7. Iseloomustage organisatsiooni keskkonda (keskkondi). Väliskeskkond- ettevõte ei saa ise mõjutada seda protsessi. Näiteks konkurendid, poliitiline olukord, uued regulatsioonid. Sisekeskkond- ettevõte on võimeline seda protsessi ise mõjutama. Näiteks kasum, tootehulk, kulud. 8. Mida tähendab lühend SWOT? Iseloomustage seal käsitletavaid tegureid. S- tugevused– iseloomustab ettevõtte tugevusi. See on seotud ettevõtte sisekeskkonnaga. W- nõrkused– iseloomustab ettevõtte nõrkasid külgi. Samuti seotud ettevõtte sisekeskkonnaga. O- võimalused– iseloomustab ettevõtte arenemis- või teisi võimalusi. Seda ettevõte ise mõjutada ei saa. T- ohud– iseloomustab ohtusid, mis ei ole ettevõttega seotud ja mida ta ise mõjutada ei saa. 9. Mida tähendab lühend PEST? Mida tähendab lühend STEEP? Tooge näiteid PESTis käsitletavatest teguritest.
organismis toimub valmis orgaanilise aine lagundamine ja uue antud organismile omase orgaanilise aine süntees. Orgaanilise aine lagundamis- ja sünteesiprotsesse nimetatakse ainevahetuseks. Selle käigus eraldunud jääkained eraldatakse keskkonda. Seega, kõik organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja ka väljutavad seda. Soojusenergiat väljutavad kõik organismid, kelle temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Stabiilse sisekeskkonnaga (iseloomulik homoöstaas) Organismidel on püsiv keemiline koostis, happesusreaktsioon (pH) ja teatud piirides kehatemperatuur (püsisoojased, kõigusoojased). Ainuraksed on võrreldes hulkraksetega väliskeskkonnast rohkem sõltuvad, sest nende võimalused püsiva sisekeskkonna säilitamiseks on piiratud. Paljunemisvõimelised Organismid paljunevad kas suguliselt (emas- ja isasgameedi ühinemisega) või mittesuguliselt (pooldudes, vegetatiivselt või eostega)
raku tasand olemas kõik elu tunnused). 1. Molekulaarne tasand- elu tunnused puuduvad. 2. Organelli tasand- enamik elu tunnuseid puudub. 3. Raku tasand- esimene tasand, millel on kõik elu tunnused. 4. Koe tasand- moodustuvad ühesugustest rakkudest. 5. Organi tasand- kindla ehituse ning ülesandega organismi osa. 6. Organsüsteemi tasand- sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi. 7. Organismi tasand- stabiilse sisekeskkonnaga. 8. Populatsioonitasand- saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal. 9. Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pru Liht karu 10. Ökosüsteemi tasand- kindlalt piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida asustavad selleks sobilikud liigid. 11. Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 3
· hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites · ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) · majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga. Selle kindlustamiseks on õhkvahe alumises osas ettenähtud avad, mille suuruseks on: vertikaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid 1500 mm²/m².
• hallituse ning kondensaadi vältimine külmasildadel, sisepindadel ja tarindites • ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse) • majanduslikust otstarbekkusest (ehitaja ei ole seotud haldukuludega, järelvalve vajalikkus) 38. Mida me mõistame soojustakistuse all ja kuidas seda arvutatakse? Standardis EVS 908-1:2010 39. Õhkvahe mõisted ja nende soojustakistuse arvutamine? Ventileerimata õhkvahe – ei ole õhuvahetust välis -ja sisekeskkonnaga, asub kahe tasaparalleelse pinna vahel, on soojavoolu suunaga risti ja nende pindade emissioonitegur ei ole väiksem kui 0.8 Nõrgalt ventileeritud õhkvahe – õhkvahe, millest toimub limiteeritud õhkvahetus väliskeskkonnaga. Selle kindlustamiseks on õhkvahe alumises osas ettenähtud avad, mille suuruseks on: vertikaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m, horisontaalse õhkvahe korral > 500 kuid ≤ 1500 mm²/m²
Näidis organisatsioon sai valitud lähtudes autori isiklikust huvist ning algallikate kättesaadavuse põhjal. Eesmärk on kinnistada ja süvendada praktilise töö kaudu erialastes õppeainetes omandatud teadmisi juhtimise valdkonnas. Töö koosneb viiest osast. Esimeses peatükis antakse kiire ülevaade ettevõtte olemusest. Teises peatükis kirjeldatakse ettevõtte väliskeskkonda, sh. konkurente, kliente, partnereid jne. Kolmandas peatükis tutvutakse lähemalt ettevõtte sisekeskkonnaga. Neljandas peatükis koostatakse ettevõttele sobilik strateegia ning leitakse organisatsiooni vedurid ja pidurid. Viiendas osas kontrollitakse ning hinnatakse antud strateegiat. Töös kasutas autor informatsiooni leidmiseks Interneti ning erialaseid raamatuid, mis on ka ära mainitud käesoleva töö kasutatud allikates. 1. Ettevõtte üldiseloomustus AS Loiri Pagar alustas oma tegevust 1993. a. kolme pagariga. Peamisteks klientideks olid siis
käigus organismist eritatakse. Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%
