Kompvekimass valmistatakse keetmise, vahustamise, peenestamise, hõõrumise või teiste võtete kasutamisel. Enamik massist, millest korpus valmistatakse, on: pumat, zelee, martsipan, pralinee, täidisega vahvel, liköörikorpus, piimakorpus(toffee), kreemikorpus, vahustatud korpus ( suflee) Kompvekid liigitatakse: · glasuurimata kompvekid · sokolaadi ja rasvaglasuuriga kompvekid Glasuurimata kompvekid jagunevad: - pralineekompvekid- valmistatakse silindrikujuliste batoonidena Kaseke Kuku - piimakompvekid Sonja, Ronja, koorevenis, Pilveke (batoon) - närimiskompvekid valmistatakse suhkrust, tärklisesiirupist, zelatiinist, taimerasvast, sidrunhape, letsitiin ( massi elastsus ja püsivus) Draakon, Maasika - kamakompvekid Kama Rasvaglasuuriga kompvekid - pumatikorpusega Sidruni, Virsiku - zeleekorpusega Mari, Apelsini - pralineekorpusega Komeet Sokolaadiga glasuuritud kompvekid
Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb;
Kõrgeid temperatuure taluvad materjalid kuuluvad enamuses keraamiliste materjalide rühma ja neid kasutatakse ehitusosades, kus esinevad pikemaajaliselt kõrgemad temperatuurid (küttekolded, korstnad, tööstuslikud põletusahjud). 1.3. EHITUSMATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. JOONIS 1.3.1. Survetugevuse määramine: a- betoonist proovikuup, b- betoonist proovisilinder, c- surveproovi skeem Tugevuse tähiseks on f või R ja ta leitakse valemiga: P Rs ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 );1N / mm2 1MPa 10kg / cm 2 A Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg),
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/0C kg või kJ/K kg). Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. 8. Survetugevus, tõmbetugevus, paindetugevus- määramine, valem, mõõtühik? Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg Tugevuse tähiseks on f või R ja leitakse valemiga: Rs=P/A .. ( N/mm² ,MPa, kg/cm);1N/mm² = 1MPa ~ 10kg/cm²) Rs - piirtugevus survel (survetugevus), P - purustav jõud (N või kg), A - proovikeha ristlõike pindala ( mm² või cm²) Kivimaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini just survele.
SURVETUGEVUS Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määratav näitaja. Survetugevusele katsetatakse reeglina hapraid materjale, mis purunevad ilma nähtavate deformatsioonideta. Selliste materjalide survetugevus on 5...20 korda suurem kui tõmbetugevus. Ehitusmaterjalina töötavad nad põhiliselt survele. Näiteks betoon. Katselisel määramisel tuleb arvestada proovikeha kuju ja suurust. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. 𝑷 𝑹𝒔 = 𝑨 ∗ Üℎ𝑖𝑘𝑢𝑑: 𝑁⁄𝑚𝑚2 = 𝑀𝑃𝑎 𝑣õ𝑖 (𝑣𝑎𝑛𝑒𝑚 𝑚õõ𝑡üℎ𝑖𝑘) 𝑘𝑔⁄𝑐𝑚3
näitab betooni survetugevust peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed. Pressi plaadi vastas olevad pinnad ei saa nihkuda. Purunemine toimub tõmbepingete mõjul. Plahvatuslik purunemine: Proovikeha lendab laiali. Mõlemad on rahuldavad purunemispildid. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest,
Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 5. Betooni tugevus Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus) Betooni purunemine survel Tavaline purunemine: Kõik neli avatud külge on purunenud enam-vähem võrdselt, plaatidega kontaktis olevate pindadega vigastused on tavaliselt väikesed
põlevad. Hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. (tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad materjalid) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus [N/mm2]on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus
Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks, kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus
Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 7.3. BETOONI TUGEVUS Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes (joonis 1.3.1.) Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus). Katsetamine EVS-EN 12390-3 “Kivistunud betooni katsetamine Osa 3: Katsekehade survetugevus”. Katsekehad on kuubi või silindri kujulised
· Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. · 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 05.05.2014 · Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele. · Survetugevust kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse, mille tähiseks on P või F ja mõõtühikuks N või kg. · Tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. · · Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
tunduva tugevuse kaotuseta. Materjalid jaotatakse: a) tulekindlad, b) raskelt sulavad, c) kergelt sulavad materjalid. Kõrgeid temperatuure taluvad nt keraamilised materjalid. 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused 1. TUGEVUS materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Tugevust kontrollitakse survele, tõmbele ja paindele 1.1. SURVETUGEVUS kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega, mis surutakse mingi jõuseadme abil puruks. Rs = P/A (N/mm 2) Rs-survetugevus, P-purustav jõud (N v kg), A-proovikeha ristlõike pindala (mm2) 1.2. TÕMBETUGEVUS tõmbele kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on vardakujuline ja ta rebitakse puruks. Rt = P/A (N/mm2) 1.3. PAINDETUGEVUS proovikeha on talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil.
Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime seisneb selles, et nad muudavad betooni osakesed libedamaks ja üksteise suhtes kergemini liikuvaks. Suurem plastsus võimaldab betoonisegu teha väiksema vee hulgaga ja välja-auravat vett jääb vähemaks, ning betoon tuleb tugevam. 24. Betooni tugevus, selle määramine ja mõjurid Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20cm, sõltuvalt kasutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20ºC ja õhu niiskus 90...100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale
· Tsemendi liigist · Täitematerjalide terade kujust(mida siledam,seda plastsem) · Plastifikaatorite sisaldusest Betoonisegu plastilisust iseloomustab koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul.Täidetakse koonus betooniga ,eemaldatakse koonus ja mõõdetakse betoonisamba vajumine.Mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. 33.Betooni tugevus. Tugevus on raskebetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega pale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Kuubi serva pikkus (silindri läbimõõt) võib olla 10, 15 või 20 cm, sõltuvalt käsutatava killustiku jämedusest (peenike, keskmine või jäme). Proovikehad valatakse metall vormides ja ühendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Proovikehi hoitakse normaaltingimustes (+20°C ja õhu niiskus 90-100%). Katsetamine toimub üldjuhul peale
põiksuunas 30 kN. Lasti kohalhoidmiseks on piisav soringute kolmekordne tugevusvaru. Seega peab lasti püstsuunas kohalhoidvate soringute katkekoormus võrduma lasti kolmekordse, põiksuunas 2,1-kordse ja pikisuunas 0,9-kordse kaaluga. Lisaks tuleb arvestada, et surve tekile suureneb kiilõõtsumisel tekkivate inertsijõudude toimel 5 % võrra. See asjaolu võib vahel nõuda lasti toetuspinna suurendamist, eriti kui on tegemist silindrikujuliste lastidega. Soringute otstesse oude tegemiseks kasutatakse surveklambreid, mis tuleb igesti asetada. Klambrite selg peab olema suunatud mittekoormatud osa poole ja nendevaheline kaugus peab vrduma soringu kuuekordse läbimduga. Selliselt moodustatud oud hakkavad libisema, kui koormus võrdub 0,7 katkekoormusega. Kui soring moodustada silmusena, hakkavad klambrid libisema 1,4-kordse katkekoormuse juures. Näid: Tekile on paigutatud last mtmetega h = 1,5 m, B = 3 m, L = 4 m kaaluga 250 kN.
pähklimass) Trühvel Ekstra, Isabell, Tuljak. Sokolaadikompvekid (sokolaadi 32%) valmistatakse erineva kuju ja täidistega. Enamasti pakendatud kunstiliselt kujundatud karpidesse Assortii, Fakiir, Unistus, Asalea, Maiuspala, Mosaiik, Must roos jt. Sokolaadi aseaine ehk rasvaglasuuriga kompvekid on pumatikorpusega Ananassi, Sidruni, zeleekorpusega Apelsini, Mari ja pralineekorpusega Komeet. Glasuurimata kompvekke (pralineekompvekke) valmistatakse silindrikujuliste batoonidena Kaseke, Kiki, Pupu. Kakaod sisaldavad tooted on veel sokolaadiga kaetud karamell, marmelaad, sefiir ja drazee, samuti pralineetäidisega karamell ja kakaod sisaldav halvaa. 13. ALKOHOLITA JOOGID Alkoholita joogid on joogi- ja mineraalveed, karastusjoogid. toonikud, energia- ja spordijoogid ning kali ja mõdu alkoholisisaldusega kuni 1,2% ja alkoholivaba õlu (kuni 0,5%). 13.1 Joogi- ja mineraalveed
annaabi.ee 
