Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Tekkimine. Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 28905150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus.
Lisaks on ookeanipõhja vulkaaniliste kivimite analüüsi alusel leitud, et Maa magnetväli vahetab keskmiselt iga paarisaja tuhande aasta järel poolusi, ehk lõunapoolusest saab põhjapoolus ja põhjapoolusest lõunapoolus. Tekkimine. Maa magnetvälja kirjeldavaid mudeleid on mitmeid. Ühe esimese mudeli kohaselt on Maa sisemus suur püsimagnet. Hilisema ja populaarsema mudeli järgi toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150– 6360 kilomeetri paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890–5150 kilomeetri paksune vedel välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööga soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Spiraalselt liikuvad ioonid põhjustavad aga elektrivoolu, mis omakorda genereerib dipoolisarnase magnetvälja. Välja tugevus.
kiht. Litosfäär- hõlmab makoore ja vahevöö kõige ülemise osa, mis käitub kui terviklik tahke ja jäik keha. Tükeldatud laama(i)deks Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. Kuumad täpid (pluumid)- Islandil. Tuum- maa tuum lrvib sügavusel2900...6371km.Tuum moodustab Maa massist 31. 5 %. Tuum jaotatakse kaheks: välimine tuum sügavusel 2900.. 5120 km ja sisemine tuum 5120.. 6371 km. Sisetuuma läbimõõt suureneb aastas umbes sentimeetri. Analüüsides seismiliste lainete levikut, on leitud, et välimine tuum on oma omadustelt lähendane vedelale olekule ja sisemine tuum tahke aine omadustega. Tuuma tiheduseks arvatakse olevat 13 ... 13,5 g/ sm³ Vahevöö- levib sügavusel 30...2900 km. Vahevöö alumist piiri nim Gutenbergi pinnaks. Vahevöö jagatakse 3: Välimine vahevöö- sügavusel 33.. 400 km. Üleminekuvöö- 400..1000km. Siseminevöö- 1000... 2900 km.
-) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. * 5. Osa Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid -) Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? (2p) *) Looduses: peamised surnud organismide lagundajad. *) Inimtegevuses: seene hallitust kasutatakse toiduainetööstuses (hallitusjuust) ja antibiootikumide tootmisel. -) Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? (1p) *) Raku välismembraani pindala ja sisetuuma ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksem see suhe jääb ja kui suhe jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. (õpetaja ise on kirjutanud) -) Mis on normaalne mikrofloora ning milline on selle roll meie elus? (1p) *) Normaalne mikrofloora kaitseb bakterite eest (nt on jämesoole mikrofloota ja kui see kahjustada saab, siis võib tekkida mingi haigus seal) ning normaalne mikrofloora sõltub erinevatest asjadest (nt inimese east ja toitumisest).
Ta on jagunenud plaatideks, mida nimetatakse laamadeks. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50100 km paks, Mandrilise i paksus on umbes 40200 km, Tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Koosneb tahkest sisetuumast ja vedelast välistuumast. Vedela välistuuma pinnal on rõhk üle 1,3 megabaari, maakera keskpunktis umbes 3,7 megabaari . Välistuuma aine temperatuur on arvatavasti alates 4400°C ülempiiril kuni 6100°C sisetuuma lähedal. Sisetuuma temperatuur on päikese pinna temperatuuriga sarnane 5505 °C.Kõige tõenäolisemalt koosneb tuum 10 protsenti niklit sisaldavast rauast. Ilmselt sisaldub seal lisaks ka sulamistemperatuuri alandavat hapnikku, muidu ei oleks välistuum vedel. Vedel ei tähenda siin vedelat nagu vesi vaid pigem viskoosset nagu mesi. Välistuuma vedel materjal ei seisa paigal vaid liigub, tekitades sellega Maale magnetvälja. Tuuma pind ei ole tasane, sellel leidub
aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes- Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades
kokkupuutumisel omandab raudnõel magneti omadused. Samuti märkasid nad, et niisugune magnetnõel pöördub alati kindlasse suunda. Esimese kompassi valmistasid 11 saj araablased. Magnetnõelale avaldab orienteerivat mõju Maa magnetväli. Maad ümbritsev magnetväli on tingitud vedela metallilise tuuma konvektiivsest liikumisest. Dünamoteooria kohaselt toodab Maa magnetvälja nn geodünamo. Maa 5150-6360 km paksust tahket sisetuuma ümbritseb 2890-5150 km paksune vedel Fe-Ni välistuum, milles toimuvad sarnaselt vahevööle soojuse ülekandega seonduvad aine konvektsioonivoolud. Välistuuma moodustab suuremas osas sulaolekus raud, mis on hea elektrijuht. Maa pöörlemise ning konvektsiooni tõttu tekivad sularaua voolud, mis omakorda indutseerib elektromagnetvälja. Tänu Lorenzi jõule ja Coriolisi efektile on välistuumas konvektsioonivoolud spiraalse kujuga.
