KÄSKKIRI Tallinn . oktoober 2012 nr 2-6/ Liikide tegevuskavade komisjoni moodustamine Komisjon moodustamine toimub vastavalt keskkonna-ministri 19. mai 2004. aasta määruse nr 51 ,,III kaitse-kategooria liikide kaitse alla võtmine" punktile nr 3 ja Keskkonnaameti juhtkonna 23. septembri 2012. aasta nõupidamise otsusele: 1. Määran Keskkonnaameti komisjoni liikmeteks alljärgnevad isikud: Keskkonnaameti kaitsealuste liikide sektori peaspetsialistiks Marje Kallas Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialistiks Jaak Kuusk Tallinna Loomaaia direktoriks Mati Kaal 2. Komisjoni ülesandeks on haruldase liikide kaitse alla võtmise taotluste menetlemine. 3. Käesoleva käskkirjaga kinnitan kaitsealuste liikide väljaselgitamise juhendi. (allkiri) Mart Maantee Keskkonnaameti arendus-osakonna juhataja Koo...
SPORDIMINISTEERIUM KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 1 Asjaajamiskorra kinnitamine Võttes aluseks Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määruse nr 80 „Asjaajamiskorra ühtsed alused“§ 4 ning seoses vajadusega viia asjaajamise kord vastavusse kehtivate nõuetega: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01.april 2015.a. 2. Tunnistada kehtetuks 01.03.2012 a. kehtestatud asjaajamise kord alates 31.märts 2015 a. 3
OÜ UUS SEADUS KÄSKKIRI Pärnu .detsember2012 nr 1-3/ Distsiplinaarkaristuse määramine Pearaamatupidaja Kalle Kuu rikkus 10. novembril 2012 a. oma töökohustusi RT I, 06.07.2012.1 §51 alusel, tekitades kahju oma tööandjale. Kalle Kuu ei kandnud üle eelmise kuu maksudeklaratsiooni. Kalle Kuu kirjutas seletuskirja, kus ta tunnistab oma hooletust. Seletuskiri on käskkirja lisas. Eeltoodu alusel ja juhindudes avaliku teenistuse seaduse RT I, 06.07.2012
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja;
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja;
SPORDIMINISTEERIUM KÄSKKIRI Pärnu 31. märts 2015 nr 2 Käskkirja „Ministeeriumi koosseisu kinnitamine“ muutmine Võttes aluseks Spordiministeeriumi põhimääruse § 8: 1. Kehtestada Spordiministeeriumi uus asjaajamise kord alates 01. aprill 2015.a. 2. Kehtestada tagasiulatuvalt 01.01.2014 IT osakonna uus koosseis 10 töökohta. 3. Käskkiri teha teatavaks personal-, IT-, palgaarvestusosakonnale. (allkiri) Anneriin Truu kantsler
AS RIIE KÄSKKIRI Rakvere 14. november nr 467 Põhipuhkusele lubamine Töölepingu seaduse § 54 ja § 55 ja AS Riie põhikirja § 12 ning õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME avalduse alusel: 1. Luban põhipuhkusele alates 01.12.2013-15.12.2013 (14 kalendripäevaks) õmblusosakonna spetsialisti Tiia TOOME. 2. Määran õmblusosakonna spetsialisti põhipuhkuse asendajaks õmblusosakonna spetsialisti Katrin SUSI. Heili Vellema Direktor Koopiad: raamatupidamine, Tiia Toome, Katrin Susi
OÜ Kitsas king KÄSKKIRI Pärnu 17. jaanuar 2013 nr. 35 Muudatused ametikohtades Seoses firmasisese struktuuri muutmisega 1. Likvideerin IT osakonna juhataja ametikoha alates 17.02.13 Seoses sellega, et firma laiendab oma tegevust 2. Moodustan müüja 1.0 ametikoha alates 18.02.13 Kalle Kivi Tegevdirektor Koopia: (raamatupidamine) (Koosataja viisa) E. Sarap Eveli Sarap Sekretär 17.01.13 OÜ Kitsas king
KÄSKKIRI AS NUNNU KÄSKKIRI Tallinn 26.aprill 2011 nr 13/112 Asjaajamiskorra kinnitamine 1. Kinnitan asjaajmiskorra. 2.AS Nunnu fokumendisüsteemi efektiivsemaks haldamiseks tuleb kehtestada asjaajamiskord. Asjaajamiskorda peab infotunnis tutvustama sekretär Juta Jänes. 3. Personalijuht Reet Rebane peab asjaajamiskorda tutvustama kõigile uutele tööle võetavatele spetsialistidele. 4.Eelmine asjaajamiskord on kehtestatud tegevdirektori käskkirjaga 2
Nt. Ametikoha moodustamine/likvideerimine Säilit. 75 aastat · Isikkoosseisu e personalialased käskkirjad (isikkooseis) Nt.üleviimine kõrgemale/madalamale kohale, koondamine/vallandamine Säilit. 50 aastat · Puhkuse ja lähetus käskkirjad (korraldused) Säilit. 7 aastat 5. Käskkirjade registreerimine · Igal käskkirjal on oma numeratsioon (registreerimise raamat).käskkiri registreeritakse peale allkirjastamist · Käskirjad registreeritakse samas registris ühe asjaajamisperioodi jooksul s.o 1 jaanuarist kuni 31. Detsembrini. 6. Kuhu vormistatakse käskkiri? Mitmes eksemplaris ? · Üldplangile või · Käskkirja plangile · Ühes eksemplaris 7. Kes võib algatada käskkirjade väljaandmist? · Juhtkond · Struktuurüksuse juhid · Spetsialistid 8. Kes koostab? Kes vormistab?
