eesti keeles on 8 värsisüsteemi, ent kõik ei ole ühtviisi produktiivsed või tähtsad (6) värsisüsteem (7) rütmi korrastusalused on silpide arv, rõhk ja välde Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Võib eristada silbilis-rõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi; harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. Salm e stroof Nii peetakse lüürilist või eepilist jutustavat luuletust poeemiks, dramatismi süvenemisel lüroeepiliseks ballaadiks, allegooria ja õpetussõna lisandumisel aga valmiks eristus on sisuline. Ood- ballaadi, poeemi pidlik ülistuslaul Pastoraal õnnerikas karjaselaul Epigramm e pilkelaul 1. Silbilisrõhulise luule värsimõõdu e meetriumi kujundavad värsijalad. Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum, millega liituvad rõhuta silbid
kombinatsioonid moodustasid värsijalad (nt jamb on kombinatsioon lühike - pikk; trohheus pikk - lühike, daktül pikk - lühike - lühike) Värsijalad moodustasid kokku värsi (nt heksameetri) ja värsside rühmad (nt distihon). Germaani keeltes ei arvestata mitte silbi pikkust, vaid rõhku. Romaani keeltes arvestatakse silpide arvu. Rõhuküsimus on suhteliselt ebaoluline. · Ain Kaalep tunnustab viit värsisüsteemi: silbilis-rõhulist, rõhulist, vabavärsilist, silbilist ja vältelist (vrd Põldmäe 1978: 83). · Ühised omadused: moodustub piiratud kindla struktuuriga üksus värsirida, mille formaalne struktuur kordub. Tuntuimad värsijalad v trohheus; v jamb ; vv daktül; vv anapest; spondeus; v v amphibrahh; v kretikus. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riimimise vanimaks vormiks peetakse
fraasirütmi rõhutamine. Riimideta luule ei ole vabavärss alati, vaid valge e blankvärss. Vältelised värsisüsteemid Vältelise e kvantitateeriva värsimõõdu kuj värsijalad. Värsijala loob pikk silp e tuum, millega liituvad lühemad. Rohkem toimib vältelis-rõhuline, vältelis-silbilis-rõhuline värss. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendati nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Rõhulibistus e skandeerimine, tekib kui loomulik sõnarõhk satub vastuollu värsirõhuga Paus e tekstuur Silbiline värsisüsteem Harvem kohtab eesti luules silbilist e süllaabilistn värsisüsteemi, mille tunnuseks värsside kindel silbiarv, nt haikud ja tankad. 10. Metafoor ja selle eriliigid Epiteet kaunistav/kirjeldav lisandsõna, nt külm tuul, pikk inimene, kunstilises tekstis tav originaalne
LUULE VORM ! Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste- silpide või sõnadesüsteemipärase kordamise ja vastandamisega. ! Silbid (eesi keeles) --> Rõhulised ! |! ! | -> Rõhutud ! |/! |/ lühikesed pikad Mitmeid värsirütmi loomise võimalusi: *silbirõhk *sibivälde *silbiarv ja nende: ! *koosmõju *sõna- ja lauserütmist Eristada võib silbilisrõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi (ehk värsisüsteemi); harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. ! Loomulikult esineb ka eri rütmipõhimõtete põimumisi. Keele ja luule rütmieeldused SILBID Rütm Lühikesed lühike th, lahtine silp Pikad pikk th, täishäälikuühend, kinnine silp Silbiline Välteline Rõhulised Rõhuta Rõhulised Rõhuta RÕHULINE SILBILISRÕHULINE II välde III välde Vältelis-silbilisrõhuline SÕNAD, LAUSED VABAVÄRSILINE ! Rõhuline silp kannab sõna pea- või kaasrõhku, mis eesti keeles asetseb üldjuhul sõna 1. ja 3
,,Kaotatud paradiis" (1667) religioosne blankvärsiline poeem. Seda läbivad religioosne sümboolika, vastuolulised mõttekäigud. Kuulsaim tegelaskuju on Saatan. ,,Taasleitud paradiis" (1671) Martin Opitz. (1597-1639) Raamat saksa peetikast 1624. Opitz on mõjutatud prantsuse renessansi ,,Plejaadi" rühmitusest ja klassitsismist (kirjutas ette õigesd zanrid, värsid). Ta nõuab luulelt selgust ja loogikat, kuid ta ei välista tundeerutust. Peab saksa keelele sobivaimaks silbilist-rõhulist värsisüsteemi ning kindlaks määratud silb- ja rõhuarvuga värssi. Opitzi eeskujul luuletasid ka esimesed sakslastest estofiilid. Jean de la Fontaine (1621-1695) ,,Värssjutud ja novellid" kergemeelne, laenatud süzee, fevoolne. ,,Valmid" laenatud motiivid muistsetelt valmimeistritelt, lool on moraal, tegelasteks loomad. Valmid olid kujutatud nõtkes klassikalises riimitud vabavärsis, leidlik sõna-ja riimikasutus. Mõjutas tugevalt hilisemalt Euroopa satiirilist kirjandust.
värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. b) N-ö klassikaline regimõõdu e vältelis-silbilis-rõhulise neliktrohheus: i. Värsis üldjuhul 8 silpi ii. Pearõhuline pikk silp täidab ka värsitõusu ega esine üldjuhul languses
arvu värsirõhkudega, kuid värsilanguste silbiarv on muutlik. Vabavärsi puhul on luuletus silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Riimideta luule on blankvärss (e valge värss). Välteliste värsimõõtude (e kvantiteerivate) kõnetakti loovad pikad silbid, millele liituvad lühemad silbi. Pikad silbid täidavad värsitõuse, lühemad silbid värsilange. Mõjuvam on vältelis-rõhuline värss. Regivärss võib rakendada rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet; üldjuhul on 8 silpi. Antiikvärsi peamine antiikmõõt on heksameeter (daktülid ja spondeus), mida liigendavad pausid (e tsesuurid). Eleegiline distihhon on heksameetri edasiarendus, milles avaldub kohustuslik paus. Silbilistes värsisüsteemides (e süllaabilistes) on kindel silbiarv (nt haiku 5-7-5; tanka (5-7-5-7-7). Hispaania romansi värsimõõdus on 8 silpi, aleksandriinis 12 silpi. Riim ja kõlakujundid
Välde säilub taktis, aga mitte silbis. Pikem kui 3silbiline koosneb mitmest kõnetaktis. Kõnesegmentide piirid sõltuvad sellest, kui kiiresti nt inimene räägib või mida ta rõhutada soovib. Piirid ei ole määratud. JOONIS|TATAKSE Lugema õppimisel tuleb arvestada kõnetakti variante, kui sõna on pikk, siis tuleb arvestada kõnetakti piiri, häälikupikkused ei tohi muutuda. 1- silbiline IIIv 2-silbiline Iv, IIv, IIIv 3- silbiline Iv, IIv Miks on kõnetakt oluline? 1 silbilist on lihtsam lugeda kui 2silbilist jne. Peab olema ühetüübilisus, lapsel peab tekkima mingi mudel ajus. (nt aas, eel, uus üks tüüp, ott, utt, opp teine tüüp, laul vs laut) KÕNETAKTI ROLL: KÜSIB EKSAMIL · hääldusüksus hääldamise kujundamisel · Sünteesiüksus lugemisel/lugema õppimisel - Häälikupikkuse muutmine ja määramine kõnetakti piires PEDAGOOGIKAS OLULINE: VALIDA MATERJAL ÜHE KÕNETAKTI TÜÜBI KAUPA (nt lugemisel alustame: ONN, ENN, USS, OSS) 2
ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside üldist silbiarvu ei teki. 3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16
Oli aristokraat, kelle loomingus palju sisesõja motiive. Ülistab relvi. Tal puudub kindlus homses päevas. ,,Kus on viin, seal on ka tõde", kuulutab ta. Viin on ravimiks kõige puhul. Ülistas ka armastust. Kirjutas luuletusi Sappho auks. Silmaring üsna piiratud ja oma kaasaegsetest jääb arengu poolest maha. Tema luule musikaalne, paistab silma värsimõõtude ja stroofi ehtusviiside rikkuse poolest. Alkaiose stroof koosneb kahest 11-, ühest 9- ja ühest 10-silbilist värsist. Sappho stroof koosneb kolmest Sappho üksteistsilbikust (Sappho väikesed värsid) ja neile järgnevast adoneusest: (See näib mulle võrdne taevasega, / taevasistki kõrgem kui öelda võib nii , / kes su vastas istudes lakkamatult / kuuleb ja näeb sind ). Atika tragöödia 5. saj eKr majanduslikult ja sõjaliselt kerkis esile Ateena, Kreekat oli korduvalt rünnanud Pärsia armee, kuid tulutult, saabus Kreeka majandus-kultuuriline õitseng
Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem.) Opitz ei ole äärmuslik, räägib ka et luule peab sündima hinge erutuse ajel. Meetrika ja luule rütm saksa keeles. Opitzit peetakse silbilis-rõhulise värsisüsteemi rajajaks saksa keeles. Saksa luule oli enne seda kasutanud kas silbilist süsteemi või rõhulist süsteemi (rahvaluule). Opitz ühendas need kaks. Kuna Eesti on olnud vahepeal saksa mõjusfääris, siis see stiil on ka meile üle tulnud. 29. aprill Martin Opitz "Raamat saksa poeetikast" (1624). Aleksandriin oli prantsusmaalt hakanud levima, seda kasutasid pleaadi kasutajad ja ka teised. Nimi on pärit Aleksandri romaanist, mis oli 13.saj prantsusmaal loodud teos. 12-silbiline värss, kuuenda silbi järel on väike paus. 1637
annaabi.ee 
