"Kutsuksin teid enda poole külla, aga mul ei ole üldse kodu. Juba lapsepõlvest peale olen lihtsalt niisama ringi rännanud." "Nagu minagi," ütles Sammalhabe. "Haruldane kokkusattumus!" hüüatas Muhv. "Ka minuga on täpselt sama lugu. Tuleb välja, et me oleme kõik ühesugused rändurid!“… Analüüs • Ükskord said jäätiseputka juures täiesti juhuslikult kokku kolm imelikku mehikest – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi. Juntus nii,et nendel oli palju ühist. Kõik nendest olid reisijad ja edasi otsustasid reisida koos. Aitäh tähelepanu eest!!!
Täieõiguslikuks meistriks võisin saada ainult siis kui olin abielus. Pruudiks ei kõlvanud mitte igaüks, pruutki pidi olema tsunftile vastuvõetav, selline, kes tsunfti nime ei häbistaks. Abiellusin tsunfti liikme tütrega kelleks on Tuuli Toomsalu. Nüüdsest aga Tuuli Kask Sedöövri valmistamisaeg ei olnud pikk: kuni töö käis, seni tsunfti teised liikmed pidutsesid. Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega. Minu meistritöö võeti vastu. Samal päeval pidin veel oma meistriks saamise puhul peo korraldama. Kõik need katsumused läbi teinud, sai minust meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb igaveseks, ükskõik kus ta ma ka ei viibiks. Selleks, et minust aga oldermann saaks, pidin olema töötanud vähemalt tosin aastat. Oldermanniks saamisest ei piisanud vaid kõrgest vanusest, vaid pidin olema ka administratiivselt võimekas ja kaasvendade poolt tunnustatud isik
mehikese poole ning jõllitasid teda suu ammuli, sest nende kodupaika polnud mitte keegi nii ammu külastanud. Indrek, kui rühma liider, sammus mehikesele vaikselt lähemale ning küsis: „Kes te olete? Kas me saame teid kuidagi aidata?“ Indrek nägi seda muiet, mis tekkis mehe näole, kui ta oli teist küsimust kuulnud, ta oli segaduses. Äkitselt lausus mehike: „Teie mind aidata? Mina ei vaja abi, aga teil on seda küll hädasti vaja! Võite mind kutsuda Jumiidrekuks.“ Kõik silmitsesid mehikest suurte silmadega ning Jumiidrek lausus: „Ütlen teile üht, teie sõber Indrek tuli geniaalsele ideele 5 kuud tagasi, mil te esmakordselt koos palvetasite ning taevaisa poole pöördusite, te tegite kohe palju valjemat häält ning teid võeti kuulda, nüüdseks, mil olete juba vägagi pikka aega kannatanud selle vaesuse ja väga kohutava majandusliku olukorra all, tuleb sellele lõpp teha, sest te kõik olete
(täieõiguslikuks meistriks võis saada ainult abieluinimene). Pruudiks ei kõlvanud mitte igaüks, pruutki pidi olema tsunftile vastuvõetav, selline, kes tsunfti nime ei häbistaks. Kõige sagedamini valis sell endale naiseks kas tsunfti mõne meistri tütre või lese. Sedöövri valmistamisaeg ei olnud pikk: kuni töö käis, seni tsunfti teised liikmed pidutsesid. Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega. Kui meistritöö vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks korralikku tünni õlut ja piisavalt head veini, ta peab kutsuma kaks linna moosekanti ja kostitama nii, et härrased ja tsunft ei tunneks end solvatuna. Iga meister võib tuua endaga kaasa ühe külalise." - seisab skraas. Kõik need katsumused läbi
et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta lahkus. Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja mõte sellest, et nende poeg ja minia tulevad neile elama, polnud üldsegi vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi
et kas on ikka ohutu neid edasi toita. Kui hommikusöök söödud, tuli pensionäridele külla nende poeg. Paula oli selle üle rõõmus ja pakkus Kulnole nagu tavaliselt süüa, nimelt mune singiga. Kulno hakkas isukalt sööma. Söömise käigus jutustas Kulno oma murest, mille tõttu ta oli emale ja isale külla tulnud. Noorte üürikorter oli üles öeldud ja vaesekestel polnud kuskile mujale elama minna, kui mehe vanemate juurde. Paula ja Kalju silmitsesid üksteist murelikult ja pöördusid siis poja poole, et kas siis tõesti muud varianti pole. Poeg raputas nõutult pead, riisus saiaga taldriku puhtaks, andis emale laubale musi ja ütles: "Peaks nüüd tööle minema." Nende sõnadega ta lahkus. Paula oli tujutu. Nad olid Kaljuga nelikümmend aastat kahekesi elanud ja mõte sellest, et nende poeg ja minia tulevad neile elama, polnud üldsegi vaimustav. Kuid mida muud teha, ei saa ju noori kuskile vaestemajja, ega veelgi