Näiteks pliiühendite akumuleerumine inimorganismi, lõpptulemusel võib inimene surra. 106. Toksilisust mõjutavad tegurid. Aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk, manustamise viis, ekspositsiooniaeg, eksponeeritu individuaalsed omadused 107. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele. Otsene ja kaudne mürgisus: Otsene mürk kutsub organismis esile biokeemilisi muutus. Kaudne mürkaine faktorid ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud Pöörduv ning pöördumatu: Pöördumatu ehk püsiv tekib kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk (nt närvid). Pöörduv ehk mööduv uuenemisvõimelistes kudedes on ravitav (nt maks). Mõjupiirkonna järgi : Lokaalne mõju kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas.Süsteemne mõju mürkaine peab imenduma ning levima otsesest kokkupuutekohast eemale. 108. LD50. Keskmine surmav annus ehk lethal dose, 50%
108. Toksilisust mõjutavad tegurid: (aine keemiline koostis, organismi sattunud aine hulk-aine hulgast sõltub tema efekt ravimi/ mürgina; manusatmise viis- kopsude, naha, suu kaudu; ekspositsiooniaeg-lühi/pikaajaline; eksponeeritud individuaalsed omadused. 109. Ökotoksikoloogilised mõjusid organismidele: · Otsene ja kaudne mürgisus - Otsene- toksikant kutsub organismi sees esile biokeemilisi muutusi - Kaudne- mürkaine faktoreid, mis ei ole otseselt organismi sisekeskkonnaga seotud · Pöörduvat ning pöördumatut - Püsiv toime- võib tekkida eelkõige sellistes kudedes, mille uuenemisvõime on nõrk - Pöörduv toime- kui uuenemisvõimelistes kudedes on kemikaalide tekitatud kahjustused kergemini ravitavad · Mõjupiirkonna järgi - Lokaalne mõju- kui toksikandi toime ilmneb organismiga kontakti vahetus piirkonnas - Vastupidiselt lokaalsele toksikandile peab süsteemse mõjuga mürkaine imenduma
· muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides · muutused äritegevuse ülesehituses Valdkonna põhitrendid: · tehnoloogilise ja ka tehnilise arengu (muudatuste) kiirenemine · toodete elutsüklite lühenemine, st. vanad tooted asendatakse uutega järjest kiiremini · tehnika ja tehnoloogia kõrge osakaal kuludes (uute lahenduste kõrge hind) · uurimis- ja arenduskulude tõus ning seonduvate riskide kasv Mikrokeskkond · ettevõte ise koos oma sisekeskkonnaga · finantsressursid ettevõtte rahalised vahendid, ettevõtte laenuvõime · füüsilised ressursid ettevõtte tootmisvahendid, materjalid, kinnisvara; · tehnoloogilised ressursid- patendid, oskusteave, äriprotsessid; · inimressurss ettevõtte töötajad, nende oskused, ka töötajate vahelised suhted, usaldus; · ettevõtte tuntus ja maine · hankijad · konkurendid · tarbijad Innovatsioon · Uudsus · Konkurentsivõimelisus
ja väliskeskkond. SWOT maatriks Tugevused Nõrkused (Strengths) (Weaknesses) Võimalused Ohud (Opportunities) (Threats) SWOT-analüüs tähendab, et meil on vaatluse all näiteks toote tugevused, nõrkused, ohud, võimalused (strenghts, weaknesses, opportunities, threats). Tugevused ja nõrkused on seotud ettevõtte sisekeskkonnaga ehk sõltuvad ettevõttest endast. Ohud ja võimalused kujutavad endast mõjusid, mis tulenevad väliskeskkonnast, mida üksikettevõte mõjutada ei saa ja peab nendega leppima. PEST analüüs Political Economic Social Technological Turu atraktiivsuse ja firma turupositsiooni maatriks. Firma positsioo KESKMIN n/ Turu SUUR VÄIKE E atraktiivs us
Loeng. Juhtimine muutuvas keskkonnas. Kodutööd kantakse ette (powerpont- ok aega 10 min). Juhtimisele avaldab otsest mõju keskkond, milles organisatsioonid tegutsevad. Keskkond peame rääkima jaotusest sise ja väliskeskkond. Sisekeskkond, mis organistatsioooni vahetult tema igapäevases elus mõjutab. Väliskeskkond, mis taustana mõjutab. Organisatsiooni seisukohalt võib väliskeskkoda jagada kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Mikro taaskord vahetud keskkond. Mikrokeskkonna erinevus sisekeskkonnaga seisenb selles, et siin räägime ka klinetidest ja tarnijatest, kes ei ole sisekeskkonna osa. Makrokkeskkond siin räägime nt õhtumaade kristlikust keskkonnast ja majandusseisust üldisemalt. Paikkonna kultuurilised põhiväärtused ning majanduslikud, poliitilised ja õiguslikud tingimused. On organisatsiooni vahtult mõjutavad tegurid ja meid ümbritsevad globaalsed teemad, mida tajume kaudeslt. Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid
võidakse avaldada tugevat survetotsustamisel osalemiseks või mitteosalemiseks. Töötajaid mõjutavad nende mõtlemisel ja tegevusel, sh otsustamisel mitmesugused tegurid, millest olulisemad on isiklikud tõekspidamised, organisatsiooni kultuur ja keskkond. Organisatsiooni kultuuri all mõistame peamisi väärtusi, tõekspidamisi, hoiakuid ja käitumisviise, mis organisatsioonis on välja kujunenud suhetes tema välis- ja sisekeskkonnaga. Need on organisatsiooni tegevuse jaoks sobivad tunnetus-, mõtlemis- ja tegevusviisid. Neid tõekspidamisi peetakse õigeks ning propageeritakse ja õpetatakse organisatsiooni liikmetele. Selleks et näha milliseid eetilisi signaale antakse töötajatele, tuleb vastata näiteks alljärgnevatele põhiküsimustele: · Kes on organisatsiooni liidrid ja missuguseid väärtusi nad kannavad?
annaabi.ee 
