4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid?
koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8
htlustas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu aluseks.GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja thtsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmehlse kirikulaulu tbiks sai organum- saatehlte koosalaulmine Gregoriuse koraalile.
2.Kuidas teiste maade muusika on mõjutanud Itaalia muusikat? Vastus: 3. Noodikirja kujunemine Itaalias. Vastus: Terves maailmas kasutatakse Itaalia keelseid muusikatermineid, muusika teoreetiline mõtlemine hakkas Itaalias kujunema 1.aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16
8. sajandil hakkas tekkima vajadus ühtse noodikirja järele, et säilitada laule ja ka laulja mälu hakkas vajama kirjalikku abi. 8.-9. Sajandist n pärit vanim noodikiri. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikus saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 10. Sajandil märgiti ülesse ka täpsemalt helikõrgusi, kasutati neumasid eri kõrgustel. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 12. Sajandil ilmusid neumadele noodipead- kvadraatneumad- ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 13. Sajandil jäi kaunistusi vähemaks. 9.-12. Sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst.
saj). Võttis kasutusele noodijooned, üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi 4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus ei ole suur) kvadraatkirjas. Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini. Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI . Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt:
Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudus noodikiri, mis tekkis samuti keskajal, levis Gregoriuse laul sajandeid suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites, kus vaimulikud hakkasid selle abil kirja panema liturgilisi tekste. Noodimärkideks olid neumad. Noodijooned ja silpnimetused tekkisid aga alles 11. sajandil. Üheks tähtsaimaks selle aja muusikateoreetikuks võib lugeda Guido Arezzost. Kuna üles kirjutati vaid liturgilist muusikat, siis ilmalikust muusikast keskajal on palju vähem informatsiooni. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal ilmalikke ladinakeelseid siivutuma sisuga armu- ja joogilaule, nimetati goljaarideks ehk vagandideks. Nende tuntuim luulekogumik oli ,,Carmina Burana". 11
Akordion, torupill, mitmesugused flöödod, tamburiin, triangel ja kastanjetid. Itaalia on ka väga palju mõjutanud Euroopa kunstimuusika arengut. Rahvamuusikal pole autorit teada. Kunstimuusika on pandud kirja, sellel on autor. Väljendab kunstilist sõnumit. Muusika terminid v.a ballett on pärit Itaaliast. Samuti on Itaaliast pärit muusikateoreetik Guido Arezzest , kes võttis tänapäevani kehtiva noodijoone süsteemi ja nootide silpnimetused. Samuti sündis just nimelt itaalias 17 saj. Firenzes kõige suurejoonelisem zanr: Ooper. Ja veel tänu Itaalia viiulimeistritele algas 17 saj. väga kiire viiuli esitõus. Viiulist saab soolopill. Ka klaveri sünd on seotud Itaaliaga: 18 sajandi alguses Bartolomeo Cristoferi haameriklaveri. Üks kuulsaim viiuldaja oli: Niccolo Pagonini. Kuulsamaid heliloojaid Itaaliast: Claudio Monterverdi Giuseppe Verdi
· Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale, hakkas kasutama nii noodijooni kui vahesid, võttis kasutusele silpnimetused (ut, re, mi, fa, sol, la, sa) Mitmehäälne koorilaul · Esimesed noodid pärinevad u 7. Sajandist · Nootide kirjapaneku vajadus tekkis seoses oreli kasutamisega · Kuni 12. saj tähendas organum 2-häälset koorilaulu, kus ülemiseks hääleks oli orel, alumiseks Gregoriuse koraaliga samas rütmis liikuv laul · Peale 12. saj hääled vahetusid, Gregoriuse koraal oli ülemine hääl ja alumist lauldi hoopis teises keeles ja rütmis
· Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10
Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik. Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule. Võttis kasutusele relatiivse noodilugemise süsteemi (30-tel). Hiljem võttis koostöös Heino Kaljustega kasutusele silpnimetused JO-LE- MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises". 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester
Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise
Keskaegsed põhihelilaadid Dooria Früügia Lüüdia Miksolüüdia Mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenesanssi mitmehäälsuses Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Frangi suurriigis, et ühtlustada liturgilist laulu suurel territooriumil. NOODIKIRJA ARENG Vajadus tekkis 8-9 sajand Frangi suurriigis kirikulaulu ühtlustamiseks NEUMA noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu
4. Communio armulaua laul. Meloodias ebapüsiv tonaalsus (Sõltumine toonikast). Gregooriuse laul- Levis algselt sajandeid suuliselt. Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt. Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne. Neumad- 1- kuni 4- heliline noodigrupp. Esialgselt näitasid meloodia liikumise suunda, mitte noote. Kompaktne noodijoonte süsteem võeti kasutusele 11.sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv ...
Saj seoses Frangi suurriigi laienemisega, see riik võimaldas ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil. 8.-9. saj esimesed noodikirja näited. # neumad noodimärgid, mis tähistasid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi. 10. Saj katsed märkida üles helikõrgusi 11. Saj Guido Arrezost võttis kasutusele esimese kompaktse joontesüsteemi. Heli kõrgusi reguleerisid jooned ja vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Võttis kasutusele nootide täht ja silpnimetused. 12. Saj neumadele ilmuvad kandilised noodipead. 9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul
lauluteksti kohale. Ei näita täpset kõrgust, vaid liikumise suunda. D)Guido Arezzost – ehk Guido Aretinus ehk Guido da Arezzo ehk Guido Monaco (991 või 992 – pärast 1033. aastat) oli keskaegne muusikateoreetik haritud vaimulik Itaalias. Tema teos "Micrologus" oli Boëthiuse kirjutiste järel kõige loetum muusikaalane traktaat keskajal. Selles esitatakse esimest korda noodijoonestik, algselt küll 4 joonega. 11-12 saj., võtab kasutusele noodijooned ja nootide silpnimetused helikõrguste märkimiseks (DO RE MI FA SOL LA SI) ja võtmetähed. E)Leonius ja Perotinos- kuulsamad organumeid kirjutanud heliloojad tegutsesid Pariisis Notra Dame kiriku juures. F)organum- umbes 12 saj tekkinud 2 –häälne kooriteos, kaks erinevat paralleelset meloodiat samaaegselt laulduna. Näiteks üks gregoriuse koraal ülal hääles ja teine all meloodias (kvindi, kvardi või oktaavi vahega). I)motett- 13.saj. polüfooniline kooriteos, kus ülemises hääles erinevad
Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10
Keskaeg Noodikirja areng Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle
annaabi.ee 
