leidmise kaudu on võimalik tuvastada ülekande protsessi. Sarnasussuhete tüübid jagunevad objektiivseks,tunnetatud ja oletatavaks sarnasuseks. Objektiivne sarnasus leitakse lähte ja sihtkeele leksikaalgrammatiliste konstruktsioonide ja süsteemide võrdluse kaudu. Tegelik sarnasus ilmneb keeletevahelises sümmeetrilisuses. Keeltevaheliseks sarnasuseks loetakse grammatilist, semantilist või funktsionaalselt sarnast keelendit lähte- ja sihtkeeles. Keeltevahelises võrdluses loovad eri keeletasandite sarnasus ja erinevus mitmesuguseid kombinatsioone. Kui keeltevaheline saransus on väga suur võib see ka olla vigade põhjuseks, sest õppija on segadusse aetud ja hakkab ise erinevusi tekitama, uskudes, et lähte- ja sihtkeel ei või nii sarnased olla. Lähtekeele positiivne mõju avaldub lähte- ja sihtkeele keelendite sarnasuse korral. Keeltevaheline erinevussuhe on lähtekeele negatiivse mõju eeldus.
Õilistamine Luules käsitletakse seda poetiseerimisena, proosatekstide puhul retoorika valimisega. See väljendub keerukate, elegantsete lausete moodustamises algteksti baasilt ehk originaali toormaterjalist. Tegemist on originaali täiendamisega teksti elegantsemaks muutmise teel; stiiliharjutusega, mille tulemuseks võib olla aga liigne ilustamine. 5. Kvalitatiivne vaesustamine ehk originaalteksti sõnade ja väljendite asendatakse puudulike vastetega sihtkeeles. Eeskätt peab Berman siinkohal silmas kõlalist vaesust ja ka sõnakuju, mis mõlemad seostuvad mingil moel sõna olemuse ja tunnetamisega. 6. Kvantitatiivne vaesustamine Siinkohal viidatakse puudulikule sõnavarale või sõnade mitmetähenduslikkuse kadumisele. Selline teksti vaesustamine toimub käsikäes tõlke laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga
qu´elle s´est levée" või kasutades transpositsiooni ,,dès son lever". Transpositsiooni peaks kasutama, kui see võimaldab teatud stiilinüansid säilitada: vormid on tavaliselt ,,täpsemad". Protseduur 5 Modulatsioon (G. Pannetoni termin) on vaatenurka muutes saavutatud sõnumi vormi variatsioon. Selline muutmine on õigustatud, kui sõnasõnaline (või isegi ,,ümbervahetatud") tõlketulemus sihtkeeles on ebasobiv, kõlab veidralt (nt ,,The time when..." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul
peaks kirjeldama ka seda, kuidas see õhu tõmbamine ja eemaldamine käib, mängu tuleks diafragma ja tõmbamise-eemaldamise sagedus. See viimane märkus ei olegi irooniline, sest ka hingama ja hingeldama oleks väärinud äratrükkimist, aga verbe pole; köhimisega on vastupidi Ülekantud tähendused on huvitavad just siis, kui nad on levinud laiemalt, mitte ainult ühes keelemurdes. TULETISED, ETÜMOLOOGILISED KAUGSEOSED JA LÕUNAEESTI On otse paratamatu, et laenatud sõna hakkab sihtkeeles kuuluma uutesse seostesse. Näiteks number: nummerdama, klamber : klammerdama näitavad süsteemipärast laadivaheldust tuletussüsteemis ja nii seda tulebki käsitleda, kuigi number ja nummerdama pole keelde tulnud tuletusseoses olevate sõnade laadivaheldussuhtega (vt ka ETS: 321). Sissejuhatuses käsitletakse lõunaeestitpõhjaeesti enam-vähem võrdväärse paralleelina, sõnaraamatus kahjuks mitte. Ootaks, et lõunaeesti keelt ei koheldaks vähem iseseisva keelena kui isuri keelt.
