Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f
Antioksüdantsus ja oksüdatiivne stress Hapniku reaktiivsed vormid -> väga aktiivsed ja ülimalt vajalikud meie elutegevuseks. 3-5% sissehingatavast hapnikust kulub veresoonte lõõgastamiseks ja mitmesugusteks kaitsereaktsioonideks. Antioksüdantne regulatoorne süsteem Häired antioksüdatiivses regulatoorses süsteemis ehk antioksüdatiivne stress on seotud terve rea haigustega. Vabad radikaalid ja teised reaktiivsed osakesed Molekulid võid nende fragmendid vähemalt ühe paardumata elektroniga = vabad radikaalid Ülireaktiivsed Kutsuvad esile kiirelt toimuvaid ahelreaktsioone: R+AHRH+AA+B... ja A+AA- A
-u25-30 7Inim. letaalsed temperatuurid?- 8lemine- 42-44c, alumine 25c ja alla. 8H8potermia?-nim. keha temp. langust alla 35C. selline olukord voib tekitada vanematel inim voi neil kes on kukkunund vette.surm siis kui kehatemp alla 25C 9Miks jahtub inim keha kiiremini vees kui ohus?- vesi juhib palju paremini soojust kui ohkkeha kaotab palju kiiremini soojust. 10kehatemp hoidmise keskus ajus?- h8potalamus Tervis 1Kuidas kehakatted kaitsevad haiguste eest?-ninas asuvad ripsmed fikseerivad sissehingatavast ohust välja väiksemad osakesed. tervest nahast ei pääse ka haigused läbi. 2Mittespetsiifiline immuunsusteem?-tekib vigastuse korral, koht muutub punaseks ja läheb soojaks ning hakkab paistetama. 3Histamiin on signaaliks valgete vererakkudele, mis kogunevad vigastatud kohta ja hävitavad paktereid. 4Humoraalne reakts nakkuse vastu?-toksiine ja antikehasid eritatakse vereringesse, mis rundavad vahetult baktereid ja viiruseid. 5Millal kaitseb meid immuunsussusteem
· Maal levikult 10. kohal · Kõige lihtsama ehitusega keemilise elemendi aatom · Tõenäoliselt esimesed aatomid, mis hakkasid moodustuma pärast nn Suurt Pauku H INIMORGANISMIS · 7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 10% · Vesiniksidemed (H-O, H-N, H-F) biomolekulides · Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse O INIMORGANISMIS 46kg (70kg inimeses) · Kaaluliselt 65% · Sissehingatavast hapnikust kasutatakse 95-98% biomolekulide lõhustamiseks energia saamise eesmärgil (ATP süntees) N INIMORGANISMIS · 2 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 3% · Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikühendites (aromaatsed ühendid) · Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element P INIMORGANISMIS · 0,7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 1%
*Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased.
õhk, seega keha kaotab vees palju rohkem soojust. Täielikus puhkeolekus on vees termoneutraalne tsoon 35- 36. Kaitse haiguste eest: Inimeste ümber on pidevalt patogeene- viirusi, baktereid seeni ja teisi organisme, mis võivad meie organismi sattudes põhjustada haigestumise. Täna oma kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismile suudab organism enamus patogeenidega ise toime tulla. Katted kui barjäär patogeenidele- Ninaõõne ja hingetoru epiteelis asuvad ripsmed, mis filtreerivad sissehingatavast õhust välja väiksemad osakesed. Nahk samuti kaitseb patogeenide sissetungi, ja samuti vigastatud nahk ei lase patogeene nii kergelt läbi, kuna selle peale tekib kohe hüübiv veri. Epiteelkoed toodavad samuti lima kohtadesse, kus on inimesel avaused:ninaõõs,silmas,suu,genitaalid, pärak. Süljes, higis, pisaras on ainet mis takistavad patogeenide levikut.nahal on mittepatogeensed mikroorganismid, mis kaitsevad. Immuunsüsteem: Kui patogeen satub organismi, hakkab tegutsema immuunsüsteem
sisse nii nagu vaja, siis saab objektil olles mittesobivust tekitavad kohad parandada. 4 TÖÖOHUTUS Hingamisteede kaitse(tolmufiltrid ja gaasifiltrid) Akende restaureerimise käigus eraldub suures koguses tolmu. Et vältida tolmu pääsemist hingamisteedesse tuleb kasutada hingamisteede kaitsevahendeid. Kasutada on võimalik tolmumaske kui ka respiraatoreid. Tulmu eest kaitsmisel on respiraator oluliselt tõhusam. Respiraatorile on võimalik külge keerata ka gaasifiltrid mis eraldavad sissehingatavast õhust mürgised gaasid mis eralduvad vana värvi kuumutamisel. Nägemiselundite kaitse(kaitseprillid) Silmad on inimesel üks tähtsamaid elundeid, selleks tuleb neid ka hoolikalt kaitsta. Selleks kasutatakse kaitseprille mis takistavad võõrkehade silma sattumist. Kuulmiselundite kaitse(kõrvaklapid) Kui tahad teravat kuulmist ka kõrges eas siis tuleb kindlasti kasutada mürarikaste tööde juures kvaliteetseid kuulmiskaitsevahendeid
Dentiin moodustab hamba peamise massi. Tsement katab, kas hamba juureosa või kogu hammast. Eristatakse lõike, kihv, vahe ja purihambaid. Mäletsejaliste hambavalem: 10+P3+M3/14+P3+M3=16x2=32 hammast 16. Hingamisorganid Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad nad osa vee väljutamisest organismist. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks. Tagasõõrmete e koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane © EeeOoo takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad. Hääl tekib häälepaelte võnkumisest, mille kutsub esile nende vahelt läbitungiv väljahingatav õhk.
