Hingamiselundkond Hingamine on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakuhingamise ülesandeks on energia saamine 02 osavõtul. Seega rakuhingamise ülesandeks on 1. energia saamine hapniku toimel 2. C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. Hingamiselundid: Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Kopsudes gaasivahetus toimub kopsusompudes ehk alveoolides. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel - suunab õhu kõrisse Kõri - koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid - juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud - neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks
Fifth level Hingamiselundkonna moodustavad hingamisteed ja kopsud, mis tagavad gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Nina ja neel Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud. Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks, puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku ning limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe, limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja. Neel-suunab õhu kõrisse. Kõri Kõri- koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhuvõnkumisel tekib heli. Hingetoru ja kopsud Hingetoru- torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. Hingetoru jaguneb kaheks kopsutoruks ja on seest voodertatud väikeste
kui selle reaktsiooni tekitamiseks vajaminev energiahulk on. Looduses toimub see protsess tähtede sees. Siiani pole veel suudetud luua sellist keskkonda nagu tähes, et saaks seda reaktsiooni esile kutsuda, aga kui keegi suudaks selle luua. Selljuhul oleks lahendatud mitmed keskkonnaprobleemid, saaks luua energiat ilma selleks kasutamata toorainet, mille põletamise käigus tekiks taas palju süsihappegaase, mis saastavad meie sissehingatavat õhku. Loodus karistab meid nii kui nii, oma kliima soojenemist, tormidega, üleujutustega ja palju muuga. Meie saame oma tekitatud kahjusi ainult minimaliseerida, aga neid kaotada ei saa me kunagi. Mis tehtud see tehtud, õpitakse ikka enda vigadest. Aga kui juhtub, et ühel päeval on loodus tasakaalsut täiesti välja löödud, siis ei pruugi asi piirduda ainult tormidega. Kui tahame midagi looduse heaks korda saata siis tuleb alustada iseendast.
tööriietus - tunked, värvikambri kombinesoon, turvajalatsid S2 jms.; kaitsekindad - üldotstarbelised, nitriilkautukist või neopreenist kemikaalide käitlemisel; kaitseprillid - silmade kaitseks lihvimistolmu, liiva ja kemikaalide eest, peavad olema lahusti- ja löögikindlad; tolmumask - hingamisteede kaitseks tolmu eest, klassid P1, P2, P3; hingamismask - poolmask või täismask; kuulmekaitsmed - kui müratase ületab 85 dB. Kaitsemaskid Filtrite ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tervisele ohtlikest osakestest. Filtrimaterjalid peavad vastama kahjulikele ainetele. Gaasifiltrid kaitsevad õhus leiduvate kahjulike gaaside eest. Tahkete osakeste filtrid kaitsevad tolmu, suitsu ja aerosoolide eest. Filtrite liigitus: A2 orgaanilised gaasid ja aurud, pruuni värvi; B2 anorgaanilised gaasid ja aurud, halli värvi; P1 mittetoksiline tolm, max kontsentratsioon ületab kuni 4 korda töökohal lubatud väärtuse;
- külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter
.......................................................................................17 2.8 Rahustid ja unerohud ( barbituraadid, bensodiasepiinid)........................................................18 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale:..............................................................18 2.9 Sissehingtavad ained ...............................................................................................................19 2.9.1 Sissehingatavat ainete mõjud inimese kehale..................................................................19 3. Küsitlus 14-30 aastaste inimeste hulgas.........................................................................................21 3.1 Uuringu iseloomustus..............................................................................................................21 3.2 Küsimuste kokkuvõte...................................................................................................
haigusest jagu ei ole ta veel saanud. Teine küsitletu väitis, et ujumine on tervendanud tema sisse poole suunatud jalga. Võib arvata, et ujumine tugevdas jalalihaseid ja parandas verevarustust ning sellega seoses kogu kehalist enesetunnet. Kolmas vastanu kirjutas, et ujumisega tegelemine on parandanud tema kopse ja hingamisteid ning tal ei ole enam hingamisega raskusi. Ujujatel on vaja häid, suuri kopse, et töödelda sissehingatavat hapnikku võimalikult kiiresti verre. Tavapärase spordiga võrreldes, kus tegevus käib vabas õhus ning hingata saab siis, kui selleks vajadus tekib, on ujujal vaja võtta suurem õhukogus ja seda mingi aeg hoida, kuni tehakse järgmine hingetõmme. Teatavasti 10 enamus aega on ujuja hingamiselundkond vee all ja kogu aeg ei ole tal võimalik uue õhukoguse järgi vee kohale suuga minna (näiteks enne pööret ei võeta õhku, sest see
PEABRONHID BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - vars petiolus kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all ÜHENDUSED KEELELUUGA - kiil trahhea valendikku carina tracheae -> jaotab sissehingatavat - sidemed + musculus thyrohyoideum õhuvoolu - Sidemed: - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja membrana thyrohyoidea + ligamentum thyrohyoideum medianum et jätkab rohkem trahhea suunda laterale
Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju) Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealised, harknääre, sugunäärmed, kõhunääre, ajuripats) Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks (munandid, munasarjad) Nina(õõs) -neel - kõri- hingetoru- kopsutorud ehk bronhid kopsud Ninaõõs- vahesein jaotab kaheks , puhastab ja soojendab sissehingatavat õhku. Neel-suunab õhu kõrisse Kõri- koosne erinevatest kõhredest mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Selle alumises osas on häälekurrud ,mille vahel asub häälepilu kus õhuvõnkumisel tekib heli. Kopsutorud ehk bronhid- juhivad õhu kopsudesse seal hargnevad. Kopsud- neid katab õhuke , libe, sidekoeline kopsukelme. Nende vahele jääv õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab hõõrdumist. Parem kops jaguneb 3-x vasak 2-x kopsusagaraks. Bronhid
organismis, tapab nahal asetsevaid baktereid. Ravi ei soovitatata südameveresoonkonna haigetele. Naha kuivamise oht, kui ei kreemita piisavalt. SOOLARAVI E. HALOTERAAPIA: Haloteraapia (soolaravi) põhineb ammu-tuntud ravimeetodil "speleoteraapial", mis seisneb viibimisel looduslikus karstikoopas või soolakaevandusekäikudes. Juba ammustel aegadel tavatsesid mungad viia hingamisraskustega inimesi soolakoobastesse, kus mungad purustasid stalagmiite, tekkidades sellega sissehingatavat soolatolmu, mille sisse hingamisel said inimesed kergendust oma hingamisraskustele. Soolakamber kujutab endast kuiva steriilset, ja hermeetilist 2-30m2 ruumi, mille sisepinnad on kaetud neljakordse soolakihiga. Soolakambri jaoks on vaja 1000 - 5000 kg lumivalget NaCl - kivisoola. Soolageneraatori võimsus ei ületa 200W; soolatarbimine - kuni 100 g iga seansi kohta. Soolageneraatorist toimub pidev aerosooli juurdeandmine soolakambrisse.
