Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Aktsiaselts (AS) on äriühing, mille aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing. Aktsionärid ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest oma isikliku varaga. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 eurosenti. Aktsiakapitali suurus peab olema vähemalt 25 000 eurot. Aktsiaseltsi asutajad tasuvad aktsiakapitali kas rahaliste sissemaksetena selleks avatavale pangaarvele või mitterahaliste sissemaksetena. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes vara või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Vähemalt pooled juhatuse liikmetest peavad elama Eestis. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri
PÕHIKIRI 1. peatükk. Üldandmed 1.1 Osaühingu ärinimi on TULIK OÜ 1.2 Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn 1.3 Osaühingu osakapitali suurus on 2500 . 1.4 Osaühingu majandusaasta on 01.01 - 31.12.XX 1.5 Osaühing on asutatud määramata tähtajaks 1.6 Osaühingu osade eest saab nii asutamisel kui hiljem osakapitali suurendamisel tasuda üksnes rahaliste sissemaksetena 2. peatükk. Osa, osanik ja reservkapital 2.1 Osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. 2.2 Osaühingu osanik tasub osa eest vastavalt nimiväärtusele 2.3 Osaühingu osa võib vabalt võõrandada teisele osanikule, kuid kolmandale isikule võõrandamisel on ostueesõigus teistel osanikel 2.4 Osaühingu osa võib pantida 2.5 Osanik võib osa oma osast võõrandada teiste osanike nõusolekul 2
K Võlad tarnijatele Kui põhivara on paigaldatud tööks vajalikku keskkonda, siis võetakse see arvele soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D Põhivara K Põhivara soetused Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav,
(ÄS § 221) Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. (ÄS § 222) Analoogselt osaühingule võib ka aktsiaseltsi asutajaid olla üks või mitu ning asutajateks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Asutajad sõlmivad asutamislepingu ning selle lisana kinnitatakse põhikiri. Mõlemad peavad olema notariaalselt tõestatud. Peale asutamislepingu sõlmimist toimub aktsiate eest tasumine kas rahaliste või mitterahaliste sissemaksetena. Erinevalt osaühingu regulatsioonist näeb seadus ette, et kui aktsiaseltsi asutamisel tehakse mitterahalisi sissemakseid, peab nende väärtuse hindamist kontrollima audiitor. Kõikide aktsiaseltside aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris ning asutatava aktsiaseltsi aktsiad tuleb registreerida enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist. Seejärel esitatakse äriregistrile aktsiaseltsi registrisse kandmise avaldus
vältimisest, mahunäitajate ja normide ületamisest. 44) Kasumijaotamise korraldamine ja kriteeriumid, probleemid. Kasumijaotust võib korraldada erinevalt: jaotada ettevõtte rahaliste tulemuste alused, seega aasta lõpus jaotatakse vastavalt töötajate tööpanusele, seda tehakse kui lõplikku palgakujundust; kapitalijaotus, aluseks on töötaja kapitaliosa. Töötaja on kapitali ettevõttesse paigutanud erinevaid võimalusi kasutades, näiteks sissemaksetena töötasust. integreeritud kapitalijaotus, see on eelnimetatute kombineerimine. Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel? Soovitatakse kasutada kasumijaotuse puhul järgmisi samme: jaotusbaasi valik, selleks võib olla töötulemuste näitaja(käive), tootlikkuse näitaja(tööviljakus); mõjutegurite ja nende osakaalu kindlaksmääramine; kaastöötajate osade kindlaksmääramine; jaotuse õiguslik reguleerimine.
