Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et
ja kasutab neid ära. Temas ei ole inimlikkuse varjugi. Ragini julmus ilmneb aga selles, et ta jätab tähelepanuta Nikita julmutsemise ja teeb nägu nagu ta ei teaks midagi. Alles siis, kui ta satub ise Nikita julmuse ohvriks, taipab ta , et tänu tema mitte tegutsemisele on pidanud teised patsiendid aastast aastasse taluma seda julmust. See mõte on Raginile nii jube ja hirmutav, et ta südametunnistus ajas teda hulluks ja põhjustas lõpuks ka ajurabanduse. 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Paks ja peenike", selgita autori sõnumit. sõprus ei kesta tihti üle aukraadide. Autor tahab ilmselt öelda, et mõnele inimesele on aukraadid ja seisused tähtsamad, kui sõprus ja ühised mälestused. 4. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Magada tahaks", selgita autori sõnumit. kui inimest liigselt kurnata, ei saa kunagi kindel olla kuidas see kätte võib maksta
10e Kirjanduse II kursuse kodune kontrolltöö I osa ARUTLE järgmistel teemadel J.W.Goethe. "Noore Wertheri kannatused" 1.Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Romaani põhiprobleemiks on Wertheri armastus Lotte vastu, kuid saatuse kahjuks ei saa ta Lottet endale. b) 2-3 kõrvalprobleemi (iga probleem ühe lausega). Tema suur püüdlus unustada Lotte. Ta töö amentikuna ja pettumus teistes ametnikes. 2. Millist 18. sajandile iseloomulikku romaaniliiki teos "Noore Wertheri kannatused" esindab? Selgita lähemalt. Arutle, miks on autor valinud just selle romaaniliigi? Teos esindab romantismi
Enn Vetemaa. "Püha Susanna ehk Meisrite kool" 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning kirjuta sellest lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Näidendis ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" on kesksel kohal moraaliprobleemid, mida valgustatakse eri rakurssidest ja mõttetasandeilt. Tegemist on näidendiga, mis käsitleb eelkõige ühiskonna moraaliprobleeme. Kaks haltuurameest, saanud vanalt inimeselt tööd, soovivad ta lihtsalt paljaks varastada. Nende
hävis. , põhjuseks peetakse doorlaste sissetungi. Minose lossil on suur õu, kus on kaev, Minose Mükeene lossil on ümber kaitsemüür, puudub lossi ümber polnud kaitsemüüri, sambad läksid paraadõu, toad ei asetsenud korrapäratult, ülevalt poolt paksemaks. sambad läksid ülevalt saledamaks. 2. Kreeka ajaloo periodiseerimine. Nimeta ja dateeri perioodid. Iseloomusta iga perioodi kolme sisutiheda lausega, mis tooksid välja perioodi kõige iseloomulikumad jooned. Kreeta-Mükeene periood umbes 2000-1100eKr.- 2000a eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon, mille tähtsamask keskuseks kujunes Knossos. Tume ajajärk u 1100-800a eKr- Lossid olid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus
Sellesse mahuvad luksuslik lapsepõlv, vaene noorukiiga, töö peaministri kantseleis, mis näib absoluutse mäluga noorukile tuule tiibade alla toovat, aga siis saab aeg otsa. Järgneb punane aasta, saksa okupatsioon, osalemine isesisvuslaste, eesti Rahvuskogu tegevuses, poolelijäänud paotee ja siis enam kui 40 aastat paigallendu ehk siseemigratsiooni. Elukäik, mis iseloomulik küllap paljudele autori põlvkonnakaaslastele. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem ning 2-3 kõrvalprobleemi. Romaan ,,Paigallend" käsitleb eelkõige Eesti Vabariigi langemise lugu aastail 1939-1944 ühe kaasaegse, Ullo Paerandi autobiograafias. See on nii inimese kui riigi muutumise lugu. Teos näitab, kuidas üks või teine võib muuta arvamusi, seisukohti ning isegi iseloomu. 3. Iseloomusta romaani ülesehitust. Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel
See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehingut jäid lapsed ka kasuemast ilma, kuna Mari (kasuema) veetis palju aega mõisas ja linnas. Mari ei võetud kui inimesena, teda võeti kui asjana. 3. Sõnasta 4 poolt- ja 4 vastuargumenti ning jõua nende kaalumisel selgusele –
Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma, soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata, Gertrude sureb, Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda. 2.Sõnastage korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Põhiprobleemiks oli Hamleti viha oma onu vastu, kes koheselt peale Hamleti isa surma kroonile tõusis ja üritas Hamletit kõrvaldada, kuid Hamlet omakorda üritas välja selgitada, kas Claudius on tema isa mõrvar. b) 2-3 kõrvalprobleemi. Kuninga nõuniku püüdlus tõestada, et Hamlet on hullunud. Ka kuninga enda püüdlus prints oma teelt eemaldada. 3. Kes oli Hamlet? Iseloomusta teda, loetle ja rühmita head ja halvad
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eks...