OÜ Äripere KÄSKKIRI Tallinn 3.09.13 nr 711 Lisatasu maksmine 2009.a müügieelarves prognoositud müügitulemiste ületamise eest Käsin 1.Maksta müügiosakonna töötajatele järgmisel kuul ühekordset lisatasu 10% ametikohal kehtivast põhipalgast. 2.Müügidirektor Juta Kasel tutvustada käesolevat dokumenti müügiosakonna töötajatele. Nimi Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
KÄSKKIRI Tallinn . veebruar 2014 nr 3.6- Töölähetusse saatmine 1. Saadan töölähetusse: a. kauplemisosakonna juhataja PP, b. töölähetuse kestus: 03.03.2014 04.03.2014, c. töölähetuse sihtkoht: FG Man Ltd, Helsinki, Soome, d. töölähetuse ülesanne: tööalaste ülesannete, küsimuste lahendamine; 2. Lähetatule hüvitatakse sõidukulud, majutuskulud, päevaraha ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud seadusandluse alusel. 3. Sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse vastavalt kulu tõendavatele dokumentidele. OOO Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
(üldplank) Käskkirja näidisvorming KÄSKKIRI (5,5 cm) * Väljaandmise koht (6,3 cm) päev kuu aasta nr xx * * * Pealkiri (8,5 cm) * * * TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx * 1. TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2. TEKSTxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas, Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist Jüri Kask, Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht Madis Lepp. . Lille Tamm Teatrite Inspektsiooni juhataja Koopia: Harrastusteatrite Ühendus; Kultuuriministeerium (koostaja visa) (spe...
korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga. Vajadusel tehakse dokumendist väljavõte või koopia Käskkiri Käskkirion tegevust korraldav dokument, mille väljaandmise õigus on asutuse (tipp)juhil või tema asetäitjatel vastavalt oma õiguspiiridele, et lahendada asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi Käskkiri Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: Põhitegevuse käskkirjad (sisemise töökorralduse kohta) Personalikäskkirjad (isikkoosseisu kohta) Puhkusekäskkirjad (-korraldused)
docstxt/14164090586446.txt
DOKUMENDIHALDUS JA INFOKORRALDUS 2009/2010 õppeaasta KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on dokument? Definitsioon. 2. Nimeta asjaajamise korraldust reglementeerivad riiklikud normdokumendid! 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? 4. Millistel eesmärkidel koostatakse ettevõttes dokumente, nimeta 2 väärtust. 5. Nimeta dokumendi olulisemad omadused, millised peavad säilima kogu dokumendi elukäigu jooksul. 6. Milline erinevus on kirjaplangil ja üldplangil? 7. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid ettevõtte kirjaplangil? 8. Millise laiusega on plangi veerised? 9. Millal vormistatakse ametikirjale koostaja andmed? 10. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 11. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? 12. Milline dokument on vajalik (soovitatav) kehtestada organisatsiooni dokumenditöö reglementeerimiseks? 13. Millises dokumend...
