MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline
süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Kultuur - ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis (sh väärtused ja normid), koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega (edastatakse järeltulevatele põlvkondadele; muutuv sotsiaalses aeg-ruumis) Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad või kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sanktsioonid (sotsiaalse kontrolli mehhanism) Sotsiaalsed rollid - käitumisnormide ja -praktikate kogum ning sotsiaalsed ootused, mis seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess
Väärtused - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust vastavalt väärtushierarhiatele; suhteliselt kestvad; tugevalt seotud kindla kultuuriga; Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; • reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; • informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); • sotsiaalse kontrolli mehhanism – normide järgimise eeldus (sanktsioonid - nii positiivsed kui negatiivsed). Sotsiaalsed rollid 2. Sotsialiseerumine – primaarne ja sekundaarne sotsialiseerumine – sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt”
12. Ei ütlemine iga tegevus on tegelikult jah ja ei vaheline võitlus. Ei ütlemine algab oma sisemistest jaa'dest, kui mingid asjad on selged, siis on lihtne teisele ei öelda. Ümbersõnastus ja ei. Põhjendusega ei. Edasilükkav ei (jaa) jaa lükatakse edasi, täna ei taha, aga mõnel teisel korral oled valmis seda tegema. Katkine praota plaat tuleb ennast korrata nii kaua kuni kohale jõuab. Ma tahan, et teed seda ning ma ei taha, et teed seda. Kategooriline ei kasutada situatiivselt. Absoluutne ei väärtustel või põhimõtetel põhinev ei, kehtib, kui tõepoolest jäädakse kindlaks. Konflikt Vastuolu jõudude, väärtuse huvide, iseloomude.. erinevused, mis teineteist segavad. Soovimatud olukorrad. Probleem sõnastatud vastuolu. Konflikt protsess, mille on käivitanud pingeliseks kasvanud vastuolu või inimestevahelise vastuolu teravnemise piiripunkt. Konfrontatsioon teadlikult käivitatud konflikt parema kontrolli saavutamiseks vastuolu üle.
põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes. Murrete varieerumine ja roll allkeelte hulgas - kohamurre oli kunagi ainus keel, mida inimene valdas ning see varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Al 19.sajandist muutus kohamurre üheks allkeeleks, mida kasutati ainult kindla rühma poolt mingis kindlas olukorras, kohamurre muutus registriks ja sotsiolektiks. Murrete kujunemine seda millal eesti murded kujunesid ei teata, aga põhirühmad u 2000 aastat tagasi, kitsamad murdeerinevused 13-16 sajandil, mil tekkisid ka keelemuutused, mis mõjutasid enim lõunaeesti murdeid ega jõudnud osalt kirderannikule. 14-16 sajandi sunnismaisus kujundas
kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Väärtused- indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale; -abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; -afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; -väärtushierarhiad -suhteliselt kestvad -tugevalt seotud kindla kultuuriga Normid- -käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; -reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; -informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); -sanktsioonid Sotsialiseerumine- isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess. -Primaarne sotsialiseerumine: lapsepõlv (pere, kool) -Sekundaarne sotsialiseerumine: hilisemad mõjutajad elukäigu jooksul Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum ja sotsiaalsed ootused, mis
