalik vaadata ka tulemiaruandes. Tööjõukulud on kajastatud ka tegevusalade lõikes. Lisa 18 „Majandamiskulud“
) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara Omandis soetus olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), Muu toetuse abil hooned, soetatud ehitatud hoonete ehitamine
ajutist rahapuudust ning võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük.). Pikaajaliste investeeringute allikad- põhikapitali suurendamine (aktsia kapital); pikaajaline laen (kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, kestvusega 7-10a (min 2000 , max 6400-tähtaeg on üle aasta); kapitali rent(on uue tehnika soetuseks ja tagatiseks on need samad ostetud seadmed (oma finantseering 10% kogu summast, tähtaeg kuni 7a)). Faktooring-laenamine pangast otsjate arvele tagatiselt (kallis laeng, risk on firma kanda). Tagatiseks on ostjate arved, arvete esitamisel maksab pank faktooritud arvelt kuni 90%, ülejäänu makstakse kliendi laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus)
) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks 50 000 Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 117 894 113 642 115 974 167 828 122 060 127 512 151 140 167 318 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus Omandis olevate hoonete renoveerimine (kapitaliseeritud kulud), soetatud hooned, hoonete ehitamine Muu toetuse abil ehitatud hoone, omandis olevate ruumdie
Finantseerimise rahakäibest näeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei. Rahavoogude aruande tõlgendamise abil saab teatud pildi ettevõttest, ilma, et uuriks täiendavalt bilanssi ja kasumiaruannet. Lihtsaimaks rahavoogude aruande analüüsi meetoditeks on rahavoo aruande mudelid. Järgnevalt kirjeldatakse toodud mudeleid ükshaaval, pöörates tähelepanu ettevõtte profiili ja arengutaseme kujundamisele. 1. Põhitegevusest laekuvat raha kasutatakse põhivara soetuseks ning võlgade tagasi maksmiseks. Ettevõte on kõige paremas seisus rahalises mõttes. Ta suudab teha investeeringuid laiendamiseks ja tagasi maksta ka võetud kohustusi. 2. Põhitegevusest ja põhivara müügist saadavat raha kasutatakse võlgade tagasimaksmiseks. Tegemist on vanema ettevõttega, sest ta maksab tagasi võetud pikaajalisi laene ja müüb oma vara. 3. Põhitegevusest ja laenude võtmisest laekuvat raha kasutatakse laienemiseks. Võib
enamik ettevõtteid põhivaradesse investeerib põhivaradesse ning teeb pikaajalisi investeeringuid. Finantseerimise rahakaibest naeme, kas ettevõtte tegevus on vajanud lisafinantseerimist või ei. Rahavoogude aruande tõlgendamise abil saab teatud pildi ettevõttest ilma, et uuriks taiendavalt bilanssi ja kasumiaruannet. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. 1) Põhitegevusest laekuvat raha kasutatakse põhivara soetuseks ning võlgade tagasimaksmiseks. Ettevõte on kõige paremas seisukorras rahalises mõttes. Ta suudab teha investeeringuid laiendamiseks ja tagasi maksta ka võetud kohustusi. 2) Põhitegevusest ja põhivara muugist saadavat raha kasutatakse võlgade tagasimaksmiseks. Tegemist on vanema ettevõttega, sest ta maksab tagasi pikaajalisi laene ja muub oma vara. 3) Põhitegevusest ja laenude võtmisest laekuvat raha kasutatakse laienemiseks. Võib
19 Ettevõtluslaenu saamiseks tuleb enamasti esitada ettevõtte põhikiri, registrikaardi B-osa ärakiri, aktsionäride (osanike) nimekiri, maksuameti tõend maksuvõlgade puudumise kohta, äriplaan, dokumendid tagatiste kohta jms. 9.3.3. Eraisikulaenud Eraisikulaenud võib jagada sarnaselt ettevõtluslaenudega selle järgi, kas soovitakse laenu jooksvateks kulutusteks või püsikaupade soetuseks. Eraisikulaenude põhiliigid on järgmised: · arvelduslaen (krediitkaardi vormis), · tarbijalaen, · õppelaen, · eluasemelaen. Arvelduslaen võimaldab eraisikul kasutada raha rohkem, kui tema arvelduskontol tegelikult on ehk minna kontoga miinusesse. Pank kehtestab tavaliselt krediidilimiidi üheks aastaks, mille kestel võib limiiti kasutada piiramatu arv kordi. Arvelduslaenu puhul ei nõuta kliendilt üldjuhul tagatist
Kuidas mõjutab kapitali struktuuri otsuseid diversifikatsioon? Kapitali struktuur ja diversifikatsioon: 1. Kindlustamise efekt (coninsurance effect) – äririski vähendamine läbi erinevate ärisuundade edendamise. St mitmes valdkonnas või rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted saavad rohkem laenata. (Lewellen, 1971) Empiirika kinnitab erinevate ärisuundade positiivset mõju laenumahule. 2. Tehingukulu vaade (transaction cost approach) – laenu peaks kasutama mittespetsiifiliste varade soetuseks ning omakapitali spetsiifiliste varade seotuseks (Williamson, 1988) Empiirika kinnitab. – Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida, sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. – Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem omakapitali tase. 3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise
põhitööjõukulud on 5*10=50 eurot, muutuvad tootmise lisakulud on 5*6=30 eurot, ühiku püsivad tootmise lisakulud saame leida aasta püsivate tootmise lisakulude summa (1 000 000 eurot kvartalis ehk 4 000 000 eurot aastas) ja aasta toodangumahu (tootmisplaanist) jagatisena ehk 4000000/300000=13,33 eurot; valmistoodangu omamaksumuse saame leida lõppjäägi ja ühe ühiku kulu korrutisena. 8. MÜÜDUD KAUPADE OMAMAKSUMUSE ARUANNE Kommentaar: aluseks on tootmiskulud: kulu põhimaterjali soetuseks, põhitööjõukulud ning tootmise lisakulud; lahutades tootmiskuludest lõppjäägi omamaksumuse, saame leida müüdud toodangu omamaksumuse. 37 EELARVESTATUD KASSAPLAAN (2020) Andmed ülesande tekstist: 2019. aasta IV kvartali müük on 55 000 tükki. Kavandatav müük aastaks 2020 on järgmine (tk): I kvartal 60 000; II kvartal 65 000; III kvartal 75 000; IV kvartal 90 000. Ühiku müügihind on 400 EUR. Kogu müük on
annaabi.ee 
