esialgu kaasa. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda aga pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Mõned kunstnikud tõmbusid nn. siseemigratsiooni, aga ka neutraalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelsete, tihti peaaegu anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Üks rühmitus koondus Zürichi linnas Šveitsis. 1916. aastal asutasid nad nn. Voltairei kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnike arvates oli maailm sõge ja pahatahtlik ning “korralikud kodanikud” on seetõttu enese teadmata kuriteo kaasosalised. Selleks, et mõistlikke inimesi seda taipama panna, tuli neid absurdsustega šokeerida ja endast välja viia. Naeruvääristati kõiki väärtusi – ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale.
Modernismiks nimetatakse ka kõiki nüüdisaegset, kõiki uusi voole, mis erinevad oma vormitaotlustes klassikalistest suundadest. 1. Dadaism Sündis 1916. aastal Zürichis, kuhu olid sõja eest põgenenud mitmed noored kunstnikud ja kirjanikud. Rühmitus ,,Dada" - Hugo Ball, Tristan Tzara, Andre Breton. See oli esimene kunstivool, millel puudus igasugune programm. 1916 asutati dadaistide poolt Voltaire kabaree (Prantsusmaa), mis korraldas skandaalseid etendusi. Naeruvääristati kõiki väärtusi ilu, häid kombeid ja poliitilisi ideaale, taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhtlause:" Mõte sünnib suus." Kalju Lepik M.Solohhovile (,,Ülesküntud uudismaa") pühendatud luuletus. Lehel oli vaid must kast. Kunstnik Marcel Duchamp loobus maalimisest ja hakkas oma teostena esitama vabrikutooteid. Nende idee kunst on ühiskonnavastane mäss.
kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu. Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind vasikanahast karjasemärss. Ma luuletan sageli liikudes, kas käies või joostes, tunnistab Beier. «Teinekord panen esimesed paar rida kirja bussitalongile ja nikerdan siis kodus edasi. Ka bussis ja rongis on hea luuletada, vajan liikumist. Ma ei saa luuletada laua taga.» Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta. Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke. Ta on võimeline nutma treffneristidele kunstiajalugu õpetades ja kodus ajalehte lugedes. Ta poetab pisaraid vanu fotosid vaadates ja erutub märjasilmseks mõnesse tuttavasse paika sattudes. Mismoodi sündis luuletus «Läbi saju» («Noku on norgus/ ja süda on kurb/ sajab ja sajab see maailm/
Dadaism I maailmasõja aegne vool, mille rajasid sõjas ja ühiskonnas pettunud inimesed. Anarhistid. Tekkisid nendest koosnevad rühmad, üks näiteks Zürichisse, Sveitsis 1916 nimega Voltaire'i kabaree. See rühm korraldas skandaalseid etendusi ühes väikses kohvikus. Esitati nt müramuusikat ja seosetutest sõnadest kokku pandud poeeme. Publikule karjuti näkku solvanguid jne. Pealtvaatajaid sokeeriti, et neid mõistma panna, et maailm on sõge ja kuritegelik, ning korralikud kodanikud on seetõttu kurjategijad. Naeruvääristati kõike - ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid sellised kunstnikud ka endale nimetuse - dada. 1917
Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse. Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda. Mind üllatas aga, et nii hingestatud muusikat tegevad inimesed petavad oma naisi ja on lõbujanulised ning mõnesmõttes ka labased. Raamatus oli palju skandaalseid juhtumisi. 3 küsimust Rujale · Miks lahkus Rannap ansamblist?- Tahan seda teada, sest Rannap ju Ruja lõi ning oli selle vaimne liider ja juht. · Miks leppis ansambel kokku, et pärast 14. Oktoobri 1994 mälestuskontserti Ruja nime all enam kunagi ei esineta?- Mind huvitab, kas põhjus võis olla selles, et Ruja ei olnud enam see sama ilma Urmas Alendrita. · Kui Ruja oleks edasi tegutsenud, kas siis on võimalik, et Alender poleks 1989. Aastal
Tema eluaastatel pöördub igasugune poliitika abstr ja avngardismi vastu, st et ta sureb vaese ja tundmatuna. ,,Talvemaastik", ,,Autoportree" (,,ilusti"). DADAISM: Esimene MS oli vapustanud kõiki eurooplasi. Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust. Mõned kunstnikud tõmbusid sisemigratsiooni (mingi maale elama või teise riiki, mis ei mänginud kunstiloomingus erilist kaalu). Sveitsis Zürichis asutati Voltaire kabaree 1916. aastal. See kabaree korraldas skandaalseid etendusi võikses kohvikus. Etendused: kunstipublikule esitati müramuusikat, seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid kunstike mõte seisnes selles, et nad põlgasid keskmist kodanikku. Kogu vaen oli suunatud halli massi vastu. Arvasid seda, et maailma on sõge, kuritegelik ja need korralikud kodanikud on kuriteokaaslased. Naeruvääristati kõike ilus väärtusi, kombeid, poliitilisi ideaale. Taheti näidata kaost, pimedust ja kõike võimsust. Juhuse kaudu leidsid nimetuse: dada
