üldvalgustusest ja kohtvalgustusest Täisväärtuslik piisav ühtlane valgustatus Ratsionaalne töökorraldus Tööruumide õige planeerimine, ehitamine ja sisustamine Töökoha nõutava valgustatuse tagamine Töökoormuse õige planeerimine Töötajate vaimse ja kehalise arengu mitmekülgne arendamine Korrapärane täisväärtuslik toitumine Eelnev ja perioodiline läbivaatus Uimasus, unisus, tähelepanu langus Sundasendid ja sundliigutused- skeletisüsteemi ülekoormushaigused, närvikahjustused Silmade ülepingest tekkivad laulihaste krambid, silmade ärritusnähud, silmade kuivamine Silmanägemise halvenemine Kanapimedus Tööõnnetused ja vigastused Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust
kokkuvõte • Uurida, kui paljudel SÜG- i 1.-9. klassi õpilastel esineb rühihäireid • Uurida, kas lastevanemate arvates võib raske koolikott rühihäireid põhjustada Sissejuhatus • Esmamulje inimesest loob tema väljanägemine, väga oluline on tema kehahoid ehk rüht • Õige kehahoid tagab inimesele terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks • Suur osa skeletisüsteemi hädadest on alguse saanud koolieas • Raske koolikott võib olla üheks rühihäirete põhjustajaks • Rühivead ei ole kergesti avastatavad Koolikoti raskust reguleeriv ministeeriumi määrus • Määrus jõustus 1.08.2001 • Eesti Vabariigi haridusseaduse alusel on ranitsa (koolikoti) lubatud raskus koos sisuga: • 1.-3. klassi õpilastel kuni 3 kg, 4.-6. klassi õpilastel kuni 3,5 kg ja 7.-9. klassi õpilastel kuni 4,5 kg.
· Korrapärane täisväärtuslik toitumine · Eelnev ja perioodiline läbivaatus EBA VÕI ÜLEVALGUSTATUSEST TINGITUD TERVISEPROBLEEMID · Uimasus , unisus , tähelepanu langus · Silmanägemine halveneb · Tööõnnetused ja vigastused · Vaimsed tervisehäired , meeleolulangus , depressioon · Silmade ülepingest tekkivad - laulihaste krambid , silmade ärritusnähud , silmade kuivamine · Sundasendis ja sundliigutused skeletisüsteemi ülekoormushaigused , närvikahjustused . TOIME ORGANISMILE · Kesknärvisüsteemi kahjustus püsiv peavalu otsmiku piirkonnas , unehäired , väsimus , nõrkus , tähelepanu ja mälu nõrgenemine . · Endrokriinsüsteemi kahjustus isutus , kehakaalu langus , tsirkadiaanse rütmi häirumine . · Südame veresoonkonna kahjustus · Kuulmis ja tasakaaluorgani kahjustus kuulmisteravuse langus , kohin kõrvades
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedas...
KORDAMINE OSTEOPOROOS, RASVUMINE JA REUMATOIDARTRIIT 1. Mis on osteoporoos ja mida see põhjustab? Kogu skeletisüsteemi haarav haiguslik seisund, mis põhjustab luutiheduse langust ja luukvaliteedi langust, mis omakorda põhjustab luumurdude teket. 2. Millised faktorid tõstavad luumurru riski eakatel? Luumurru ohtu tõstavad eelkõige eakatel halb nägemine; tasakaaluhäired; lihasnõrkus ning mõningad ravimid (nt bensodiasepiinid). 3. Millised ravimid soodustavad osteoporoosi arengut? Süsteemsed glükokortikosteroidid HI-viiruse ravimid Hepariini pikaajaline kasutamine
..............................................................................................6 7. Kokkuvõte...................................................................................................7 8. Kasutatud kirjanudus...................................................................................8 SISSEJUHATUS Esmamulje inimesest loob suurel määral tema kehahoid ehk rüht. Kehahoid pole püsiv ja muutumatu, seda mõjutavad nii meeleolu, tervis, kuid kindlasti skeletisüsteemi areng ja kehaline vormisolek. Õige kehahoid tagab meile sirge selja ja terve lülisamba ning kindlustab siseorganitele kõige paremad tingimused funktsioneerimiseks (Maidsaar 2008). Antud teema on valitud, kuna skolioos on noorte hulgas vaga laialdaselt levinud terviseprobleem ning antud referaadiga näidata selle probleemi olemust noorte seas. Mis on skolioos? Normaalselt on lülisammas horisontaaltasapinnas sirge, skolioosi korral on see kõverdunud ühele küljele
töötajatele, kes pidevalt oma töös suhtlevad, otse verbaalselt, klientidega. 5. Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormushaigust (närvi-ja skeletisüsteemi haigused), füüsilisest ülekoormusest tingituna muid haigusseisundeid (maosooletrakti haigused, depressioon, kõrgvererõhu tõbi jne) Töö iseloom Tööd, mida tehakse Raamatupidaja Mõju on luu-lihas- II-III Arvutiga töötamisel tuleb teha istudes. Töö arvutiga on /Kontor liigessüsteemile ja puhkepause iga 45 50 minuti järel üle 30% tööajast
töötajatele, kes pidevalt oma töös suhtlevad, otse verbaalselt, klientidega. 5. Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormushaigust (närvi-ja skeletisüsteemi haigused), füüsilisest ülekoormusest tingituna muid haigusseisundeid (maosooletrakti haigused, depressioon, kõrgvererõhu tõbi jne) Töö iseloom Tööd, mida tehakse Raamatupidaja Mõju on luu-lihas- II-III Arvutiga töötamisel tuleb teha istudes. Töö arvutiga on üle /Kontor liigessüsteemile ja puhkepause iga 45 – 50 minuti järel 30% tööajast
Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ....................................
mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid. Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks. Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas,
töötajatele, kes pidevalt oma töös suhtlevad, otse verbaalselt, klientidega. 5. Füsioloogilised ohutegurid, mis võivad põhjustada füüsilist ülekoormushaigust (närvi-ja skeletisüsteemi haigused), füüsilisest ülekoormusest tingituna muid haigusseisundeid (maosooletrakti haigused, depressioon, kõrgvererõhu tõbi jne) Töö iseloom Tööd, mida tehakse Raamatupidaja Mõju on luu-lihas- II-III Arvutiga töötamisel tuleb teha istudes. Töö arvutiga on /Kontor liigessüsteemile ja puhkepause iga 45 50 minuti järel üle 50% tööajast
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...