Keskaeg (0)

Noorsootöötaja  roll kohalikus 
omavalitsuses.
Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja 
kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma 
tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis 
ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav 
inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, 
et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad 
peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada. 
Selle essee aluseks võtsin noorsootöötaja kutsestandardi 4. Taseme kirjelduse. Kompetentse ja
tubli noorsootööspetsialisti roll kohalikus omavalitsuses on väga suur. Just valla 
noorsootööspetsialist on see, kes loob kahepoolse koostöö vallavalitsuse ja noorte vahel, mis 
annab noortele võimaluse aktiivselt rääkida kaasa valla otsuste tegemisel. Neljanda  astme 
noorsootöötaja eesmärk on olla hea  juhendaja  noorte mitteformaalse õppimise protsessil, 
kasutades noorte arendamiseks loodud tingimusi, toetada noorte arengut ning 
sotsialiseerumist. Kohaliku omavalitsise noorsootöötaja peaks noortele pakkuma 
formaalharidussüsteemi kõrvale just kui teist haridussüsteemi, olen ise tähele  pannud , et 
formaalharidussüsteem just kui valmistaks praegusel hetkel ette tublisid ühiskonnatarbijaid 
industriaalühiskonda, kuid aastate jooksul on ühiskonna ootused tublisti muutunud noorte 
elluastujate suhtes, seega peabki mängu tulema kohaliku omavalitsuse spetsialist, kes pakub 
noortele arendavaid tegevusi mitteformaalse hariduse raames, et noored elluastujad oleksid 
ette valmistatud ühiskonna jaoks. Tänapäeva ühuskond vajab noori, kes oleksid avatud 
isemõtlejad ja ettevõtliku ellusuhtumisega, et nad suudaksid adapteeruda 
ühiskonnamuutustega ja luua endale ise töökoht. 
Kindlasti ma ei väida seda, et formaalharidussüsteem rikub noori ja alamakstud 
noorsootöötajad peavad meie noorte tulevikku  päästma . Pean formaalharidust tähtsaks, kuid 
leian, et seda peab kaasajastama vastavalt ühiskonnamuutustele ja seega on eriti tähtis 
valdkondadevaheline koostöö. Kool, noortekeskus  ja muud noorsootööasutused ei tohiks 
võistelda omavahel noorte  osalejate  arvukuse suhtes, vaid tegema koostööd, et noored saaksid
osaleda võimalikult mitmekesises õppeprotsessis. Minusilmis ongi kohaliku omavalitsuse 
noorsootööspetsialisti ülessanne lisaks noortele parima arengukeskkonna loomisele vallas ka 
olla just see suur nätsupall, mis on liimiks erinevate noorsootööüksuste vahel vallas. 
 Noorsootöötaja kutsestandardi 4. Tasemes kirjeldatakse põhjalikult kompetentse, mida peaks 
antud standardi omanik töös igapäevaselt rakendama. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja 
ebakompetentsust kohtasin mina aastaid tagas, kui 3 aastat käisin koolis ja elasin kauges 
Lõuna-Eesti nurgas, kus omaalgatuslikult sõpradega võtsime selles väikelinnas üle osa 
noorsootööst, kuna  vallal  vastavale ametikohale oli määratud inimene, kes eksis isegi 
kutsestandardi elementaarsete punktide suhtes, nagu noorte kaasasamine tegevuste 
planeerimisse ja elluviimisesse, sealhulgas kasutades sobivaid meetmeid, mille abil saaks ka 
kaasata vähemate võimalustega noori ja erivajadustega noori, arvestades nende eripära nende 
kaasamisel ja arendamisel. See lõi olukorra, kus aktiivsed noored, kes endale ise tegevust 
otsisid ja noortekeskuses aktiivsed olid, said osa noorsootööst, kuid noorsootööst 
eemalseisvad noored jäid ilma igasugusest juhendamisest, näiteks  vähekindlustatud perede 
noored, kel ka käitumisprobleeme esines, nemad said tähelepanu vaid politseilt. Karjuvat 
ebaõiglust nähes  hakkasime  sõpradega omaalgatuslikult nendega tegelema. Populaarne  
tegevus oli neil vana paberivabriku akente sisseloopimise ja selle auväärse maja korduv 
süütamine.Selle tegevuse asemel kaasasime noori õhtuti erinevatesse tegevustesse, näiteks 
mängisime 2 õhtut nädalas jalgpalli, alustasime võrkpallitrenniga ja koostöös kohaliku 
muusikakooliga said 4 noort ka tasuta kitarritundidesse, kus aktiivselt kohal  käidi . Lisaks 
tegime  ka kodutöödegruppi, mis osutus ootamatult edukaks. Selles väikelinnas tegi kohaliku 
omavalitsise noorsootöötaja linnale pigem karuteene ja tema roll oli lausa negatiivne. 3 aastat 
hiljem, kui käisin seal linnas koolitusi tegemas, avastasin ahastusega, et see spetsialist on veel 
oma ametikohal. 