aadlikule kohaste auavaldustega. 4 Looming El Greco kunsti lähtealused on mitmekesised. Ta võlgneb suure tänu veneetslastele, kuna just tänu neile kujunes tema peamiseks väljendusvaheniks värv. Samas on ta tugevalt mõjutatud ka itaalia manerismist ning just tema andis maneristlikule vormikäsitlusele niivõrd sisutiheda ilmekuse. Niisiis ongi El Greco nii manerist kui ka osaliselt renessansi ja baroki kunstnik. Ja veel on ta mõjutusi saanud Bütsantsi pühakupiltidest ja seinamaalidest, mida ta lapsepõlves oma kodumaal nägi. El Greco maalikunst on kohati isegi haiglaselt meelierutav. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Ta oli kohati isegi hispaanialikum kui hispaanlased ise.
õige jms. Valisin Viidingu luulekogu selletõttu, kuna olin kuulnud, et keegi tuntud Eesti näitleja sooritas 1995. aastal enesetappu. Ja otsides sobivat luulekogu sobivaks kontrolltööks, leidsingi, et see enesetapu sooritanud mees oli Juhan Viiding. See äratas minus huvi tema luule vastu. Tahtsin ka lugeda midagi just Jüri Üdi nime alt, et valisin luulekogumiku „Selges eesti keeles“. b. Kümnele luuletusele määratle teema(d), püüa sõnastada korrektse sisutiheda väitlausega peamõte ning luuletaja sõnum. 1) Nõmme – linnake Tallinna lähedal (lk 14) Teema: Tähendusetus suures universumis ja võlukunsti puudulikus. Peamõte: Autor mõtiskleb, et kui väike on ta võimsa universumi ees ja kuidas ei ole elus mitte midagi enamat – ei gnoome, ei haldjaid, ei mingit võlukunsti. Sõnum: Me oleme maailmas tegelikult nii väikesed ja see paneb meid mõtlema kõigele tühjusele, mida me enda sees tunneme
ja maa alt mees. 2. Kas teos on traagiline või groteskne. Minu asrust on see teos groteskne. See on ikka väga imelik tekst,välja mõeldud ja raskesti aru saadav. 3. Sõnasta balladi idee 3-4 lauset. Idee seisnes selles,et ära tee teistele mida sa ei taha, et sulle tehakse. Elu ajal korjas teiste nahku maha, aga eijõudnud neid müüa. Sellepärast piinleski ta nahku müües põhimõtteliselt põrgus. 4. Sõnasta korrektse sisutiheda väitlausega ballaadi sõnum. Igaüks peab maksma oma tegude eest õiglast hinda. 5. Kuidas mõista seda tänapäeva kontekstis? Ka tänapäeval on asi samamoodi nagu selles balladis jutustab. Kõik halb tuleb ringiga sinu juurde tagasi ja ka kõik hea tuleb ringiga sinu juurde tagasi. Selles mõttes, et kui teed kellelegi midagi halba, kuritegelikku või midagi, siis ei jää sa ilma karistuseta. Siin teoses pontus
teisest etendusest, kriitikaski nähti Saaremäe rollisoorituses Ahmeti mälestamist: ,,Esialgu oli Üllar Saaremäe Oscaris, tema hoiakutes, ära tunda Dajani. See ei häirinud. Pigem soojendas. Nagu Dajanile sinna kuhugi Jumala juurde läkitatud aplaus." (,,Virumaa Teataja", Grünfeldt 2006). Mängukordadega on see ,,(kujutlus)sarnasus hajunud" ning esile tõusnud lavastus kui ,,läbitunnetatud tervik kõigis komponentides", kus ,,minimalistliku sisutiheda refrääni loob Tarmo Linnase muusikaline kujundus" ning ,,Kristi Leppiku stsenograafia on lakooniline ja täpne" (Purje 2007, Karulin 2013 kaudu). Teatrikriitik Pille - Riin Purje kirjutas 27. detsember 2016 ,,Postimehe" kultuurilisas järgmist: ,,15. november: Eric-Emmanuel Schmitt Üllar Saaremäe «Oscar ja Roosamamma: kirjad Jumalale» (sünniaasta 2006). Taas viimane etendus Rakvere Teatri väikses saalis. Taas ühe ajajärgu lõpp
annaabi.ee 
