Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika
siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5
kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge. Südame erutusteke ja juhtesüsteem Erutuse teke südames toimub parema koja seinas paiknevas sinoatriaalsõlmes-siinussõlm(selle avastas Bidder)-koht mis terve elu juhib südametööd, igas sekundis tekib erututs. Aatrioventikulaarsõlm-sealt lähtub hissikimp-hissikimp jaguneb kaheks sääreks: vasakuks ja paremaks, need omakorda hargnevad purkinie kiududeks. Need lõppevad südamelihasel südametipu piirkonnas. Südame löögisagedus ja minutimaht Südame löögisagedus on kokkutõmmete arv minutis. Löögimaht on ühe kokkutõmbega südamest väljapaisatav vere hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL.
müokardile. Südame eritudes kehtib kõik või mitte midagi seadus. See tähendab, et erutusele vastavad kas kõik südamelihasrakud kontraktsiooniga või kui tegemist on liiga nõrga erutusega, ei reageeri sellele ükski rakk. Südame automatism. Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Erutuse levik südames Normaalselt lähtub südamekokkutõmmet põhjustav impulss sinuatriaalsõlmest (siinussõlm), mis paikneb paremas kojas v.cava superior´i suudmeala läheduses. Kui organism on puhkeolekus, käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis. Sinuatriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakestele vaid ühte juhteteed pidi. Muus osas on kodade ja vatsakeste vaheline ala moodustatud mitteerutuvast sidekoest. Erutuse levik aeglustub atrioventrikulaarsõlmes (AV-sõlmes), kuid
Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodade süstolist). Kodade süstolile
kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist)
2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne
2 liiki autonoomsed närvid: a) Parasümpaatilised närvid – - X peaajunärv, uitnärv -annab rahulikkuse, aeglustab ja nõrgendab südame tegevust. b) Sümpaatilised närvid – - kiirendavad ja tugevdavad südame tegevust 114. Südame erutusjuhtesüsteem Eriliste kiududesüsteem südamelihases. Selles tekib ja levib erutus, mis põhjustab südamelihase kontraktsiooni. Süsteemi kuuluvad: - Siinussõlm - kodade-vatsakestevaheline sõlm - Hisi kimp - Sinuatriaalsõlm - atriovertikulaarsõlm 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne SV e kehavereringe->Vasaku vatsakese aort->kehasse (-O2; +CO2)->ülemine ja alumine õõnesveen, pärgurge->parem koda. Ülesanne- 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp( südame osad, veresooned), ülesanne
Erutuse teke ja levik südames: Südame tööd teostavad südamelihaskiud; ehituslikult ja funktsionaalselt eristatakse kahte tüüpi: A. Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B. Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust Südame automatism: Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks Erutuse levik südames: Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest Elektrokardiogramm (EKG):
20 Rütmihäired on EKG-abil kergesti leitavad. Et rütmitekitaja on tavaliselt sinuatriaalsõlm, kuid eri põhjustel võib ka mujalt südamest lähtuda depolarisatsioonilaineid, mis levivad üle südame. Mõnikord esinevad rütmihäired ka terves südames. Sageli esineb inimestel mingil eluetapil südame lisalööke (ekstrasüstoolist), mis tekivad siis kui siinussõlm või muu südameosa alustab uut impulssi enneaegselt. Järgnev paus võib olla vastavlt pikem, tekitades tyunde, et süda teeb rinnas kukerpalli. Samuti vbõib terves südames esineda äkkhootist südameruttust e. paroksümaalset trahhükardiat, mille korral on südame löögisagedus põhjuseta mingil ajal 170-240 lööki minutis. Kodade kontraheerumisel mõnikord 400-600 korda minutis, on tegemist kodade virvendusega, mis on tavaline rütmihäire
ärritajate toimel. Ärritaja tugevus peab seejuures ületama erutuvusläve. Südamelihase erutuvuse aste sõltub mitte ainult ärritaja tugevusest, vaid ka müokardi venituse suurusest, südamelihase väsimuse astmest, temperatuurist ja südame toitelahuse koostisest. Erutuse ajal südamelihase erutuvus muutub. Erutuslaine, mis kutsub esile südame kontraktsiooni, saab alguse kohas, kus õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta siin asub siinussõlm. Siin tekkinud erutus kandub üle kogu südamelihase ja kutsub esile lihase kokkutõmbe. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löögisageduse e. pulsi. Südamelihase juhtivus tagab erutuse leviku ühtedelt lihasrakkudelt teistele. Erinevates südame osades on erutuse juhtivus erinev. Siinussõlmes tekkinud erutus levib laine kujul kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis
Südamepauna lestmete vahele jääb suletud ruum, mis on täietud pindade hõõrdumist vähendava võidevedelikuga.Suurema osa südame seinast mood südamelihas/müokard Südamelihase põhiomadused: *automatism ehk automaatsus määrab kontraktsiooni sagedust, *erutuvuse teke erutustekke hierarhia, *erutuvuse levik, *kontraktsioon, müokardi mittetetaneeritavus, seadus: "kõik või mitte midagi", *klappide tegevust, *müokardi verevarustus Siinussõlm tüüpiliste müokardide kogum, mis määrab südame kontraktsioone Tahhogardia südamelöögi tõus üle 90 löök/min.AV sõlm kodade ja vatsakeste vaheline sõlm. Energeetilised substraadid: *glükoos, *vabad rasvhapped, *laktaat produtseeritakse lihaste ainevahetuse käigus Südame-veresoonkonna süsteemi: *komponendid(vereringe, hingamine,veri)*ülesanded(transport, regulatsioon, termoregulatsioon)
et järele mõelda ja rahus korralikult tegutseda. Kui patsient on teadvuseta, tuleb kohe tegutseda (kardioversioon Atropin 0,5 mg või Pacemaker). Neid tegutsemissamme tuleb teada peast ja une pealt! Pacemaker – kardiostimulaator 285 VÕTMESÕNAD AV-sõlm bradükardia düspnoe hüpoksia müokardiisheemia pikk QT-sündroom südame rütmihäire Torsade de pointes siinussõlm tahhükardia vatsakeste tahhükardia Teadmiste kontrolli küsimused 1. Kirjeldage piire: bradükardia – normaalne rütm – tahhükardia. 2. Milliseid südame rütmihäirete põhjusi te teate? 3. Millised on tüüpilised eluohtlike rütmihäirete sümptomid? 4. Nimetage 7 EKG-rütmi tõlgendamise sammu. 5. Millised rütmihäired vajavad ravi? 6. Milliseid ravimeid kasutab kiirabiarst südame rütmihäirete kontrolli alla saamiseks? 286 18
annaabi.ee 
