Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Leheküljenumber paikneb lehekülje alumisel veerisel. 4. Tekst peab jääma paberi servast vasakult 4 cm, paremalt 2 cm, ülalt 4 cm ja alt 3 cm kaugusele. Lubatud on kasutada tekstipäist. Soovitav on kasutada korrastatud veergu. Töö põhiosad algavad kolmanda rea kõrguselt. Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu
Pealkirjadel on vasakjoondus. Taandridu ei kasutata. Pealkirjade kirjatüübiks on Times New Roman, mille suurus on pealkirjade alanevale hierarhiale vastavalt 16, 14 ja 13 punkti paksus (Bold) kirjas. Pealkirjade lõppu kirjavahemärke ei lisata. Erandiks on juhud, kus pealkiri koosneb mitmest lausest. Uurimistööde pealkirjades küsi- ja hüüdlauseid reeglina ei kasutata. Leheküljenumbreid loetakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorrale lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel keskel või paremal servas. Iga tabel on nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) ning varustatud pealkirjaga, mis paikneb tabeli peal. Tabelite numbreid hakatakse lugema alates esimesest tabelist töös. Pealkiri peab olema võimalikult lühike ja selge, kuid samas mõtestama tabeli sisu lahti ka tööd mittelugenud inimesele. Tabelile peab olema teksti sees viidatud.
pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... .................5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8 2
kommentaarid (Kirjuta meile), fotograafia (Täistabamus), uurimistulemused ja avastused maailmast (Avastused), lugejate küsimustele vastamine (Küsi meilt), uudistooted ja nutividinad (Nutikad asjad), loogikale ja teadmistele põhinevad testid (Testid), uudised Eesti teadusmaailmast (Ole Kursis) ning järgmise numbri tutvustus (Uus number). Visates pilgu peale sisukorrale, saab teada, et artikli põhiteemadeks on tuumasüntees, liustike sulamine ning Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmine, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda geeniuurijate töö bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt. ’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid),
Lõpuks, hinnates hoolega oma ressursse ja võimalusi, võib alustada äriplaani koostamisega. Seda saab teha tulevane ettevõtja ise. Kui plaan ükskord valmis on, saab seda kasutada ja vastavalt vajadustele täiendada. Alljärgnevalt leiavad käsitlemist äriplaani erinevate osade sisu- ja ülesehituse tutvustus. 2.1. Sisukord ja kokkuvõte Äriplaan on mahukas teos. Süsteemsuse kindlustamiseks tuleb koostada sisukord(Johnsson 1996, lk.138). Sisukorrale järgneb traditsiooniliselt kokkuvõtte- osa, mis kirjutatakse kõige viimasena. Selle osa põhjal saab äriplaaniga tutvuja (näit. finantseerija) kiiresti ettevõttest ülevaate. Kokkuvõte koosneb omakorda neljast olulisest komponendist: · Ettevõtte põhiandmed- nimi, asukoht, tegevusala ja muud tähtsamad andmed ettevõtte kohta (näit. suurus, omandisuhe, töötajate arv jms). 7
joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
nende uudsust. 5. Sisukord Sisukorras antakse töö alajaotuste täielikud pealkirjad koos vastavate leheküljenumbritega. Sisukorras ja töös ei nummerdata resümeed, sissejuhatust, kokkuvõtet, käsutatud kirjanduse loetelu, registreid, lühendite, tabelite ja jooniste loetelu ning lisa. Sisukorras esitatakse lisade numbrid ja pealkirjad. Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud Headinding-stiilis Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse InsertReferenceIndeks and Tables...Table of Contents või InsertIndeks and Tables...Table of Contents Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), käsutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Formats pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse
b) Läbiv numeratsioon: 1. Sissejuhatus, ....., seega ka kokkuvõte on nummerdatud. Allikate ja kirjanduse nimestikku ei nummerdata. Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne. Kui peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks (1.1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s
mm). Tekst trükitakse lehe ühele poolele reavahega 1,5. Trükikiri on Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga (või selle lühendatud kujuga) päis. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad
14 p.(1. KOOLIVALMIDUSE MÕISTE JA OLEMUS) Alapeatükid eraldatakse lisanumbritega, näiteks 1.1 ja pealkiri kirjutatakse väiketähtedega (v.a. suur algustäht). Tähemärgi suurus 12 p. (1.1 Koolivalmiduse mõiste) · Referaadis kasutatakse reavahet 1,5 · Tähemärgi suurus on 12 p, kiri Times New Roman · Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida
ÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMINE Uurimistöö Kati Järv 12. c Juhendaja: õp Kalle Kuu Tallinn 2007 4.3. Sisukord Sisukord koostatakse automaatselt, kui pealkirjad on vormistatud heading-stiilis. Kursor viiakse sisukorrale vastavasse kohta ja valitakse INSERT > INDEX and TABLES > TABLE of CONTENTS. Avanevas dialoogiaknas antakse käsud sisukorra vormistamiseks: näidata lehenumbrid (Show Page Numbers), joondada need paremale (Right Align Page Numbers), kasutada pealkirja ja lehekülje numbri vahel täitesümboleid, nt punktiiri (Tab Leader rippmenüü), määrata sisukorra vormindus (Format pakub erinevaid võimalusi, mis kuvatakse aknal Preview), enam kasutatakse vormi From template
Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ................... ............ 5 11. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... ........
vertikaalse (portrait) asetusega. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm ülalt, alt ja paremalt; lehe vasakust servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (va tiitelleht) paremasse ülaserva võib kirjutada töö või vastava peatüki pealkirja (võib olla lühendatud kujul). Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 4. Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad
annaabi.ee 