hakkab tekkima O2 glükolüütilised puudus, vajalik lihaskiud energia toodetakse anaeroobselt Madal koormus: piimhape hakkab töös on osa tõusma peamiselt punaseid, "tüüp I" lihaskiude. O2 jätkub kõigile Hapnikuvõlg · Pärast intensiivset tööd inimene hingeldab · Ta vajab rohkem hapnikku kuigi töö on juba lõppenud · Suur osa sissehingatavast hapnikust kasutatakse töö ajal hapniku vaeguses ehk anaeroobselt tehtud kulutuste "tasaarveldamiseks" - taastumiseks · Taastatakse ärakulutatud kreatiinfosfaadi varud ning kõrvaldatakse organismist piimhape · Mõõdukas aeroobne tegevus on hea taastumisviis
pikemat aega. Õhus hõljuv tolm kujutab endast aerosooli - pihustunud tahke aine osakesi. Tolmu püsimine õhus sõltub peamiselt tolmukübemete suurusest. 10 mikromeetrise läbimõõduga tolmukübemed langevad liikumatus õhus mõne minuti jooksul. 0,1-10 mikromeetrise läbimõõduga kübemed märksa aeglasemalt ja alla 0,1 mikromeetrised osakesed on pidevalt õhus. Ninas peatuvad eelkõige jämedamad tolmukübemed, keskmiselt 30-50 % sissehingatavast õhus leiduvast tolmust. Sügavale kopsudesse tungivad väiksemad tolmukübemed. Mida peenem on tolm, seda kergemini võib ta keha pindade või organismi vedelikega keemiliselt reageerida. Peente tolmukübemete pinnale kinnituvad õhus hõljuvad vingugaas, lämmastikoksiid - see suurendab nii tolmukübemete püsimist õhus kui ka tolmu kahjustavat toimet. Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on
väliskeskkonna kahjulike mõjude eest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval · Vähe rakuvaheainet (ainult basaalmembraan, mis ühendab teda alloleva koega ja samas eraldab; ehk siis toetab ja seob sidekoega) · Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel, kus rakkude välispinnal asuvad ripsmed (näiteks hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast õhust tolmuosakesi) · Epiteelkoerakkude hulgas võib olla spetsiaalseid rakke, mis täidavad ka mitmesuguseid teisi ülesandeid: võtavad vastu välisärritusi, toodavad piima, eritavad higi, rasu, lima ja mitmesuguseid muid aineid Lihaskude · Talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon · Jaguneb vastavalt koe ja rakkude ehitusele ning paknemisele sile-, vööt ja südamelihaskoeks. · SILELIHASKUDE
kurdude puhul aga madalam. Hääle tugevus aga sõltub häälepilu läbiva õhujoa tugevusest. Hingetoru ehk trahhea: Kõri sõrmuskõhrest allapoole kulgeb trahhea ehk hingetoru. Täiskasvanul on trahhea umbes 10 13 cm pikkune, jäik, alati avatud silinderjas õõnes moodustis. Toeseks on 16 20 poolrõngakujulist hingetorukõhre. Need hoiavad trahhea valendiku alati lahti. Trahhea on seestpoolt vooderdatud limaskesta ja ripsepiteeliga, mis eemaldavad sissehingatavast õhust tolmuosakesed ja mikroobid. Trahhea hargneb 4 5 rinnalüli kõrgusel kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. Seda kohta nimetatakse ka trahhea harguseks ehk bifurkatsiooniks. 38 Bronhid ehk kopsutorud: Bronhid algavad hingetoru harguse kohal. Parem peabronh on lühem ja jämedam (umbes 3 cm) ning asetseb vertikaalsemalt kui vasak. Vasak peabronh (umbes 4 5 cm) on pikem ja peenem. Oma ehituselt on nad sarnased trahheaga. Seestpoolt vooderdab kopsutorusid samuti ripsepiteel.
Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 17. Hingamisorganid (hingamisteed, kopsud, mis toimub) Hingamisorganite ülesanne on organismi varustamine hapnikuga ja ainevahetuse lõppsaadusena tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad hingamisorganid osa vee väljutamisest organismist. Sissehingatav õhk läheb sõõrmete kaudu ninaõõnesse. kus ta soojeneb. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks, mis omakorda jagunevad kitsasteks ninakäikudeks. Suuõõnes eraldab ninaõõnt kõva suulagi. Ninaõõne näärmed toodavad nõret, mis koosneb ripsmelise epiteeliga seob tolmuosakesed sissehingatavas õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline
Suitsetajad tunnevad maitset halvasti, sest nikotiin kahjustab maitsmisnäsade närvirakke. Maitsmismeele tundlikkus väheneb vananedes, siis pannakse kohvitassi suhkrut liiaga. Haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Haistmiselund asub ninaõõnes ülaosas. Ninaõõne sisepind on pidevalt niiske ja limaga kaetud. Õhuga ninna sattuvad lõhnained lahustuvad limas ja satuvad haisterakkudele. Inimene saab sissehingatavast õhust infot õhu koostise ja toidu kvaliteedi jne kohta. Haistmine võib olla nõrk tugeva nohu korral. Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega kiiresti. Nii võimelõhnaõli kasutamisega nn üle pingutada. Igale inimesel on oma lõhn. Inimene ei tunne väga hästi lõhnu, ainet peab olema piisavas koguses, et öelda, millise lõhnaga on tegu. Mõned lõhnad on meeldivad, mõned mitte. Kõik inimesed ei taju lõhnu ühtemoodi.
NEANDERTAALLASED uurimisspektris olnud juba 150 a. I leid 1856 Saksamaal Neanderi orust (Neanderthal org saksa keeles), mida esmalt peeti Vene kasaka või süüfilist põdeva inimese luustikuks. Tegelikult 700 000 a vanad. · Neandertaallased on 150-160 cm pikad, ajumaht 1600 cm3 (tänapäeval enamikel vähem), kolju on suur kuklast pikk, laup madal (emotsioonide kontrollkeskus = tülitsesid sageli). Lai nina aju jääb kaugele külmast sissehingatavast õhust? · Krapia neandertaallased üle 10 purustatud neandertaallase luu ehk kannibalism. Üks arheoloog võttis kätte, sõitis kõik Euroopa muuseumid läbi, kus neid lõigatud luid hoiti ning avastas, et lõiked on samadel kohtadel (rituaalne lõikamine? Surnute söömine?) · Shanidar (Iraak) neandertaallaste matmispaik 2 naist ja 1 mees lohukeses. Proove võeti Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042)
(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb süsinikdioksiidist ja naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta (atrium sinistrum), kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, veenides hapnikuvaene, väikese vereringe veenides hapnikurikas ja arterites hapnikuvaene. Süda on 300-350 grammiline õõneselund, asudes rindkere vasakul pool, millest kolmandik paremal rindkere keskjoonest, mille tipp(vasak vatsake) on suunatud vasakule alla ette
kiirguskahjustusega. Röntgenikiirgus võrrelduna loodusliku taustakiirgusega Oleme paratamatult kogu elu eksponeeritud looduslikule kiirgusele, elamine on pidev iseenda kiiritamine. Taustakiirguse allikateks on maapind, millel käime, ehitusmaterjalid, millest on püstitatud meie kodud, õhk, mida sisse hingame, toit, mida sööme ning kosmiline kiirguse eest varjumine ei taha ka õnnestuda. 50-60% looduslikust taustakiirgusest tuleneb sissehingatavast radoonist, mis imbub välja maakoorest ja koguneb ehitustesse. Iga radiodiagnostiline protseduur annab väikese kiirgusdoosi lisaks taustakiirgusele. Sõltuvalt uuringust võib saadav kiirgusdoos olla võrreldav mõnepäevase kuni mitme aasta loodusliku taustakiirguse doosiga (vaata tabelit). Sagedasemad uuringud – kopsu, hammaste ja skeleti ülesvõtted – annavad väga väikese kiirgusdoosi, mis on võrdne mõne päeva taustkiirguse doosiga.
Südame erutustekke ja erutusjuhtesüsteem. Elektrokardiograafia. Vasakule vatsakesele järgneb suur vereringe, paremale vatsakesele järgneb väike vereringe. Südame vasakust vatsakesest voolab veri suurde vereringesse, esmalt aorti, sealt edasi selle harudesse. Varustades eri kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta. Seejärel paremast vatsakesest väikesesse vereringesse, algul kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri sissehingatavast õhust hapnikku ja vabaneb CO2st. Veri naaseb väikesest vereringest mööda kopsuveene vasakusse südamekotta, kust suundub vasakusse vatsakesse. Suure vereringe arterites on veri hapnikurikas, aga veenides hapnikuvaene, väikeses vereringes aga on veri arterites hapnikuvaene ja veenides hapnikurikas. Verevool konkreetsesse kehapiirkonda on kõige enam määratud rõhkude erinevuse ja veresoone diameetri poolt. Vere voolamine organismis sõltub rõhkude vahest kardiovaskulaarsüsteemis
annaabi.ee 