Naivismile omaseid tunnuseid on mitmete kuulsate modernistlike kunstnike loomingus. Mõned traditsioonilise kunstihariduse saanud kunstnikud on hakanud teadlikult naivismi jäljendama. Dada ja metafüüsiline kunst: I MS sokeeris kõiki. Mõned kunstnikud tõmbusid siseemigratsiooni, aga ka neturaalsetesse maadesse kogunes väikesi eri rahvusest mässumeelste, tihti anarhistlike vaadetega kunstnike rühmi. Voltaire-i kabaree (Zürichis 1916), mis korraldas skandaalseid etendusi ühes kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Põlati nn keskmist kodanikku. Kunstnike arvates on maailm sõge ja kuritegelik ning ,,korralikud kodanikud" olevat seetõttu kuriteo kaasosalised. Neid tuli absurdsusega sokeerida ja endast välja viia, et neid seda taipama panna. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. Dadaistid eelistasid kolaaze ja
enamasti väga järjekindlalt konstrueeritud kompositsioon, mis lastekunstis on ebatavaline. Ka Eestis on olnud ja töötab praegugi mitmeid navistlikke maalijaid. Kuulsaim eesti navistidest oli aga Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. 11) KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST Paljudele kunstiinimestele tähendas sõda pettumust kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkis igasuguseid kunstnike rühmi. Nn. Voltaire'i kabaree, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Pahaaimamatule publikule esitati nn. müramuusikat ja seoseta sõnadest poeeme, karjuti näkku solvanguid. Kunstnikud põlgasid nn. keskmist kodanikku, nii nagu paljud varasemad romantikudki, ainult et nüüd väljendus see äärmuslikumal kujul. Naeruvääristati kõiki väärtusi- ilu, häid kombeid, poliitilisi ideaale. Inimestele taheti näidata kaose ja pimeduse juhuse kõikvõimsust. Juhuse kaudu leidsid kunstnikud oma tegevusele ka nime- dada
seda parem suhtumine on elanikkonnal jahimeestesse. Suhtumist mõjutab ka inimeste elukoht, millest sõltub, kas inimestel tekivad jahindusega seoses positiivsed või negatiivsed emotsioonid ja suhted. Samuti mõjutab suhtumist maa- ja linnapiirkondade ulatus. Kui on olemas suured organisatsioonid, siis on olemas ka nende vastased. Organistasiooni mainet kujundab suures osas ka meedia. Kui meedias kajastatakse ainult skandaalseid olukordi, mis müüvad, siis langeb ka avalikkuse suhtumine ning organisatsiooni maine saab kahjustatud. Maine taastamine ja teavitustöö tegemine on aga pikk protsess. Tavaliselt mäletatakse paremini ikka negatiivset informatsiooni. Loomaõiguslased ja n.n. rohelised on arvamusel, et inimesed ei tohiks segada looduse vahele ja igasugune jahitegevus on nende arvates vastunäidustatud. Autori arvates on pikettide korraldamine tähelepanu juhtimiseks loomade elutingimuste parandamiseks
L.H.O.O.Q. H. J. Arp ,,Naise torso" naise rinnad välja venitatud.F. Picabia ,,See siin on Stieglitz" tema fotoaparaadi joonistus. ,,Dada" kahekordne jaatus. Kunstnikerühmituse moodustavad maailmasõja tulemusel elus pettunud kunstnikud. Kunstnikud võtsid endale eesmärgiks panna inimesi mõistma, et maailm on sõge ja kuritegelik; selleks, et panna inimesi seda mõistma, tuli neid sokeerida. Voltaire'i kabaree Zürichi linnas asutatud, kunstnike rühmitus, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega. Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield tegeles fotomontaaziga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida
kuningriigi ääremaadesse ja mis nii vaevarikkalt tungivad läbi kloostrite müüride, mille lävel heidab hinge kogu maine kära. Mileedi omakorda oli hästi kursis kõikide aristokraatlike intriigidega, mille keskel ta oli viis või kuus aastat pidevalt elanud. Nii asus ta jutustama heale abtissile prantsuse õukonna kergemeelsetest kommetest, kuninga liialdatud vagadusest ja tutvustas talle suurnike ning õukonnadaa-mide skandaalseid seiklusi, keda abtiss nime järgi suurepäraselt tundis, ning puudutas kergelt kuninganna ja Buckinghami vahelist armastust. Ta kõneles palju, et ka tema kaasvestleja midagi ütleks. Kuid abtiss ainult kuulas ja naeratas, lausumata sõnagi. Nähes aga, et seda liiki lood teda väga huvitavad, jätkas mileedi. Ta juhtis ainult jutu kardinalile. Nüüd aga oli ta suures kimbatuses: ta ei teadnud, kas abtiss oli rojalist või kardinali pooldaja, ning oli ettevaatlik
annaabi.ee 
