Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika
siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
A.Vahtramäe 2011 1 Südame ja vereringe füsioloogia · Südame ehitus - Süda on neljakambriline ja on jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks paremaks ja vasakuks. Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid. Need kinnituvad kõõluskeelikute abil vatsakeste sisekihi (endokardi) külge. Atrioventrikulaarklapid avanevad vaid ühtepidi kodadelt vatsakeste suunas. Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese mus...
Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile
kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist)
2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne
2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
20 Rütmihäired on EKG-abil kergesti leitavad. Et rütmitekitaja on tavaliselt sinuatriaalsõlm, kuid eri põhjustel võib ka mujalt südamest lähtuda depolarisatsioonilaineid, mis levivad üle südame. Mõnikord esinevad rütmihäired ka terves südames. Sageli esineb inimestel mingil eluetapil südame lisalööke (ekstrasüstoolist), mis tekivad siis kui siinussõlm või muu südameosa alustab uut impulssi enneaegselt. Järgnev paus võib olla vastavlt pikem, tekitades tyunde, et süda teeb rinnas kukerpalli. Samuti vbõib terves südames esineda äkkhootist südameruttust e. paroksümaalset trahhükardiat, mille korral on südame löögisagedus põhjuseta mingil ajal 170-240 lööki minutis. Kodade kontraheerumisel mõnikord 400-600 korda minutis, on tegemist kodade virvendusega, mis on tavaline rütmihäire
ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
et järele mõelda ja rahus korralikult tegutseda. Kui patsient on teadvuseta, tuleb kohe tegutseda (kardioversioon Atropin 0,5 mg või Pacemaker). Neid tegutsemissamme tuleb teada peast ja une pealt! Pacemaker – kardiostimulaator 285 VÕTMESÕNAD AV-sõlm bradükardia düspnoe hüpoksia müokardiisheemia pikk QT-sündroom südame rütmihäire Torsade de pointes siinussõlm tahhükardia vatsakeste tahhükardia Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage piire: bradükardia – normaalne rütm – tahhükardia. 2. Milliseid südame rütmihäirete põhjusi te teate? 3. Millised on tüüpilised eluohtlike rütmihäirete sümptomid? 4. Nimetage 7 EKG-rütmi tõlgendamise sammu. 5. Millised rütmihäired vajavad ravi? 6. Milliseid ravimeid kasutab kiirabiarst südame rütmihäirete kontrolli alla saamiseks? 286 18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
