Traditsioonilistes värsivormides leiab seevastu kasutust eeskätt lõppriim. See riimivorm on väidetavalt jõudnud Euroopasse idamaadest, erilist osa mängisid siin kirikulaulud ja muud just sakslastest juhuluuletajate mõjutused. Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste
..................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused Õppe- ja kasvatustegevused
4) jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi pöhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid; 5) kasutab kõnes aktiivselt liitlauseid 6) kasutab kõnes kõiki käände- ja pöördevorme ainsuses ja mitmuses; 7) valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara ja suudab vajadusel ise sõnu moodustada; 8) hääldab oma kõnes ja etteöeldud sönade kordamisel õigesti köiki emakeele häälikuid. 9) tunneb tähti ja veerib kokku 1-2 silbilisi sõnu, tunneb kirjapildis ära mõned sönad; 10) kirjutab joonistähtedega 1-2 silbilisi sõnu õigesti järjestatud ühekordsete tähtedega; 11) teab peast emakeelseid luuletusi ja laule. 3. Kõnekeskkond, selle mõju lapse keele ja kõne arengule. Keskkonna kujundavad last ümbritsevad inimesed. Köne eakohaseks arenguks peab laps saama vöimalusi nii kuulata teiste inimeste könet kui ka ise kasutada keelt eirnevatel eesmärkidel mitmekülgsetes suhtlussituatsioonides.
jutustab meelsasti oma tegevusele 20-30 minutit kogemustest - kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi - täidab mitmeosalise korraldus - oskab kirjutada oma nime 6-7 aastane - tunneb tähti ja veerib kokku - tahab ja julgeb suhelda - tegutseb sihipäraselt, on vähemalt 1-2 silbilisi sõnu, - arvestab teistega ja teeb suuteline keskenduma tunneb ära kirjapildis mõned koostööd, loob sõprussuhteid alustatud tegevusele ja viib sõnad - järgib üldtunnustatud selle lõpuni, kuni 30 minutit - saab aru kuuldud teksti sisust käitumisnorme - suhtub õppimisse
aga ka tema enda nime järgi gongorismiks. Luule paistis silma peene viimistlusega. Maailma edevusest ja auahnusest pidas ta paremaks vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega, nagu nähtub tema tuntud ,, Letriljast" (letrilja on rahvalaululik luuletusvorm, milles iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga). Kuulsaim poeem ,,Üksindused". Kirjutas selle SILVA vormis, mis lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või hoopiski riimita värssidega. No pmls tuli vabavärss. QUEVEDO- (1580-1645)hispaania satiirik. Looming oli ulatuslik ja mitmekesine. Eeskätt fantastiliste ja grotesksete kujunditega proosasatiirid ,,Unenäod" ja kelmiromaan ,,Kelm don Pablose allakäik" tegid ta kuulsaks järgnevate sajandite Eur.s, kuid Q. Oli ka ajastu suuri luuletajaid. Mõneski luuletuses otsib ta sarnaselt Gongoraga hingerahu maisest kärast eemaletõmbumises
Riim ja selle määramine Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või siis sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Riim rõhutab luule kõlalisust, tema musikaalsust, samuti luulele olulist reeglipärasust ja kordusi: luuletus on tihti eeskätt kõlaline, muusikalähedane moodustis. ·Kõik luuletused on pärit koduleheküljelt Eesti värss. ·Samast leiate ka hulgaliselt muid lugemisväärseid luuletusi. Riimid: - Paarisriim AABBCC - Naisriim(2-silbilisi) - Riimskeem ABAB(ristriim) - Naisriim ristub libiseva (3-silbilise) riimiga - AABCCB "Kelle on need hallid veised,A polegi vist nagu teised,A meie karja said nad kust?B Nende kõrval kasvult maha,C sileduselt jäävad tahaC meie Joonik, meie Must."B - Süliriim ABBA - Daktüliline riim - Meesriim(1-silbilisi) Eepika 18. Mis on eepika? - Suurima mahuga kirjanduszanr; mis omab vastet pragmaatilises keele-kasutuses:
· i-mitmus on normikohane, kui vähe kasutatav PÕHITÜÜP TÖÖLINE · töölise, töölist, töölisesse e töölisse, tööliste, töölisi e tööliseid, töölistesse e töölisisse e tööliseisse. · 3-silbilised III-vältelised ne- ja s-sõnad (aastane, arhailine, eelmine, eestlane, endine, hiidlane, kiuline, mõõtmine, teadvus, uusus, vaidlus, vitaalsus, õiglus) · Kaasrõhust lugedes 3-silbilised III-vältelised sõnad, nende seas 4-silbilisi (piinlikkus, reetlikkus), 5-silbilisi (järjestikkus, kilplaslikkus, tõusliklikkus, reetlikkus), 6-silbilisi (painajalikkus) · lisus-liitelised sõnad (kaubalisus, leeliselisus, rahalisus, sõmeralisus) · matus-liitelised sõnad (korraldamatus, kõlbmatus, oskamatus, segamatus, teadmatus, võitmatus) VORMISTIKUST · ains part kons.tüveline t-lõpuline · ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline vorm · de-mitmus kons.tüveline te-tunnusline
- v - v -v -v Värsijalas võib olla kaks ühesilbilist sõna: Mis ma/ sealta/ eesta/ leidsin - v - v - v - v Vahel kaks kahesilbilist sõna: Mida mina/ sealta/ eesta/ leidsin - v vv - v - v - v Leidub 9- kuni 12-silbilisi värsse, seega mõnes värsijalas võib olla üle kahe silbi: Vana/ vaipa/ varekse/kirja (2232) - v - v - v v - v Küll mina/ teaksin/, mis mina/ teeksin (122122) - vv - v - v v - v Küllap mina/ teaksin/, mida mina/ teeksin (222222)
Eneseväljenduses kasutab laps sidustekstis üha enam liitlauseid. Lapse kõnel on nüüd nii tegevust aktiveeriv kui ka pidurdav roll, ta suudab teha lihtsamaid üldistusi, tal on kujunenud oskus tegutseda suuliste juhiste järgi, mis on oluline kooliküpsuse näitaja. Kõneoskuse osakaal muutub järjest tähtsamaks teadmiste omandamisel, seitsmeaastane naudib lugemist, tunneb enamikku tähti ja suudab kokku veerida lühikesi sõnu ning oskab kirjutada etteütlemise järgi lihtsaid 1-2 silbilisi sõnu. Tähte areng Koolieelne iga on aeg, mil tekib tahe kui oma käitumise, oma seesmiste ja väliste toimingute teadlik juhtimine (olgu see siis oma keha valitsemine või mõtlemise teadlik juhtimine). Tahtelised toimingud küll tekivad koolieelses eas, kuid nende kasutamine on veel piiratud. Lapse tahte areng on tihedalt seotud käitumismotiivide arenguga, nende kaasalluvuse kujunemisega.
jutustuses, korrektsete/ agrammatiliste lausungite kasutamist, erinevate lausetüüpide esindatust jutustuses. 2.3. Kõne kompleksse hindamise tulemused: Hääle omadused on lapsel normikohased (vt lisa 7, ül 1.1) Foneemikuulmine ja hääldamine. Antud valdkonnas suuri probleeme ei ilmne. Üksikud vead ilmnevad silbiridade hääldamisel. Laurale osutus raskemaks konsonandi muutusega silbirea hääldamine, kus laps ei suutnud järele korrata 3-silbilisi ridu (lisa 7, ül Tekstiloomeoskuse õpetamine 18 1.3). Laps asendab ja segistab artikulatoorselt lähedasi häälikuid (mii-vii->nii-vii), lisab häälikuid (maa-paa-maa-> mnaa-paa-taa). Silbirea hääldamisel 5 sekundi jooksul ilmnes, et 3 rea kordust hakkab Laura vahetama silpide asukohta, muutma esimese hääliku hääldamise intensiivsust (pa-ta-ka->pa-ga-da) (lisa 7, ül 1.2). Laural avaldusid
paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö Tähtede seostamine. kuupäevaga; Tahvlile, vihikusse ja koostab näidise järgi kutse; õpilaspäevikusse eristab häälikut, tähte, täis- ja kaashäälikut, sõna, lauset; kirjutamine. Töö kirjutab omasõnade algusesse k, p, t; vormistamine näidise järgi, kirjutab õigesti lühemaid (kuni 2-silbilisi) sõnu ja töö puhtus, käekirja lauseid; loetavus. Teksti ärakiri teab, et lause lõpeb punktiga; tahvlilt, õpikust. teab, et lause alguses, inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte; Kirjalik tekstiloome kirjutab õigesti oma nime. Tarbeteksti kirjutamine
Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest. Gongora algatas metafoorse, mütoloogilistest vihjetest tulvil luulestiili gongorismi ehk kultismi. Gongora sai hämara luuletaja maine oma poeemi ,,Üksindused" tõttu. ,,Üksindused" oli silva vormis. Silva lubas korrapäratult põimida 11- ja 7-silbilisi värsse ning puhtaid riime kas assonantsriimiga või riimita värssidega. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis, tuues esile looduse ilu, laseb aimata ka elu mööduvuse kurbust. Gongora loomingu hermeetilisust võõrastati Euroopas kaua, kuid tema erakordsest metafoorikunstist vaimustuti. Gongorismile lähedased nähtused olid manerism ja marinism nende ühistunnus oli peen ja valitud kujundlikkus ja pretsioosne kirjandus ehk aristokraatlik salongikirjandus 17
annaabi.ee 