Olympica(ladina keeles 'Olümpose lumi'), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme -- kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid -- lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka marsikulgurite "Spirit" ja "Oppurtunity" tehtudpinnaseanalüüsid. Arvatakse, et planeedi väike suurus põhjustas sisetuuma kiire jahtumise. Selle tagajärjel kadus magnetväli ja päikesetuul aurustas pinnavee. Planeedi lõunapoolusel purskuvad jääst välja süsihappegaasi joad kiirusega 160 km/h[viide?]. Geisritepurskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. SLAID 6 Ligikaugu kaks kolmandikku kõikidest marsile saadetud kosmosesondidest on ebaõnnestunud oma eesmärkide täitmisel ja paljud ebaõnnestusid ennem, kui suudeti uurimust alustadagi
Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid) Maa on kivine planeet, mis koosneb peamiselt hapniku-, räni-, ja raua ühenditest. Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb välis- ja tahkeks sisetuumaks. valdavalt rauast, sisetuum tahkest ja välistuum vedelast rauast. Temperatuur välis- ja sisetuuma piiril on 6600°C ja Maa tsentrumis 6900°C. Maa materjali tihedus suuureneb tuuma suunas, mis tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus.
magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes-Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib
astenosfääri ülemine pind. ning alavahevööks. Maa tuum Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osaMaa tuum paikneb umbes 29006378 km sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja. Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 51006378 kilomeetri sügavusele. Päikesesüsteemi liikumine Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika liikumine:
magnetväli umbes 10% nõrgem, kui see oli 1845. aasta, mil Carl Friedrich Gauss hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes- Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja
Seega koosneb maakoor e. litosfäär graniitsest ja basaltsest kihist ehk nn. sial-vööst (Si räni ja Al - alumiinium) PERIDOTIITNE VÖÖ JA TUUM Litosfäärile järgneb ultraaluseliste kivimite vöö peridotiitne mis koosneb ränist ja magneesiumist. Selle vöö paksuseks loetakse umbes 900 km. Selles sügavuses ilmneb aine elastsus (Mohhorovitshi pind). Vööd 900 km kuni 2900 km-ni nimetatakse vahevööks, sügavamal asub nn. tuum, kus 5100 km sügavusel asub välistuuma ja sisetuuma vaheline eralduspind mida nimetatakse tuuma piiriks. Temeratuur Keskmiselt iga 100 m kohta tõuseb temperatuur umbes 3 kraadi võrra. Sellist temperatuuri tõusu nimetatakse geotermiliseks gradiendiks. Tegelikkuses on geotermiline gradient muutuv suurus ja sõltub ala geoloogilisest ehitusest, kõikudes 0-25° 100 m kohta. Suurim on see tegutsevate vulkaanide alal, suhteliselt väiksem rahuliku geoloogilise ehitusega piirkondades. Samuti väheneb geotermiline gradient sügavuse
Heledad laigud on mägismaa, tumedad on basaltsed "mered" - Võrdle Kuu ja Maa vanust Kuu on natuke noorem kui Maa. "ProtoMaa" aketsioon toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit Maa kuju - Mis on geoid? Pind piki mida on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu - Milline on geotermiline gradient Maal? 25 C/km - Maa magnetvälja tekkesituatsioon? Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. - Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat Mineraal Mineraal loodusliku tekkega, kindla koostisega, kindla struktuuriga anorgaaniline tahke aine Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid: - Lihtained - Sulfiidid - Halogeeniidid - Oksiidid - Hüdroksiidid - Hapnikulised soolad Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad: - kuubiline - heksagonaalne