Mõjutajateks on perekond, eakaaslased, kool, media jne. Roll ja rollikonflikt - käitumisnormide ja praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikti puhul on inimese üks roll vastuolus teistega, nii rollidevahelised kui sisesed, nt vanemad ootavad sinult seda, mida sa tegid ka siis kui elasid nendega koos. Normid - käitumisreeglid, mis peegeldavad/kehastavad väärtusi Reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt (nt. ei tervita sõpra, otsitakse põhjendusi, miks normi rikuti ja tekitab lõpuks konflikti) Informaalsed ja formaliseeritud Identiteet/Identiteedid isiksuse unikaalsus, võimaldab meil erineda teistest. Näitab kuuluvust, kellegi juurde (rahvus, sugu, mingi grupp jne). Kellega tahan samastuda ja kellest eristuda. Individuaalsed ja kollektiivsed (kuskile kuulumine) on alati omavahel seotud. Identiteedi eri vormid
VÄÄRTUSED - indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale abstraktsed ideaalid ja moraalipõhimõtted; afektiivsed (emotsioonid), motiveerivad tegevust; väärtushierarhiad suhteliselt kestvad tugevalt seotud kindla kultuuriga; NORMID käitumisreeglid, mis peegeldavad / kehastavad väärtusi; reguleerivad käitumist igapäevaelus, situatiivselt; informaalsed ja formaliseeritud (nt seadus); sotsiaalse kontrolli mehhanism – sanktsioonid (nii positiivsed kui negatiivsed) MITTEMATERIAALNE KULTUUR – uskumused, väärtused, normid, keel, organisatsioonid, institutsioonid MATERIAALNE KULTUUR – tähendusrikkad füüsilised objektid: Sotsiaalsete funktsioonide kandmine (nt kingid) Sotsiaalsete tegevuste ja suhete reguleerimine
Kõrgem: Nõustaja tegeleb kliendi allasurutud materjalidega ehk alateadvuses olevaga, ning suunab adekvaatsemale iseenda ja ümbruskonna mõistmisele. Tipptase: Võime vabastada kliendi isiklikud ressursid nii, et lisaks oma akuutsete probleemide lahendamise võimele ja eneses selguse saamisele käivituks tugev isiksuslikku kasvu tagav motivatsioon. (võib muidu olla väga edukas aga tipptase võib jääda saavutamata isiksuslikku eripära tõttu või siis situatiivselt jääb saavutamata, sest nõustajal endal palju probleeme) NÕUSTAMISPROTSESSI STAADIUMID (Hackney & Cormier, 1996 ; Nystul, 2006) I. KONTAKTI JA NÕUSTAMISSUHTE LOOMINE II. PROBLEEMI MÄÄRATLEMINE III. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE IV. SEKKUMISTE KAVANDAMINE V. LÕPETAMINE VI. NÕUSTAMISPROTSESSI LÄBITÖÖTAMINE JA UURIMUSTÖÖ (Nystul) Nõustamise tuumtingimused (I aste kontakti ja nõustamissuhte loomine)
toimu, ,,siia ma suren praegu" ajusüsteem ei suuda end uuendada, jääb traumahetkesse Traumareaktsioonide psühholoogilised teooriad Kahekordse esindatuse teooria - Trauma on talletatud mällu kahel viisil: o Verbaalselt ligipääsetav info täiskasvanu räägib teistele mis temaga juhtus, info on sõnaliselt salvestatud ja ta saab seda hakata töötlema. o Situatiivselt ligipääsetav teadmine Sekkumise põhimõtted Häire äratundmine - Patsiendid ise ei räägi reeglina trauma kohta - Perearsti juurde jõuavad sageli tervise kaebustega nt seletamatud füüsilised kaebused - Trauma järgsete sümptomitega patsiente võib kohata üldhaiglas Täiskasvanute abistamine - Kohene sekkumine sündmuse järgselt ei ole mõistlik - Mõõdukate sümptomite puhul mis on kestnud vähem kui neli nädalat hoolikas jälgimine
sellest kõrgemal, küll aga võib üksikute sõnade tähendus vastata madalama etapi tunnustele. Sõna saab väljendada ainult selliseid kujutlusi või mõisteid, mille omandamiseks laps on võimeline. 1. Polüsemantismi etapp. Sel etapil puudub sõnal konstantne tähendus. Tähenduse aluseks on emotsioonid ja objektide-nähtuste mingi ühine väline tunnus. 2. Piiratud nominatiivsuse etapp. Laps kasutab keelekeskkonnast pärit sõnu, kuid sõnakasutus on situatiivselt piiratud. Mingis uues situatsioonis sõna ei mõisteta ega kasutata. Põhjuseks on kujutlust iseloomustavate tunnuste vähesus, seetõttu on ka sõna seotud väheste objektide-nähtustega. 3. Tavakujutlustele vastavate keelesegmentide etapp. Sõnu ja sõnaühendeid kasutatakse keelekeskkonna seaduspärasustele vastavalt, kuid laps ei oska nende tähendust selgitada ja piirdub mingi näitega. Vastates küsimustele "Mis see on?” või "
annaabi.ee 
