2.37,1 Sara Teitelbaum 02.07.1928 Tallinn 2.30,6 Sara Teitelbaum 22.09.1929 Tallinn 2.30,2 Bedese Jürgenson 16.08.1930 Tallinn 2.29,6 Bedese Jürgenson 21.09.1930 Riia 2.29,3 Helja Sikka 27.08.1945 Tallinn 2.26,2 Helja Sikka 09.09.1945 Kiiev 2.25,7 Helja Sikka 11.09.1945 Kiiev 2.25,4 Helja Sikka 24.07.1946 Moskva 2.25,0 Helja Sikka 10.09
oli ehitatud kindlus. Kindluse ehitamise algatajaks oli Punarautsik, ehk küll keegi poistest polnud varem kindlust ehitanud, edenes see nende käes hästi, sest nad võtsid oma tööd tõsiselt. Endamõistetavalt toimis ehitustööd täielikult saladuskatte all. Neid oli siin viis poissi, see oli kogu nende kamp. Härra Maase Habemetutt oli tähtsalt õieli ja ta hoidis mõlemat aia röövlit pluusikraest. Nagu võis oletada keeraski härra Maasi sisse proua Sikka üürimaja õueväravast. Ülo ja Ats oli varastanud 2 korvitäit võõrasemasid ja sõid seal maasikaid. Mis siis nüüd saab, küsis viimaks proua Kesa. Loomulikult tuleb kahjud kinni maksta. Kuid härra Maasi leidis väljapääsu, proua tulgu temale võla eest aeda tööle, ta makstab viisteist senti tunnis. Nad vaidlesid ja tingisid kaua ,kuni leppisid 18 sendile tunnis. Järgmisel hommikul nagu kogu eelmise õhtupooliku olid Raudsikud toimekalt kindluse juures, kuid kindlus ise oli liputa
Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifitseerimisel on ENTER i mudel, mis hõlmab tervet identifitseerimisprotsessi. Selle
võrdleb esemete hulki, järjestab esemeid suuruse ja asnditunnuste põhjal, tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi; mõtestab loengamistegevust ja seoseid arvude reas; mõistab mõõtmistegevus ja olulisemaid mõõtühikud; tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid; näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes, sisu : hulgad, loendamine, arvud, arvutamine; suurused ja mõõtmine; geomeetrilised kujundid (Sikka, 2009). 1999.a õppekava eesmärgid olid kujundada ja/või korrastada esemete maailm, luua kujutlused arvudest, suurustest, kujunditest, mõõtmine, esemete/nähtuste järjestamine, esemte ühiste tunnuste leidmine, võrdlemine, arvud ja numbrid, loendamine, järjestamine, suurused, pikkusühikud, ajakujutlused, nädalapäevad, kella tundmine, ajaühikud, rahaühikud, tekstülesanded (1987.a nimetati matemaatiline jutuke) kehad, kujundid. Nendest eesmärkidest võib eeldada, et 1987
ilma toetuseta ümbrust avastama ja õppima. Minu vaatluses aga hakkas laps ema käitumist jäljendama, seega oli tal täiskasvanu tugi ja abi kaudselt juures. Ka Võgotski rõhutab eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis, sest õpetajal on väga oluline osa lapse juhendamisel (Kivi jt. 2005: 38-39). 3 KASUTATUD KIRJANDUS Kivi, L., Nugin K., Palm H., Pullerits M., Saarits Ü., Sarapuu H., Sikka H., Timostsuk I., Torm M., Ugaste A., Vahter E., Veispak A., Veisson M., Õun, T. (2005) Laps ja lasteaed: Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: AS Aflex. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava. Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus nr 87, 29.05.2008. https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772?leiaKehtiv (09.09.2011) 4
KALEVIPOEG Referaat Fr.R.Kreutzwald VI lugu Koostanud : Sirli Sikka Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Xa Klass Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 VI lugu...........................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................
Vindaloo, Squid Okra Masala, Spicy Chicken Wing, Indian Spicy Mutton, Jhal Farazi and many more. There is also a wide selection of Indian desserts like Suji Halwa, Khir, Payasam, Kesari, Jilabi and more. · The popular are seafood, including Bombay, a flounder-like fish. Bombay Duck, another fish dish is also famous in Bombay. Goa has excellent fish and prawns. · Another famous Indian dish is the Kababs. The two main forms are Sikka or Shami. · Halwa is the most polular sweet in India. It can buy only by a rich person. Desserts and drinks: · Tea is the most popular drink in the north, while in the south, coffee is the number one drink. Apple juice drinks are widely available in Himachal Pradesh. Coconut milk, straight from the young coconut, is a popular street-side drink. Finally there is the Lassi, it is refreshing and delicious iced curd drink
ROOTSI AEG EESTIS Teele Sikka 12 C Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt: 1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Roo...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Järve- ja meremuda Referaat Teele Sikka Juhendaja: Ain Vellak Tartu 2014 1 Sissejuhatus Eesti mudad on oma tekkelt settemudad, mis on ladestunud seisva veega järvedes ja varjatud merelahtedes. Eesti pärastjääaegsetes veekogudes lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad on üsna mitmekesised. Mudade füüsikalis-keemilised omadused olenevad suurel määral veekogu füto- ja zooplanktonist, mikroelementide ja mineraalide sisaldusest.
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........
07.2005 (anti üle perekonnale) Jelle Goes - 29.06.2007 (anti üle) Arno Pijpers - 29.12.2007 (juhatuse otsus), 23.11.2008 (anti üle) HÕBEMÄRK Tiit Kivisild - 25.01.2004 (anti üle) Martin Reim - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Mart Poom - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Marko Kristal - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Indrek Zelinski - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Uno Piir - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Tarmo Rüütli - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Arno Pijpers - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Olavi Sikka - 12.11.2004 (juhatuse otsus) Ralf Veidemann - 29.12.2004 (juhatuse otsus), 01.03.2005 (anti üle) Kristen Viikmäe - 23.11.2008 (anti üle) Andres Oper Marek Lemsalu - 18.11.2008 (juhatuse otsus), 23.11.2008 (anti üle) Meistriliiga 2011 5 1 FC FLORA 7 5 2 Nõmme Kalju 7 Narva JK 5 3 Trans 1 5 4 FC Levadia 0 Sillamäe 3 5 Kalev 9
sutate Kaja Belialsi koostatud tööraamatut I klassile ning ülesanne- te kogumikke „Arvuta” ja „Iseseisvad tööd”. Tundide näitlikustamiseks saab kasutada õpetajaraamatu juurde kuuluvat pildikomplekti. Raamatu lk 38–40 võib paljundada. Õpetajaraamatu koostamisel kasutatud kirjandus Kolde, R., Lauks, R., 1995. Ruumiaabits. Tallinn: Koolibri. Lints, A., 1974. Matemaatika õpetamisest I klassis: Metoodilisi nõu- andeid õpetajale. Tallinn: Valgus. Sikka, H., 1994. Abimaterjale matemaatikatunni mitmekesistami- seks. Tallinn: TPÜ. Sisukord Sissejuhatav tund ................................................................................ 5 GEOMEETRIA .................................................................................... 6 Kuup ja ruut ........................................................................................ 6 Kera ja ring .......................................................................................... 8
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5
annaabi.ee 