või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega; Kui veekogu ei ole ümbruses: · otsi maastikul või metsas varjuline koobas; o varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha; o heida pikali ja kata oma keha märgade riietega või pinnasega (muld). Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis heida pikali ning kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest. Võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku. Metsatulekahjude kustutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid: · Kõik kustutajad peavad täpselt täitma päästetööde juhi korraldusi (äratuntav kiivrivärv või vest); · Ükski kustutaja ei tohi lahkuda metsatulekahjult oma otsesele ülemusele (lõigujuhile) teatamata; · Intensiivse suitsuga täitunud piirkonnast tuleb eemale minna, mitte jääda ootama olukorra paranemist (mahakummardamisest ei ole tavaliselt kasu). Pinnatule korral
Hingamine põhineb organismi ja väliskeskkonna vahelisel gaasivahetusel, mid avahendavad hingamiselundid. Hingamiselundid on inimesel ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Rakuhingamine Kopsuhingamine Hingamiselundite tähtsus 1. varustavad organismi hapnikuga 2. aitavad organismil vabaneda süsihappegaasist 3. ninaõõs puhastab, niisutab ja soojendab sissehingatavat õhku, kontrollib õhu kvaliteeti 4. häälekurrud ja häälepilu osalevad hääle tekitamisel 5. hingamisteede kaudu eraldub koos väljahingatava õhuga ka veeauru 6. rakkudes toimuva rakuhingamise käigus saadakse elutegevuseks vajalikku energiat Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on elundid, mis toodavad hormoone. Hormoonid on aktiivsed ained, mis reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi ainevahetust. Hormoonid erituvad otse
12 Epiteelkudedes on alati olemas üksikuid rakke või rakurühmi, mis on säilitanud oma pooldumisvõime. Seetõttu on epiteelkude taastumisvõimeline (regeneratsioonivõimeline). See on väga tähtis näiteks haavade paranemisel. Epiteelkudet võib liigitada rakkude kuju järgi: - lameepiteel - silinderepiteel - kuupepiteel Silinderepiteeli rakkude vabad pinnad võivad olla varustatud ripsmetega. Näiteks hingamisteedes. Sellise nn. ripsepiteeli ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tolmust ja muudest võõrkehadest. Sõltuvalt rakukihtide arvust jaotatakse epiteelkoed veel kas ühekihiliseks või mitmekihiliseks epiteeliks. Mitmekihiline epiteel asub seal, kus on vaja suuremat vastupidavust: nahas, tupes, seedetrakti algusosas jne. 3.2. Tugikoed Siia koerühma kuuluvad väga erineva ehituse ja talitlusega koed. Nende ülesandeks on moodustada erinevatele elunditele tugistruktuure. Tugikoed: - sidekude - rasvkude - luukude - kõhrkude
Meestel tuleb katta genitaalid UVB-le eksponeerimise ajal 17 Soolaravi ehk Haloteraapia Haloteraapia (soolaravi) põhineb ammu-tuntud ravimeetodil "speleoteraapial", mis seisneb viibimisel looduslikus karstikoopas või soolakaevandusekäikudes. Juba ammustel aegadel tavatsesid mungad viia hingamisraskustega inimesi soolakoobastesse, kus mungad purustasid stalagmiite, tekkidades sellega sissehingatavat soolatolmu, mille sisse hingamisel said inimesed kergendust oma hingamisraskustele. Euroopas levis soolaravi algselt alates Poolas, kus 19. sajandi keskel tööstusterapeut Felix Botchkowski panid tähele, et soolakaevuritel ei olnud astmahaigestumisi. Natuke aega peale seda avati Krakovi lähedal Velishko soolakaevanduses ka esimene siiamaani töötav "soolakopsuravila" Teise Maailmasõja ajal täheldati Saksamaal, kus soolakaevandusi kasutati
annaabi.ee 
