iseseisev · Heed- tähelepanu · backbone-selgroog · Heroism-kangelaslikkus · baffle-pahviks lööma · Homily-jutlus · Banal- labane · humble-tagasihoidlik · barbecue-grill · Impend- tulekul olema · Bipolar-kahepooluseline · Implantation- siirdamine · bloodstream-vereringe · inbreeding-sisearetus · Bond energy- sidumisenergia · Influx- sissevool · Bone marrow- luuüdi · Initiation- tõuge, aje · Budget-eelarve · Inspect- kontrollima, inspekteerima · business-oriented-äri suunitlusega · Internist- sisehaiguste arst · camouflage-maskeering · Intriguing- intrigeeriv · Cascade- kaskaad · Jovial-lustakas
Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel. Massvalik Nt kõikide punapeade välja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R). 109. Molekulaarne mimikri. Insuliinist sõltuv diabeet, insuliinist sõltumatu diabeet. 110. Sünteensus. Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113
juhuslikult, ilma loomade valikuta genotüübi järgi, siis ei avalda see populatsiooni geneetilisele struktuurile olulist mõju. Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, suureneb juhuslikkuse mõju (vt juhuslik geenitriiv). Kui emigratsioon toimub loomade genotüübi järgi, so. paremate või halvemate loomade pideva eemaldamisega populatsioonist, on selle mõju analoogiline selektsiooni toimega. b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline selekteeriv evolutsiooniline suunaja seksuaalse paljunemise tekkel. Sarnaste genotüüpide
Albiino 4. Sugupuud. 1. Sugupuu koostamine · Proband e. indeksisik (indiviid perekonnas/suguvõsas, kellel selgitati esimesena vastav pärilik tunnus) · Pärandumise tüüp · Aheldunud geenid 2. Sünnitõenäosuste määramine · Laste sünni tõenäosused · Tunnuse avaldumise tõenäosus 3. Perekonnaanalüüs · Inbriiding · Kuninglikud perekonnad 5. Inbriiding inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼. Inbriidinguefekt amisi suguvõsas (USA) retsessiivse autosoomse tunnuse albinismi avaldumisele 8 põlvkonna jooksul.
E: A I: B E: C I: D EE: E EI: F IE: G II: H* EE: I EI: J IE: K II: H* n1-põlvkondade arv isendi X ja ühise eellase H* vahel=2 n2-põlvkondade arv isendi Y ja ühise eellase H* vahel=2 n +n 2 R XY = 0,5 1 = 0,52+ 2 = 0,0625 ehk 6,25% ulatuses on isenditel X ja Y sarnaseid geene 4.6. INBRIIDING EHK SISEARETUS Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Aa x Ba AB Aa aB aa Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul
Proband)- Indiviid (indeksisik) perekonnas (suguvõsas), kellel selgitati esimesena päriliku tunnuse olemasolu. 16. Sugupuude analüüs. Laste sünni tõenäosused 17. Hemofiilia. Kuninglikud suguvõsad hemofiilia (ingl. Haemophilia)- Veritsustõbi (veri ei hüübi). Kaks vormi on määratud suguliitelise retsessiivse geeni poolt. Inglise kuninglikus peres oli hemofiilia haigeid. 18. Inbriiding iseviljastumisel inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa. 19. Inbriidingukoefitsient. Amishid Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼.
Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle
Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus.
rakke 350. Sünteensus: 1. Klassikalises geneetikas tähendab geenide ja muude geeniliste elementide paiknemist samas kromosoomis, kuid vaatamata füüsilisele aheldatusele ei pea nad olema suure vahemaa tõttu geneetiliselt aheldatud 2. Genoomikas tähendab geenide ja muude järjestuselementide paiknemist eri liikide kromosoomides sarnaste järjestusrühmadena (näitab nende liikide ühist põlvnemist) 351. Sisearetus: inbreeding, veresugulusristamine, suureneb homosügootide ning väheneb heterosügootide tõenäosus, sellega kaasnevad autosoomretsessiivsete alleelide avaldumise sagenemine, kuid retsessiivsed tunnused on enamasti organismile kahjulikud, kaasneb inbreedinguga organismide elujõu vähenemine, sugulusabielude aksepteerimine on tingitud kuningliku vere puhtuse hoidmise vajadusest, inbriigingudepressioon- kahjulike retsessiivsete geenide avalgumine 352
soovitud tunnust: - Individuaalvalik – fenotüüpide ennustaminevanemate keskväärtuste alusel - Massvalik – selektsiooni diferentsaat; selektsioonikoefitsent; aliku intensiivsus; selektsiooni tulem Kvantitatiivse tunnuse lookus (QTL) - Polümorfsed lookused – langetõbi - Molekulaarne mimikri – insuliinist sõltuv või sõltumatu diabeet - Sünteensus – inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna Aretusmeetodid - Sisearetus – sugulasabielud (amishid, euroopa siniverelised, tekib hemofiilia) - Välisaretus – heteroos, isesobimatus - Ühiseellased – inbriidingukoefitsent, suguluskoefitsent (geenide osa mis on 2 järglasel ühine ja mis saadud virtuaalselt ühiseellaselt 80.Ränded - Rändeprotsessis evolutsioneerus musta nahavärvusega isendite väljaränne Ida- Aafrikast Aasja ja Euroopa suundadesse
reeglit). Eusotsiaalsete kiletiivaliste ühiskonnad. Kõige komplitseeritumad sotsiaalsed suhted on ühiseluliste ehk eusotsiaalsete kiletiivaliste putukate kolooniates. Haplodiploidsus kui eusotsiaalsust soodustav tegur. Haplodiploidsus on ilmselt oluline, kuid mitte ainumäärav tegur eusotsiaalsete loomaühiskondade kujunemiseks. Sugulussuhted teistel eusotsiaalsetel loomadel. Paljastuhnurid. Samuti üks emane, kes poegib ja teised töölised. Suur sisearetus. Sugulaste äratundmine loomadel. On mitmeid tõendeid, et loomad suudavad eristada oma sugulasi võõrastest - hiired, keda väiksena ristlapsendatakse võõrastesse pesadesse, suhtuvad hiljem oma kasuõvedesse heatahtlikumalt kui täiesti võõrastese isenditesse. Samas avaldab mõju ka tõeline sugulus sama ema järglased, kes kasvavad üles erinevate kasuvanemate pesades, saavad hiljem üksteisega läbi paremini kui mittesugulastega.
(allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus). 48. Kuidas saada viljakaid allopolüploide? Taimeliikide vaheliste hübriidide kromosoomistiku kahekordistumine (allotetraploidsus e. amfidiploidsus) tagab tihti normaalse meioosi ja viljakuse. Erinevad kromosoomid peavad endale identse homoloogi kuidagi saama. 49. In- ja autbriiding, hübriidne jud e. heteroosi efekt, inbriidingu keofitsent, suguluse keofitsent ja inbriidingu depressioon. Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses,
eellaselt (ühistelt eellastelt). 20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib
annaabi.ee 
