Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-6. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 10-6. Sildumisseade. Sildumis- ja haalamisseade. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib
fokkmastiks, keskmist grootmastiks ja ahtripoolset besaanmastiks. Kahemastilistel laevadel on ainult fokk- ja grootmastid. Mastid kinnitatakse laevakere külge, sidudes masti kinnitused piki-ja põiktalastusega. Masti alumine ots (kand) kinnitatakse pesasse, mida nimetatakse kannuks ja mis asub alumisel tekil. Masti ülemises osas on põiki konstruktsioon, mida nimetatakse saalinguks. Saalingust ülevalpool olevat masti osa nimetatakse tengiks. Sildumisseade Sildumis - ja haalamisseade on mehhanismide , üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, 21 estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone.
Laeva sisse- ja väljasõidu klaarimine Laeva klaarimiseks vajalikud dokumendid on kirjas raamatus Fair play Worlds Port Guide. Informatsioon puudutab sadamapiire, nõutavaid dokumente, lootsi andmeid, ankrukohti, kõikvõimalikke piiranguid, infot kommunikatsiooniks, puksiirteenuseid, sildumis-infot, stividore jne. Info dokumentide kohta on selle raamatu tähtsamaid funktsioone. Tavaliselt on igal sadamas eraldi nõuded dokumentide ja nende koguse kohta, mis peavad laeval olema esitada sadamasse saabumisel, selle jaoks on Documents Section. Mõnes riigis on kehtestatud ühtsed nõuded ja andmed selle kohta on kirjas kohe riigi nime all General Section -is. Dokumentide erinevaid liike on ääretult palju, allpool on toodud põhilised neist koos kirjeldusega.
iseloomust ja ulatusest 3)teadvuseta kannatanu esmaabi4)baaselustamine5)verejooksud6)sokis olev haige 7)luumurrud, põletused ja elektritraumad8)kannatanute transportimine Kohustused tegutsemisel eri olukordades ja häiresignaalid Signaliseerimisvahendid ja nende kasutamine (pürotehnilised vahendid, EPIRB ja SART)5.2.5 Laeva sisesidevahendite ja alarmsüsteemide kasutamine 5.2.6Tormitrepi kasutamine (pilot ladder) 5.2.7Tegutsemine kollektiivpäästevahendi meeskonnas 5.2.8 Tegutsemine sildumis-ja haalamisoperatsioonidel 5.2.9Käsklused eesti ja inglise keeles: ankrusse jäämiseks, sildumisel 5.2.10Tekitööd ja neis kasutatavad tööriistad 5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II Vahimadrus II kutsekvalifikatsioon sisaldab lisaks madrus I kutseoskusnõuetele alljärgnevat:5.3 Põhioskused ja teadmised 5.3.1Vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad 5.3.2Roolikäsklused eesti ja inglise keeles 5.3
asendis vee peal, kandes ettenähtud lasti 5. Mis on laeva püstuvus Laeva püstuvuseks nimetatakse võimet vastupanna laeva tasakaalu asendist hälvitavatele jõududele ja pöörduda pärast nende jõudude lakkamist tagasi lähteasendisse. 1 6. Nimeta joonisel numbritega tähistatud esemed! 1. Sildumis ots 2. viskeliin 3. pollar 7. Kuidas nimetatakse numbritega tähistatud laeva ruume 1 mootori ruum 2 trüm 3..................................... 4 vöör 5 sild 8. Nimeta McGregor –tüüpi lastiruumi luugi detailed 1..juhtpult................2.................................................3 rullid 4 ketid ....................5 luuk 11. Mida väljendab mõiste „PANAMAX“
Orissaare, Orjaku, Pärnu, Prangli, Puise, Purtse, Ristna, Rohuküla, Roograhu, Roomassaare, Ruhnu (Ringsu), Sõru, Saaremaa, Saastna, Seanina, Suursadam, Sviby, Tallinn Pirita, Tallinn - Vanasadama Jahisadam, Tapurla, Toila, Treimani, Triigi, Turbuneeme, Väike-Pakri, Vätta/Kärsa, Veere, Vergi, Virtsu 2.SADEMETE VEE PROBLEEMIDEST SADAMATES 1. Sadama madalaveeliste kaide kaitsmine lainetuse eest; 2. Sadama madalaveeliste töökaide töökindluse taastamine, nende sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos risu eemaldamisega; 3. Sadama lainemurdja ja vahemuuli varisemisohu likvideerimine ja töökindluse taastamine, nende sisekülgedel paiknevate madalaveeliste seisukaide sildumis- ja tehnovarustuse uuendamine ning sildumis- ja manöövrivee süvendamine koos võimaliku risu eemaldamisega. 3.JÄÄTMED ENERGIAKS Olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks on eelkõige uuritud võimaliku alternatiivse kütusena
