Komplekssete adverbide hulgas on: PAARISMÄÄRSÕNAD KORDUSMÄÄRSÕNAD ühendavad sama skaala antonüüme: minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem (sageli deskriptiivne): tipa-tapa, risti-rästi, tipp-topp, sinka-sonka Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad: Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa tund-tunnilt, leht-lehelt Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid: ennevanasti, ennemuiste, tasahilju
PM teatab, et see on rahvusvahelise eugeenika organisatsioonide föderatsiooni järjekordne konverents, milliseid peetakse iga 2 aasta järele ise riigis. Föderatsiooni juhatus asub Londonis. Föderatsioonis on esindatud peaaegu kõik Euroopa riigid, Põhja-Ameerika, Inglise dominioonid, Hiina, Jaapan j. t. oma eugeenika organisatsioonide kaudu. Samal koosolekul valiti seltsile uus seitsmeliikmeline juhatus: prof. K. Schlossmann - esimees, dotsent R. Sinka abiesimees jt. Eesti esindajaks rahvusvahelisse föderatsiooni valiti dots H. Madissoon. (Kirmus.ee PM 14.12.1934) 1934 dets - Seltsi juhatus palub Tartu linnavalitsust lubada LV-le alluvaid ametnikke osa võtta 2. rahvusliku kasvatuse kongressist 2. ja 3. jaanuaril, vabastades neid selleks ajaks tööst või komandeerides neid kongressile. Avaldises märgitakse muuseas seda, et kongressi eduks on vajalik võimalikult suurema hulga riigitegelaste, omavalitsuste juhtide ja ametnikkude,
Võrsumine võrsumissõlme moodustumine (1-1,5cm sügavusele), kust saavad alguse külgvürsed ja lisajuured; (taliviljad võrsuvad rohkelt); 4. Kõrsumine toimub taimede intensiivne pikkusesse kasv; Odral vahetuses 5. Loomine algab, kui õisik tungib läbi lehetupe ja muutub silmale nähtavaks; 6. Õitsemine viljastumine; 7. Valmimine Idupunga kaitseb sinka e. koleoptiil, - torujas kiletaoline moodustis, mis kaitseb lehte mehaaniliste vigastuste eest. Kui koleoptiil on jõudnud mulla pinnale, siis ta kuivab, lõheneb tipus ja seest kasvab välja esimene pärisleht. Teravilja seeme külvatakse 3-5cm sügavusele; sügavus sõltub mulla lõimisest (savi raske lõimisega). Taliviljad võrsuvad paremini. (nt. suvinisu ei võrsu peaaegu üldse).
· 11. juuli - Otepäält saabub Tartu metsavendade üksus kapt. Karl Talpaku juhtimisel, kes Emajõe rindejoonele asub. Punaarmee väeosad üritavad ületada Emajõge, kuid Omakaitse üksused löövad need tagasi. Tartu jõuab major Friedrich Kurg, kes hakkab täitma linna komandandi kohustusi. Tartu lahingutes osalenud metsavendadest moodustatakse neli Omakaitse kompaniid. Tegevust alustab Tartu linnavalitsus, linnapeaks saab dr. Robert Sinka. Tartu jõuavad esimesed saksa üksused ja saksa välikomandatuur. Suvesõda (13. juuli-21. oktoober 1941) Jõudnud Pärnu-Emajõe joonele, peatasid sakslased pealetungi, et oodata järele Peipsi järvest ida pool liikuvaid väeosi. Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne Soome laheni, et ära lõigata Eestis asunud punaväe grupeeringu taganemistee. See sakslaste plaan õnnestus täielikult 7. augustil. Sakslased tõid juurde veel ühe korpuse ning rünnates
elemendi sisaldus nigel tuleb reguleerida (näiteks kaaliumi kaardi puhul kaaliumit vähe, tuleb kaaliumväetist anda), kui roheline, siis on seal sobiv kogus antud ainet olemas ning paari aasta jooksul sinna midagi anda pole vaja. (3-5 ha alalt võetakse 1 proov). Mullaproov tuleb võtta nii, et see iseloomustab kogu vaadeldavat maa-ala. Selleks, et iseloomustada põldu kui tervikut, tuleb kogu ala läbi käia, iga 30-40 sammu järel proov võtta. Erinevad marsruudid (sinka-vinka, Z-kujuline jne). Selliseid proove nim.keskmiseks prooviks. Üks seire võimalus on võrrelda seire parameetreid ruumiliselt (valdade kaupa, tootjate kaupa), teine võimalus on võrrelda muutust ajas. Põllumuldade riiklik seire 1983 aastal ,,Eesti Põllumajandusprojekti" algatusel alustati. Kokku rajati 79 vaatlusväljakut, neisse olid kaasatud tuntuimaid Eesti põldumuldade liigid. Taaskäivitati 2002 aastal erinevate organisatsioonide koostöös, teostatakse seiret 30 alal
pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest. Teraviljataimedega toimuvad muutused (fenoloogilised arengustaadiumid) võib jagada vahemikku 1...100 (Eucarpia skaala, kasutusel alates 1979). Kood Lühikirjeldus Makrostaadium 0: idanemine 00 Kuiv seeme 01 Seemnete pundumise algus 03 Pundumise lõpp 05 Idujuur seemnest väljunud 07 Singas (koleoptiil) seemnest väljunud 09 Idanemine: singas tungib mullapinnale, leht sinka tipul nähtav Makrostaadium 1: Lehe areng 10 Esimene leht sinkast väljunud 11 Esimese lehe staadium: esimene leht avanenud, teise lehe tipp nähtav 12 Teise lehe staadium: teine leht avanenud, kolmanda lehe tipp nähtav 13 Kolmanda lehe staadium: kolmas leht avanenud, neljanda lehe tipp nähtav Staadiumid järgnevad kuni... 19 Üheksa ja enam lehte avanenud Võrsumine võib järgneda staadiumile 13; sellisel juhul järgneb kohe staadium 21
Ühe sõna eri vormid moodustatakse eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need, tema ja nemad. 4. Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, ei lähe, peab olema, saab minna, metsa poole, laua all. 5. Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh, ai-ai. 1) isoleerivad keeled – sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised (sõnadega väljendatakse nii leksikaalset kui ka grammatilist tähendust) ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks
ja 10.000 nende tagavararügementi . Kodumaale koondati ka kõik üksikpataljonid , millistest osa liideti diviisiga . 1944.a.veebruaris teenis rahvusväeosades kokku ca 60.000 meest . Eesti diviisis oli neist umbes 10.000 . Kõrgema juhtimisorganina ( kuid mitte operatiivalal ) loodi nüüd Eesti vägede kindralinspektuur , mille ülemaks sai Oberführer Johannes Soodla (staabiülem Obersturmbannführer Alfred Luts).Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse ( kolonel Arnold Sinka ) jäi meeste rindele siirdudes 37.000 mehe ringis . Otsustavate lahingute ajal sügisel 1944 moodustati omakaitselastest lahingupataljonid kokku 10.000 mehega . Eesti diviisi koosseis kasvas septembris üle 15.000 mehe . 3000 noorukit mobiliseeriti õhutõrjesse (lennuväe abiteenistus ). Juba 1942.a.oli asutud looma eesti lennuüksusi . 1944.aastaks loodi ööpommitajate ja mereluure grupid ning lennukool . Lennuväes oli kokku ca 1000 eestlast , neist 140 lendurid , kasutades ligi
pataljon Narva, mis toimis 5. SS-soomusdiviisi Wiking koosseisus juulist 1943 märtsini 1944. Märtsis 1943 viidi Eestis läbi osaline mobilisatsioon (12100 meest). 1943 sügisel ja talvel mobiliseeriti veel üle 5000 mehe. 24. I 1944 otsustati eesti brigaad muuta 20. Eesti SSvabatahtlike diviisiks. 1. II 1944 üldmobilisatsioon (45 000 meest) 1944 veebruaris teenis rahvusväeosades kokku 60 000 meest. Eesti diviisis oli neist umbes 10 000. Sisekaitsel toimivasse Omakaitsesse (kolonel Arnold Sinka) jäi meeste rindele siirdudes u 37000. Otsustavate lahingute ajal sügisel 1944 moodustati OK-st lahingupataljonid kokku 10000 mehega. Eesti diviisi koosseis kasvas septembris üle 15000 mehe. 3000 noorukit mobiliseeriti õhutõrjesse (lennuväe abiteenistus). Lennuväes oli kokku 1000 eestlast, neist 140 lendurid. 300 eestlast teenis Saksa mereväes. 1944 sügisel naasis Eestisse Soomes formeeritud jalaväerügement 200 (u 1800 meest). Kaotused
lihttüves). 3) Supletiivsus: tüvede põimumine vormistikus. Ühe sõna eri vormid moodustatakse täiesti eri tüvedest, mis on varem kujutanud endast mitut tähenduslikult lähedast sõna. Näiteks minema ja lähen või hea ja parem, üks ja esimene, see ja need. 4) Analüütilisus: vormimoodustusviis, kus kasutatakse abisõnu ja mitmesõnalisi vorme, nt on tehtud, oli käinud, peab olema, metsa poole, laua all. 5) Reduplikatiivsus: tüvekordusel põhinev vormimoodustusviis, nt sinka-vonka, kilin-kolin, kimpsud-kompsud, sinna-tänna, kribinal-krõbinal, siuh-säuh. Keele morfoloogilised põhitüübid - 1) isoleerivad keeled sõnad ei muutu, pole seotud morfeeme, seega tunnuseid ega lõppe, ees- ega järelliiteid. Sõnad on harilikult ühesilbilised ja nende seost lauses väljendab sõnajärg ja intonatsioon, seoste selgemaks esiletõstmiseks kasutatakse abisõnu (selline on nt mandariini-hiina keel, samuti vietnami keel)
Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre,
annaabi.ee 
