Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Silikaattooted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
silikaat, silikaattellis, silikaatkivi, kivisein, ladumiseks, veeimavus, plokk, viimistlust, möödudes, veepidavus, fassaad, müüritis, sokli, tulekindel, silikaattooted, 1910, vabrik, kergbetoon, aiaposti, survetugevus, poorsus, mördiga, veeimavuse, plokid, esitata, veetilga, katusekivid, avade, kummaline, populaarne, materjalidest, lubi, tehnoloogia(asfaltbetoon, polümeerbetoon). 3 Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral. 4 2. Betoontellis Telliseid valmistatakse silikaatbetoonist. Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Silikaattellise tootmisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks, mis kivistatakse autoklaavis veeauru
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?"
SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis
Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid
Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 kg/m3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali sooja- isolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väikesem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva teliise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad - veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s - tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas. Tavaliselt 1000 C juures põletatud harilikul tellisel on veeimavus ~15% (olenedes põletustempera-
vähendada. Tihedus Olenevalt tellise liigist 900-2230 km/m 3 . Tiheduse järgi saab hinnata kaudselt ka materjali soojusisolatsiooni omadusi. Hariliku tellise tihedus sõltub peale segu koostise ja kivi liigi (täis- või õõnestellis) põletustemperatuurist. Mida kõrgem on põletustemperatuur, seda suurem on tekkiva vedelfaasi hulk. Kõrgemal temperatuuril põletatud kivil on suurem kahanemine ja sellega seoses ka suurem tihedus ja ka väiksem veeimavus. Poorsus Sõltub toorsegu koostisest ja põletustemperatuurist. 11 Õhuläbilaskvus Oleneb kivi poorsusest ja pooride liigist. Kuiva tellise õhuläbilaskvus on väike. Niiskumisega seotud näitajad Veeauru läbilaskvuskoefitsient 0,11-0,42×10-10 kg×m/N×s Tasakaaluniiskus 0,2-0,5 massiprotsenti st. niiskuse hulk massiprotsentides kivi küllastamiseks õhu keskkonnas.
· Kiirem betooni valamine ja kõrgem tootmisefektiivsus. · Too lihtsus, väheneb töötajate arv. · Kindlus selles, et toode on piisavalt tihendatud. · Vormipargi vaiksem kahjustumine ja kulumine. · Segistite vaiksem kulumine. · Parem toodete pinnakvaliteet ja vähem kulutusi parandustööks. · Energiatarbe vähenemine, kuna vibratsiooniseadmeid pole tarvis. · Toodete kõrgem veepidavus. · Isetihenev betoon päästab vibreerimistöödest 3.4. Kokkuvõtte. Isetihenev betoon tagab parema pinnakvaliteedi ja ühtlase tihedusega betoonkonstruktsiooni. Seda kõike aga eeldusel, et betooni vorm on kvaliteetselt ehitatud. Rõõmusoksa sõnul pole isetihenev betoon kuigi levinud ehitusmaterjal, kuna esitab ehitajale lisanõudeid. Näiteks peab betooni valuvorm ehk raketis olema korralikult ehitatud, sest isetiheneval betoonil on suurem survejõud
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab
mõistet. Sel juhul määratakse mahumass materjali sellise kohevuse juures, nagu see puistamisel jääb. Poorsus. Poorsus näitab kui suure protsendi moodustavad materjali kogumahust poorid. Poorid võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle. Avatud poorid on aga korrapäratud üksteisega ühendatud tühemid. Poorid on täidetud kas õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltuvad paljud teised materjali omadused – tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jne. Teraliste ja pulbriliste materjalide korral kasutatakse tühilikkuse mõistet. See näitab teradevaheliste tühemete mahtu kogu materjali mahust. 11 Veeimavus. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui materjal puutub veega vahetult kokku. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi.
annaabi.ee 