b)kolme vertikaalselt paiknevat märki nähtavaimas kohas. Neist ülemine ja alumine märk peavad olema kerad ja keskmine romb; c)vees edasi liikudes lisaks alapunktis a ettenähtud tuledele topitul või –tulesid, pardatulesid ja ahtrituld; Udusignaal 1 pikk 2 lühikest iga 2 min. tagant • Sildumisseade. Laeva sildumiskoha ettevalmistamine sildumiseks. Kinnitusotste ja abivahendite nimetused. Laeva kinnitamine kai äärde. Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud ou
SA1-vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; SA2-kõik värv võetakse metallini maha jne). Olenevalt kasutusalast ja värvi omadustest määratakse pinna puhtuse kvaliteet etaloonide abil või karedusmõõtja abil. 3. Madalikul oleva laeva päevamärgid Kolm kerakujulist märki püstjoonel ülestikku. Madalikul olev laev pikkusega alla 12 m ei ole kohustatud kandma nõutud tulsid ja märke. Pilet 18 1. Haalamisseade , hooldus, kasutamine, ohutustehnika Sildumis- ja haalamisseadme eesmargiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste ja teiste laevade või haalpoide külge. Sildumisseadme abil saab laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisotsad (haalamisotsad) võivad olla taimkiust, terastrossid või sünteetilised otsad. Mõlemasse otsa peab olema tehtud aas
Eraldi on joonised hea ja halva ilma jaoks. Kui laevale laaditakse külmutus treilereid, tuleks need võimalusel lahtisele tekile laadida. Laeva laadituna tuleb need ühendada laeva vooluvõrku. Kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, peavad need töötama diisli pealt. Selleks on neil all kütusepaak ja laeva laadituna peab see olema kütust täis. Pilet No. 18 1. Haalamisseade, hooldus, kasutamine Sildumis ja haalamisseade salid 2. Pindade ettevalmistamine värvimiseks Teraspindade ettevalmistamine värvimiseks – pinnad tuleb puhastada vanast halvasti kinni olevast värvist ja roostest. Väiksemad pinnad puhastatakse käsiinstrumentidega, suuremad pinnad mehaaniliste instrumentidega: pneumaatilised haamrid, pneumaatilised ketasharjad, freespuhastid; elektrilised ketasharjad ja freespuhastid. Freespuhasteid kasutatakse mitte eriti tugeva roostekihi
laevade kantimisel kasutatakse piiralit, reguleeritava pikkusega otsa, mis võimaldab puksiirile kantimisel ohutumat manööverdamist. Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused
kantimisel kasutatakse piiralit, reguleeritava pikkusega otsa, mis võimaldab puksiirile kantimisel ohutumat manööverdamist. Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused reglementeerib laeva
laevade kantimisel kasutatakse piiralit, reguleeritava pikkusega otsa, mis võimaldab puksiirile kantimisel ohutumat manööverdamist. Selle otsa kinnitamisekd on puksiiri ahtritekil vastavad vahendid. Puksiirhaaki toetab altpoolt tugikaar, mida mööda libisedes või sõites ratastel haak saab muuta oma asendit laeva diametraaltasandi suhtes suure nurga ulatuses, mis läheneb 1800-le. 45. Sildumisseade, koostisosad, paigutus. Sildumis- ja haalamisseade on mehhanismide, üksikdetailide ja vahendite kogum, mille eesmärgiks on võimaldada laeva sildumist (kinnitumist) kaldarajatiste (kaid, estakaadid, ujuvkaid jne), teiste laevade või haalpoide külge. Samuti saab selle seadme abil laeva haalata piki kaid ja teostada muid merepraktikas ette tulevaid operatsioone. Sildumisseade paikneb enamasti ülatekil ja suuremalt osalt laeva otstes. Sildumisseadme elementide mõõtmed, tugevuse ja muud omadused
Edastama infot lastioperatsioonideks valmistumise kohta. 8. Ettevalmistused mereleminekuks pärast lastioperatsioonide lõpetamist. Ettevalmistused, turvameetmed. Komandosilla ettevalmistamine mereleminekuks. Laev sadamas Kui laev on sadamas, jälgivad ja kontrollivad tekiohvitserid laadimise ja/või lossimise käiku, ballasti võtmist või selle eemaldamist, laeva ja tema mehhanismide hooldamist ning korrashoidu, sildumis- ja kinnitusseadmeid, mida mõjutab nii laeva lastihulga muutumine kui ka välised veetaseme muutused. Tuleb silmas pidada laeva turvalisust, jälgida kaldatreppi ja tagada ohutu pääs laevale. Täiendavalt võib vaja minna osalemist varustuse vastuvõtmises, julgeoleku tagamises, laevapere liikmete vahetumises, laeva hooldavate kaldatöötajate tegevuses, klassifikatsiooni- või muu korralise ülevaatuse teostamises, seadmeid teenindavate spetsialistide tegevuses.