VAHEVÖÖ - kiht Maa sisemuses, maapinnal. mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. KILPVULKAAN - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb SISETUUM - Maa tuuma keskosa, peamiselt basaltseist tuuma kõige kuumem osa. laavavooludest. VÄLISTUUM - tahke sisetuuma ja AKTIIVNE VULKAAN – ehk vahevöö vahel, Maa tuuma välimine tegevvulkaan, pidevalt või osa. mõne(kümne) aastase vaheajaga OOKEANI KESKAHELIK - tegutsev. vulkaaniline mäeahelik, mis läbib UINUNUD VULKAAN – vulkaani Atlandi ja India ookeani ning Vaikse
26. Kõrgemat järku seismilised katkestuspinnad Maa siseehituses, nende füüsikaline sisu ja milliseid sfääre eraldavad? Kõrgemat järku sesimilised katkestuspinnad jaotavad Maa sisemuse kolmeks põhivööndiks maakoor, vahevöö ja tuum. Moho(üleminek aluselistelt kivimitel ultraaluselisteks): 3-70km; D kiht:(selles genereeritakse vahevöö alaosast tõusvad ülessulanud magma hiidtilgad e pluumid)2900km; 5200km: piir vedela välistuuma ja vedalale seisundile lähedal oleva sisetuuma vahel. 27. Maa siseehituse peamised sfäärid (Maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek (faas)? Maakoor 3-70 km paksune, jaguneb kontinentaalseks (sette ja basaltne-gabro kiht ning graniitne happelistest kivimitest koosnev kiht, allub paremini plastilistele deformatsioonidele) ja ookeaniliseks (pealpool setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest
toimus ~4,56 miljardit aastat tagasi, Kuu ~4,55 miljandit ● Mis on geoid? Teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tuulevaikuse korral ning asetseb risti loodjoonega või pind piki mida on Maa gravitatsioonivälja potentsiaal (külgetõmbejõud) muutumatu ● Maa magnetvälja tekkesituatsioon? Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. ● Kui vana on vanim ookeaniline koor? 180-140 miljonit aastat ● Maa keskmine raadius? 6371 m Mineraalide füüsikalised omadused: värvus, läbipaistvus, kõvadus, taotavus, rabedus, läige, lõhenevus, murre, tihedus Magmakivimid: basalt, gabro, rüoliit, graniit Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss
Nurk(deklinatsioon) praegu 11', kuid muutub aja jooksul. Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus. Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi. Magnetväli indutseeritakse vedelas välistuumas. Vedel välistuuma metall liigub aastas mõne kilomeetri ümber tahke sisetuuma, mis indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja. (Varem arvati, et magnetvälja tekitajaks on püsimagnetiline tuum, kuid sealne temp hävitab püsimagnetilised omadused). Maa magnetväli on suhteliselt liikuv. Teatud geol. aja möödudes muutub maa magnetvälja pooluste asetus(inversioon). Magnetväli väheneb nullini mõne tuhande aastaga ja seejärel kasvab uuesti vastupidise asetusega. Ookeanipõhja magnetväli
Selle põhjal on võimalik määrata magnetiseerumised laiuskraadi. 87. Maa magnetvälja arvatavad põhjused. Dünamoteooria. Tänapäeval on käibel nn dünamoteooria, mille järgi Maa magnetväli indutseeritakse Maa välistuumas, kus kuum ja vedelas olekus ained (metalliline raud) voolab aastas gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tõttu kiirusega mõni kilomeeter, s.o miljoneid kordi kiiremini kui vahevöö aines. Liikuv metall vedelas välistuumas ümber tahke sisetuuma indutseerib elektrivoolu, mis omakorda tekitab magnetvälja. See hüpotees nõuab, et Maa tuum oleks elektijuht (mida seal olevad metallid ka kindlasti on) ja väline tuum peab olema vedel. 88. Paleomagnetismi olemus. Mille järgi määratakse kivimite kujunemise geograafili st laiuskraadi ja poolkera? Paleomagnetismi aluseks on magma ja settekivimites sisaldavate magnetiliste komponentide võime
annaabi.ee 