esitatavad aktsiaseltsile (näiteks: aktsiakapitali minimaalne nõue on 400 000.- krooni ning enam vähendada ei saa). - Teine võimalus on tühistada osa ringluses olevaid aktsiaid ja nii vähendada aktsia kapitali (selline otsus võetakse vastu aktsionäride koosolekul) tingimused on min. 10.-/aktsia ja min. 400 000.- aktsiakapital). Ettevõtte võib korraldada täiendava aktsia emissiooni (kapitali suurenemine), milleks kaasatakse täiendavate sissemaksetena aktsionäride raha või korraldatakse fondiemissioon, mille puhul täiendavaid sissemakseid sularahas ei tehta. Fondi emissiooni allikateks võivad olla kas kasum või aktsiate ülekurss kui selline allikas on. Iga ettevõtte tegutseb teatud keskkonnas ja allub selle keskkonna mõjule ( aga võib olla ka teatud erandeid. Näiteks: Eestis mingi rikkas ettevõtja võib eesti rahandust ka oma pilli järgi tantsima
ulatuses võib koduvaluutat välisvaluutaks vahetada vaid juhul, kui riik on teinud endast kõik oleneva, et tagada maksebilansi tasakaal ning majanduse tasakaalu saavutamisel on riik rakendanud võimalikke abinõusid. Tavaliselt sõlmitakse nende kasutamiseks valmiduslepe, mis seab riigile kohustused majanduse stabiliseerimiseks ja arendamiseks ning laenu tagasimakse tingimused. IMF saab laenudena välja anda vahendeid, mis on kogunenud sissemaksetena, kuid alati peab arvestama seda, et sissemaksete üks osa võib olla rahvuslikus valuutas, mis aga piirab laenude välja andmist. Seega peab IMF hankima täiendavaid ressursse, et katta laenuvajadus aktsepteeritavas valuutas, mille tagatiseks on rahvuslike valuutade reserv. Kuna majanduskriisi olukordades võib laenunõudlus olla oluliselt suurem kui on IMF’i võimalused, siis võib ta selleks vajaduseks ka ise laenusid võtta, kuid
vähendavad ettevõtted ettevõtlusega seotud põhivara ostul oma käibemaksukohustust. Arvele võtmisel koostatakse järgmine lausend: D Põhivara D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Põhivara soetusmaksumus ei ole siiski alati üheselt määratletav, kuna soetatud vara eest ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind
ülemisteks krediidiosadeks ja nende ulatuses võib koduvaluutat välisvaluutaks vahetada, vaid juhul kui riik on teinud endast kõik oleneva, et tagada maksebilansi tasakaal ning majanduse tasakaalu saavutamisel on riik rakendanud võimalikke abinõusid. Tavaliselt sõlmitakse nende kasutamiseks valmiduslepe, mis seab riigile kohustused majanduse stabiliseerimiseks ja arendamiseks ning laenu tagasimaksmise tingimused. IMF saab laenudena välja anda vahendeid, mis on kogunenud sissemaksetena, kuid alati peab arvestama seda, et sissemaksete üks osa võib olla rahvuslikus valuutas, mis aga piirab laenud väljaandmist. Seega peab IMF hankima täiendevaid resursse, et katta laenuvajadus aktsepteeritavas valuutas, mille tagatiseks on rahvuslike valuutade reserv. Kuna majanduskriisi olukordades võib laenunõudlus olla oluliselt suurem, kui on IMFi võimalused, siis võib ta selleks vajaduseks ise laenusid võtta, kuid
Ametiühingute suhtumine on kahtlev, sest kardavad et töötajate solidaarsus väheneb ja nad pooldavad mudeleid, mis annavad võrdsed võimalused kõigile. Kasumijaotust võib korraldada erinevalt: *jaotada ettevõtte rahaliste tulemuste alused, seega aasta lõpus jaotatakse vastavalt töötajate tööpanusele, seda tehakse kui lõplikku palgakujundust; *kapitalijaotus, aluseks on töötaja kapitaliosa. Töötaja on kapitali ettevõttesse paigutanud erinevaid võimalusi kasutades, näiteks sissemaksetena töötasust. *integreeritud kapitalijaotus, see on eelnimetatute kombineerimine. Kuidas jaotada kasum kaastöötajate vahel? Soovitatakse kasutada kasumijaotuse puhul järgmisi samme: *jaotusbaasi valik, selleks võib olla töötulemuste näitaja(käive), tootlikkuse näitaja(tööviljakus); *mõjutegurite ja nende osakaalu kindlaksmääramine; *kaastöötajate osade kindlaksmääramine; *jaotuse õiguslik reguleerimine. 5.Ettevõtte sotsiaalabi töötajatele
Tulenevalt Euroopa Liidu ühinemisdirektiivi nõudest: maksustamine ainult siis, kui äriühing lõpetab Eestis majandustegevuse ja tal ei jää siia ka püsivat tegevuskohta. NB! Käesolevat sätet ei kohaldata äriühingute ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise korral. Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksetena ka enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks Eestisse toodud vara (TMS §50). Ühinemisdirektiiv ei luba Eestil püsivat tegevuskohta maksustada, kui püsiva tegevuskoha baasil moodustatakse äriühing. Et püsiva tegevuskoha Eestis teenitud kasum ei jääks maksustamata, tuleb see võtta arvesse hiljem äriühingu maksustamisel
Reservkapitali võib üldkoosoleku otsusel kasutada kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta aktsiaseltsi vabast omakapitalist (eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali arvelt), samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid. (ÄS § 337). 255. Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted? Aktsiakapitali saab suurendada täiendavate sissemaksetena või fondiemissiooni teel. ASi aktsiakapitali suurendamise otsustab üldkoosolek, poolt peab olema 2/3 koosolekul kohalolevatest häältest. Suurendamisel peab toimuma igal juhul aktsiate märkimine, tingimused ja aeg lepitakse kokku aktsiakapitali suurendamise otsuses. Kui aktsiaid ei ole piisavalt märgitud võib aktsiakapitali suurendamise lugeda läbikukkunuks. Aktsionäridel on eesõigus aktsiaid märkida vastavalt oma osa suurusele
annaabi.ee 
