Võru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________7 Pildid.______________________________________________________8 Kokkuvõte.__________________________________________________11 Kasutatud allikad.__________________________________________12 2 Sissejuhatus Sigrid Undset (1882-1949) on üks armastatumaid...
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas...
Võru Täiskasvanute Gümnaasium Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja : Julia Mäesaar Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso - Võru 2009 - Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________7 Romaanitriloogia ,,Kristiina Lauritsatütar".__________________8 Pildid.______________________________________________________9 Kokkuvõte.__________________________________________________13 Kasutatud allikad.______________...
TEIE KOOLI NIMI Sigrid Undset Referaat Koostas: LINN + AASTA SISUKORD Sissejuhatus ja elulugu ........................................................................................... 3 Loometöö .............................................................................................................. 4 Looming ................................................................................................................ 5 Sajandivahetuse realist ........................................................................................... 6 Kasutatud allikad ..................
1920. ja 30. aastad hõlmavad endas mõningaid märkimisväärseid sündmusi ja raamatuid. Selle ajastu autorid olid raskustes mõistmaks ühiskonnas toimuivaid muutusi. Osad autorid ülistasid muutusi, samas osad avaldasid pettumust vanade kommete muutmise suhtes Lugemine oli populaarne loov tegevus, mida harrastati eriti talvekuudel, kui teised tegevused polnud võimalikud. Tollal said inimesed peamise info muust maailmast ja toimuvatest sündmustest just paberkandjate näol. Raamatud, ajakirjad ja ajalehed moodustasid tähtsa osa enamuste inimeste elust ja kujundasid suuresti nende üldise harituse. Teadmist klassikast(kirjandus-toim) peeti oluliseks hea hariduse juures. Selle ajastu ajakirjad on täis lühijutustusi ja seriaale(enamasti illustreeritud), et lugejate meelt lahutada. Laste pildiraamatud nagu "The Little Red Hen" ja "Little Black Sambo" (mis oleksid ilmselt tänapäeval poliitiselt ebakorrektsed) olid tollal noorte laste seas väga pop...
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt. Rahva võim väljendub eeskätt parlamendi Stortingi,maavolikogude ja vallavalitsuste valimistes. Kuningal puudub poliitiline võim. Kuningas Harald V. Usk Luterlus Ajad, punktuaalsus Ajakavast peetakse kinni. Kohtumised planeeritakse pikemalt ette. ...
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana. ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal ...
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. P...
MAAILMAKIRJANDUSE MÕISTE, OLEMUS JA ALGUS ¤ 2 tähendust: 1) maailmakirjandus (edaspidi ka MK) kui kõigi maailma rahvaste kirjandus tervikuna, kõigi maailma rahvuskirjanduste summa; 2) maailmakirjandus kvaliteedi tähenduses, s.t kirjanduse ülemaailmse arengu seisukohast oluline, väärtuslik, rahvusvahelise tunnustuse saavutanud kirjandus e. väärtkirjandus. ¤ MK mõiste tekkis 19. saj alguses. Termini Weltliteratur võttis kasutusele saksa suurkirjanik J. W. Goethe (17491832). Mõiste tähistas esialgu Euroopa suurrahvaste kirjandusklassikat, tänapäeval hõlmab aga kõiki üldinimlikku huvi pakkuvaid kirjandusteoseid. ¤ MK on üldiselt suurte rahvaste kirjandus. Kaasajal on kirjanduse hindamises poliitikal üsna suur roll. Kirjandust ei saa mingite täiesti selgete mõõdupuudega mõõta. Olulisemad kirjandusauhinnad Nobeli kirjanduspreemia. Alfred Nobel (18331896) oli in...
KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõun...
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli...
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