protsetuuride süsteemide ja protsesside kohta. 5) EVS-ISO 15836-2004 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon- metaandmeelemendid - esitatakse dokumentide kirjeldavate andmete kohta nõuded. 4. Haldusdokumendi mõiste, liigitus ja omadused- Haldusdokumendid on dokumendid, mis koostatakse asutuse juhtimis-, täidesaatva ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Nt korraldus, käskkiri, protokoll, akt, analüüs, avaldus, esildis, kiri, märgukiri, teatelis, tõend jne. Need jagunevad : *teatmelis- informatsioonilised dokumendid (kiri, akt) *korraldavad dokumendid (määrus, otsus, korraldus, käskkiri) *organisatsioonilised dokumendid (põhikiri, määrus) *kollegiaalse otsustuskogu tegevuse dokumendid (koosolekute, nõupidamiste, konverentside dokumendid s.h protokoll). Dokumendi elementide koosseis sõltub dokumendi liigist. 5
ja kuupäev. 1) Kuupäev dokumentidel. Kõikidel dok. peab olema kuupäev. Kirjakuupäevaks on : allakirjutamise või sündmuse kuupäev, mis on fikseeritud dok. tekstis. kirjakuupäev märgitakse numbriliselt. paremas veerus ühel kõrgusel adressaadivälja 3nda reaga. Nt : 01.11.08 teksti sees. Meie 19.11.2008 dok. allakirjutaja või assistent / sekretär pärast dok. allkirjastamist. Üldplangil vormistatakse kuupäev sõnalisnumbriliselt ( käskkiri, protokoll, akt ) Nt : 19. november 2008 05. november 2008.a Dokumendiregister on arvutis või registreerimisraamatus peetav infokogum dok. andmetega. Dok. nummerdatakse ühe asjaajamisperioodi ehk kalendriaasta jooksul. 2) Ametikiri ja selle liigid. Koostatakse info vahetuseks ja saadetakse adressaadile posti, faksi või eposti teel.
Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2)
13. Akti elemendid: 1) dokumendiliigi nimetus AKT; 2) koostamise kuupäev; 3) number (viit); 4) koostamise koht; 5) kinnitusmärge; 6) pealkiri; 7) tekst; 8) allkirjad; 9) viisa (üldjuhul akti ei viseerita, v.a. eraettevõttes koostatud arhivaalide hävitusakt, mis on soovitatav viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse). KÄSKKIRI 1. Käskkiri on organisatsiooni täidesaatva ja korraldava tegevuse põhidokument, mille annab välja juht ainujuhtimise põhimõttel vastavalt oma pädevusele, et lahendada organisatsiooni sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. 2. Käskkirju antakse välja: 1) initsiatiivkorras; 2) kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. 3. Käskkirjad jagunevad kestvuselt: 1) ühekordsed; 2) samas küsimuses uue käskkirja väljaandmiseni kehtivad. 4
HOIATUS __[ asukoht ]__ , ___[ kuupäev ] __ ___[ Tööandja nimi ]_ _, keda esindab [juhatuse liige/volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] ___[ tööandjat esindava juhatuse liikme või muu isiku nimi ]___, on saanud informatsiooni, mis kinnitab järgmiste kohustuste rikkumisi __[Töötaja nimi ] __, isikukoodiga __[ isikukood ]__, ...
*seaduste alusel ja *täitmiseks vastu võetud õiguse allikas, reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrus *peab olema kooskõlas ja vastama tingimustele, mis sisalduvad volitavas seaduses ning *ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad lähedasi valdkondi. On olemas ka kohalike omavalitsuste määrused, mida nad annavad vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 12. Mis on käskkiri üksikakt - Minister annab seaduste, presidendi seadluste ning valitsuse määruste ja korralduste alusel määrusi ja käskkirju. Käskkiri on õigusakt, mis erinevalt määrusest on mittenormatiivse sisuga. Käskkirju annavad näiteks ka asutuste ja ettevõtete juhid. Käskkirja kui üldaktiga *korraldatakse teenistuslikke vahekordi. See on vaadeldav nn. siseõigusena käskkirja toime on suunatud asutuse sisse /nt. sisekorraeeskirjade kehtestamise käskkiri/
autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu
rakendamisele määratlemata arv kordi. Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne õigusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) õigused ja paneb kohustused subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendab neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks - on oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. 7.Mis on seadus? Mis on määrus? Mis on käskkiri? Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani(parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena(rahvahääletusel). Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Antud subjekti käskkiri on individuaalne akt ja ei oma normaktiivset sisu. 8.Millal jõustub seadus? Millal jõustub määrus? Millal jõustub käskkiri?
Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ja kehtib laiale ja täpselt piiritlemata isikute ringile. Nt. Seadus, seadlus, määrus. Üksikakt Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme , vaid rakendavad neid. Näited: keskkonnaministri käskkiri X. ametisse nimetamise või ametist vabastamise kohta, EV Presidendi otsus X-le armuandmise kohta, jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusaktide hierarhia 1) P õ h i s e a d u s 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d ehk kontstitutsioonilised 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M ä ä r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d 2. Seadus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