nime ei häbistaks. Kõige sagedamini valis sell endale naiseks kas tsunfti mõne meistri tütre või lese. Sel puhul olid ka sissemaks ja sedöövri maksumus väiksemad. Sedöövri valmistamisaeg ei olnud pikk: kuni töö käis, seni tsunfti teised liikmed pidutsesid (meistrikandidaat oli andnud neli toopi hispaania veini, õlut aga nii palju, nagu eksamineerijad tahtsid). Valminud töö pandi tsunftis kõigile vaatamiseks välja. Kõik meistrid silmitsesid seda hoolega ja leidsid tingimata mingi vajakajäämise. Kui meistritöö ikka vastu võeti, siis tegi uus meister veel samal päeval kogu tsunftile peo. "Siis kutsutakse kokku tsunftihärrad, meistrid ja sellid koos naiste ja tütardega, milleks tema (meistrikandidaat) peab panema välja kaks korralikku tünni õlut ja piisavalt head veini, ta peab kutsuma kaks linna moosekanti ja kostitama nii, et härrased ja tsunft ei tunneks end solvatuna
ning taasvallutada Bella, kes polnud ka Chagalli ära oldud aja jooksul Marci unustanud. Chagalli päralejõudes jättis Bella kohe teised eemale. Armastajapaar kohtus pidevalt ning endine usaldus taastus. Bella ei püüdnudki enam väljst kombekust säilitada ning külastas Marci ateljees. Mõne aja mõõdudes nad ka abiellusid. Abielu toimus 25. juulil 1915, Rosenfeldide saalis. Rõõmuhõisetest oli asi kaugel, mõlemad perekonnad silmitsesid teineteist külmalt. Kuid sellest koolimata kujunues abielust liigutav armastuslugu. Bella tahtis saada näitlejaks ning valmistus selleks juba keskkoolipäevil. Ta oli erakordselt võluv naine, kelle tundeline temperament ja poeetilisus harmoneerus täiuslikult Chagalli omaga, nende kolmekümne abieluaasta jooksul jäi naine mõtlevaks peaks. Bella suutis oma peensuse, kannatlikkuse ja otsustusvõimega juhtida meest niisama kindlalt nagu pihiisa oma koguduseliiget.
Korteri seltskond lendas aknast välja. XXVIII peatükk Tegelased: Korovjev, Peemot, restorani sisseastujaid ülesmärkiv Sofja Pavlovna, restorani seff Artsibald Artsibaldovits, Petrakova ja Petrakov Korovjev ja Peemot seisid Gribojedovi maja ees ja tahtsid selle maja restorani külastada. Alguses ei lasknud Sofja neid sisse, kuna neil puudus liikmekaart, seff Artsibald käskis nad aga sisse lasta. Seff kostitas neid parimate paladega, mida Petrakov ja Petrakova kadedalt silmitsesid. Artsibald läks ühel hetkel ,,külaliste steigile ise pilku peale heitma", kuid tegelikult suundus laoruumi ning võttis sealt kaks balõkki. Ta läks terrassile tagasi. Äkitselt ilmusid restorani rõdule kolm politseinikut ja tulistasid Korovjevi ja Peemotit, need aga haihtusid õhku. Tulistatud kohast tekkis aga hoopis tulekahju. Restrorani külalised põgenesid. XXIX peatükk Tegelased: Azazello, Woland, Peemot, Korovjev, Levius Matteus
Kemmerich on surnud, Haie Westhus sureb, Hans Krameri maise kehaga oli palju sekeldamist, Martensil polnud enam jalgu, Meyer on surnud, Max on surnud, Beyer on surnud, Hämmerling on surnud, 120 meest lamasid kuskil tabamusega. Mõni aeg tagasi oli seal eksisteerinud rindeteater. Paul ja Kropp avastasid etenduse kuulutuse. Kuulutusel oli naine, keda Kropp ja Paul imetlesid ja see oli neile esmakordne vaatepilt rinde ajal. Naise kõrval oli viisakates riietes mees. Mehed silmitsesid üksteist, neil mõlemal oli seljas pleekinud, lapitud ja määrdunud univorm. Lootusetu oli neil ennast selle mehega võrrelda. Majad, kuhu mehed paigutati, asusid üsna lähedal kanalile. Sealpool kanalit oli paplisaludega piiratud tiigid ja ka naised. Nad käisid õhtuti kanalis ujumas. Mehed märkasid ootamatult kolme naist. Nad sammusid ega teinud poistest välja. Leer hõikas neile midagi ja nad seisatasid ja naeratasid. Tjaden haaras majast pätsi leiba ja naised