tõhus keeleõpe . Tulemuslik. Keeleõpe nõuab suurt pingutust. On palju viise, kuidas seda kiiremini teha. Mõned strateegiad võivad anda head starti. Kui inimene otsustab laiendada oma silmaringi ja meelt, püüab aru saada uut keelt ning kultuuri ja inimeseid, ta peab tegema seda nii effektiivselt kui on võimalik. - Omama motivatsiooni - Kümblema ise ennast - Kuulama tihti - Mõtlema sihtkeeles - Soov, vajadus, eesmärk, tulemusisaavutav eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine
4. grammatikaseletusi vähe, pigem analoogia 5. sõnavara on piiratud ja seda õpitakse ainult kontekstis 6. kasutatakse lindistusi, silte, lipikuid jms 7. oluline on hääldus 8. õpetaja kasutab eriti vähe emakeelt suundumus saada õpilased produtseerima vigadeta lauseid · disainermeetodid · keelekümblus Mis on keelekümblus? (Materjal pärineb keelekümbluskeskuse kodulehelt) · Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keel kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. · Varase täieliku keelekümbluse puhul alustatakse lasteaias või esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal
tegevuse samas viitavad selgelt konkurentsi. Teave peab olema sünteetilised ja täielik samal ajal. Form Ettevõte reklaami kaust peab saagi klientide tähelepanu. Tuleb usaldust temasse seoses oma ettevõtte või toodete ja eriti sundida teda seda lugeda ja hoida tõttu väärtuslik selles sisalduv teave. Nagu oma füüsilist paiknemist, th valem kausta kolm voldid on enamasti valitud ettevõtted. Tekstid peavad olema vähemalt kakskeelne ja soovitavalt kirja pandud sihtkeeles. Kaust on oluline vahend algusest peale ettevõtluse propection ja eriti ajal kauplemise üritusi jagatakse potentsiaalsetele klientidele Collective kataloog Kollektiivse kataloogi ei asenda kataloogi äriühingu personalile. See võimaldab ümberrühmitamine ettevõtete sektorite kaupa. Kollektiivse kataloogi suurt huvi PME's, sest see võimaldab neil jõuda minimaalse kuluga suurema nr. kliente. Kollektiivse
kakskultuursust. Kahekeelelise hariduse eesmärgiks on lapse rikastamine, eriti keelelises mõttes. (Baker, 2005, 212-242.) ÕPETAJA KAKSKEELSES KOOLIS Õpetaja töövõtteid õpilaste ettevalmistamisel kakskeelseks õppetööks Kutsekoolides kakskeelse õppe korraldus sõltub õpilaste varasematest kogemustest ja nende motivatsioonist. Oluline on, et nad kuuleksid enne võõrkeelseid lauseid, alles seejärel saab neilt nõuda eneseväljendust sihtkeeles. Õpetaja peaks alustama lihtsamate märksõnadega. See annab õpilastele aega järele mõelda, ei tekita paanikat ega vastuseisu. Õpilane on kohe uhke selle üle, et õpetaja peab teda võimeliseks teksti mõistma. Kui õpetaja sõnad on kiitvad ja tunnustavad, on õpilane motiveeritud ja avaldab ka hiljem kakskeelses õppetöös mõju. Õpilased üritavad õpetajat jäljendada ja neile endale märkamata tekib kakskeelne suhtlus.
etnilise kuuluvuse märkimine (ideoloogiline taust) kolmanda isiku vestlusest välja jätmine (kui laps/koer ei tohi teada, millest jutt käib, vahetavad täiskasvanud keelt) Koodivahetuse reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg sama). Interferents = ühe keele mõju teisele. Lähtekeele grammatiliste, leksikaalsete, foneetilise struktuuride kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest. Simultaanne keeleomandamine = kakskeelne esimese keele omandamine. Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht. Asendav kakskeelsus = varases eas ühe keele asendumine teisega (nt lapsendamise puhul). Chomsky räägib keelesisendivaesusest, mis lapsekeeles tähendab, et laps saab liiga vaese sisendi, et sellest keel üles ehitada
Kui õnnestub, siis see küll veel ei taga termini headust ega käibeleminekut, aga kui kõlab võimatult, siis tõesti ongi võimatu. Vasted on küll ainsad sõnastikust leitavad asjad, mis otseselt jõuavad kirjutatavasse teksti, aga see ei tähenda, nagu aktiivses sõnastikus selgitusi üldse ei peaks olema. Neid läheb tarvis vaste sobivuse kontrollimehhanismina. Ühe vaste korral tahab lugeja teada, kas koostaja mõtles vastet kirjutades sama tähendust, mida tema soovib sihtkeeles väljendada. Mitme mittesünonüümse vaste korral aga läheb vaja mingit meetodit nende vahel valimiseks. 100 Terminoloogia Muud eesmärgid Mõned sõnastikud on mõeldud erialaõppe abimaterjaliks. Hästi koostatud, määratlusi sisaldav ja mingil moel mõisteseoseid näitav sõnastik sobib selleks suurepäraselt, kuna aitab materjali lühidalt ja ülevaatlikult süstematiseerida. Ilmse eeldusena peab süsteem
või Leppik. Sellest tulenevalt peame nimesid üksnes nimedeks, mitte üldkeelesõnadeks. Vormiliselt nimesid käsitletakse eriliselt, käänatakse teisiti kui tavasõnu, nt suur küla : suurde külla VS Suurküla : Suurkülla. Nimesid käänatakse nii, et nimekuju muutuks vähe, et säiliks eristav funktsioon. Nimesid ei tõlgita. Sünonüümia pole nimede seisukohalt takistav, kuid tõlkimisel Ööbiku ja Sisaski tänav on tähenduselt samad ja sihtkeeles ei pruugi olla nende erisust edasi anda. Nimi kirjutatakse suure algustähega, kuigi see on suuresti kokkuleppeline. Nime saab vahetada. Nime keelsusel pole olulist funktsiooni. Eesti keeles saab väga edukalt kasutada võõrkeelseid nimesid. Nimed ja sõnad on õiguslikult erinevad. Sõnad on kõigile vabaks kasutuseks. Nimedele kehtivad reeglid. Teatud tingimustel võib nime isegi omastada (äriseadustik, nimeseadused ja brändinimed). 2. Nimede liigitused. Nimede keelsus
annaabi.ee 