Seda, et mina tahan panustada ühiskonda just  noorsootöö  kaudu, leidsin mina juba ümbes 8 
aastat tagasi, mil olin Tallinna vanalinnapäevadel lasteala korraldusmeeskonnas. Minu 
sobivust alale tõestab just see, et kõige kiuste olen 8 aastat hiljem endiselt alal edukalt 
aktiivne. Tõsi, ma ei suuda ennast noorsootööga edukalt majandada, sellepärast otsustasingi 
gõmnaasiumi minna kutsekooli, kus  omandasin  ka maastihuarhitektuuri eriala, peale mida 
asusin elama Soome, kus sel alal hakkasin ettevõtjaks . Lisaks sellele olin ka vabatahtlikult 
praktikandiks  Porvoo linnas noorsootöö spetsialistil. Töötasime  noortega , kes on ühiskonnast 
kõrvale jäänud, Soomes on see probleem suur, ning sama probleemi tärkamist olen märganud 
ka Eestis. Peale poolteist aastat naaberriigis sain teate, et olen vastuvõetud Tallinna 
Pedagoogilisse  Seminari . Peale head uudist vähendasin enda töökoormust aiakujundajana 
minimaalseks ja kolisin kallile  kodumaale , kus hakkasin kooli kõrvalt kohe taas ka 
noorsootööga tegelema.
Pean end heaks noorsootöötajaks, tunnen , et just see amet pakub mulle rahuldust ja annab 
häid võimalusi eneseteostuseks. Pean enda rolli suureks  konkreetsetes  kohtades, kus noortega 
tegelen ja arvan, et minu püsimatus ja rutiinitalumatus on sellel alal pigem plussiks, sest 
noorsootöö on vähemalt siiani pakkunud mulle palju mitmekülgseid olukordi , kus ühetaolist 
käitumist  kartma  ei pea. Teel maailma parimaks noorsootöötajaks on siiani mulle suurimaks 
takistuseks osutunud just ülikool, kus enamus ainetest on väga arendavad ja nauditavad, kuid 
jääb väike osa aineid, mille kuulamist ma naudin, kuid rohked kodused ülessandes mind 
motiveerida ei suuda ja nende rohkuse tõttu on mul tõenäoliselt suur au ka neljas aasta siin 
koolis veeta, kuid kuna noorsootöös peab niikuinii ennast pidevalt  harima , siis ei pea seda 
probleemiks, kuid kindlasti ei  arva  ma, et olen kehvem noorsootöötaja oma 
kursusekaaslastest, kes varem lõpetavad. 
Kokkuuvõtteks näen ma ise ennast hea noorsootöötajana ja väärt arengupartnerina noortele, 
loodan, et seda näevad ka minu ametikaaslased, pean väga oluliseks mitmekesisust töös ja 
pidevat enesetäiendamist. Seisan nüüd ja ka tulevikus selle eest, et noorte ühiskonnast 
kõrvalejäämine ei saa olema Eestis suureks probleemiks ja et väheneks ka väljaränne, pean 
tähtsaks, et noored näeksid oma häid võimalusi kodumaal ja neist saaksid saaksid aktiivsed 
ühiskonnaliikmed kodumaal. Tahan et kaoks hetkel päevakorras olev küsimius, et kes 
kustutab siis pärast lennujaamas ja sadamas tuled, kui viimane Eestlane on väljarännanud.