Nad kõik olid väga lühikest kasvu, nii et jäätisemüüja pidas neid alguses isegi päkapikkudeks, ja peale selle torkas nende juures veel muudki iseäralikku silma. Sammalhabemel oli pehmest samblast habe, kus kasvasid ilusad ja punased, kuigi mullusuvised pohlad. Kingpool oli oma kinga-ninad maha lõiganud, et tal oleks hea lahe varbaid liigutada. Muhv aga kandis tavaliste riiete asemel seljas suurt muhvi, millest ainult peanupp ja labajalad välja paistsid. Nad limpsisid jäätist ja silmitsesid üksteist uudishimulikult. Koos jõutakse järeldusele, et nad kõik on rändurid ja naksitrallid. Edasi hakatakse kõike tegema koos. Muhvi auto (furgoon) saab nende koduks. Koos elatakse läbi toredaid seike, näiteks see kuidas nad autoga kasside eest põgenesid, koos otsustakase millist teed teha (lahjat), koos viiakse vanainimesele Albert ning juuakse koos kakaod. Lugu (narratiiv, alltekst, õpetlikkus): Nagu ütles ka Muhv: ,,Lõpp hea, kõik hea.” Õpetab koos tegutsema ja
magab, see sööb.» Ja Planchet sõi unes. Sisse astus üsna kahtlase ilmega mees, nähtavasti linnakodanik. Planchet oleks heameelega magussöögi asemel vestlust pealt kuulanud, kuid kodanik teatas d'Artagnanile, et tal on midagi väga tähtsat ja salajast teatada, ja soovib temaga nelja silma all kõnelda. D'Artagnan saatis Planchet' minema ja pakkus külalisele istet. Valitses hetkeline vaikus, mille jooksul kaks meest teineteist uurivalt silmitsesid, otsekui tahaksid nad kõigepealt eelnevalt tutvuda. Seejärel d'Artagnan kummardas märgiks, et on valmis kuulama. «Ma olen kuulnud kõneldavat härra d'Artagnanist kui tublist noormehest,» sõnas kodanik, «ja see õigusega pälvitud kuulsus viis mind otsusele usaldada teile oma saladus.» «Kõnelge, härra, kõnelge,» ütles d'Artagnan, haistes instinktiivselt, et asi tõotas kasu. Kodanik vaikis uuesti ja jätkas siis:
Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks! * Mis ma küll mõtlesin, kui ma seda taevasse puurivat kivist vinti mööda üles jooksin? Kas kõik oli ainult selleks, et hallitanud juustu närida ja ülevalt torniaknast Pariisi kellatorne vaadata?» Ta astus mõne sammu edasi ja märkas siis kaht öökulli, see on dom ClaudeM ja magister Jacques Charmo-lueM, kes üht portaali skulptuuri silmitsesid. Ta ligines neile kikivarvul ja kuulis ülemdiakonit üsna tasa Char-molue'le ütlevat: 1 5ind, jumal, kiidame (lad. k.). 271 «Siia lasuurkivi värvi kullatud äärtega kivile laskis Guillaume de Paris selle Hiiobi kuju graveerida. Hiiob kujutab enesest tarkade kivi, mis selleks, et täiuslikuks saada, peab läbi tegema katsumusi ja kogema kannatusi, nii nagu Raimundus Lullus * ütleb: Sub conservatione formae specificae salva aniina '».
Poisid müksasid teineteist kogu aeg -- paljuütlevad müksud on kergesti arusaadavad, sest need tähendasid lihtsalt: «Oh, kas sa ei rõõmusta nüüd, et me siin oleme!» Joe nuga põrkas millegi vastu. «Nonoh!» ütles ta. «Mis seal on?» küsis tema kaaslane. «Poolmädanenud laud -- ei, kast vististi. Kuule, tule, aita mind, vaatame, mis siin on. Ma lõin augu juba sisse.» 156 Ta pistis käe kasti -ja tõmbas jälle välja. «Inimene, see on raha!» Mõlemad mehed silmitsesid peotäit raha. See oli kuld. Poisid olid niisama erutatud kui mehed ise ja nijsama rõõmsad. Joe kaaslane ütles: «Teeme kiiresti! Teisel pool kaminat on nurgas rohus üks vana roostetanud kirka, silmasin seda minut tagasi.» Ta jooksis nurka ja tõi poiste kirka ja labida. Indiaani Joe võttis kirka, vaatas seda arvustavalt, raputas pead, pomises midagi endamisi ja hakkas sellega siis töötama. Kast oli varsti välja kaevatud
annaabi.ee 
