kaetud silmalaud ja ma ei julgend tema poole hüüda nii palju näeme tas oli kõike ka dramaatilist meie omi kõrvu tao rauda seni laps rääkis müüril kuni kuum on raud seistes kindlalt jalul mu kõrvakäigus sibas helihark ma tulin tuppa saama kõhtu varju kui loojus kuu kõik oli nagu alul ja võtma laualt tuletikkusid needsamad puud see mereäärne park siis sina ise küünal pikalt pihus
teistest veel pisem ning ei olnud sugugi krokodilli nägu. Teised krokodillid kiusasid Urkut tema teistsuguse välimuse pärast ning ta pidi alatihti üksi olema. Aastad möödusid ja krokodillid kasvasid, aga Urku oli siiski peenem, väiksem ning siledama nahaga. Ühel päeval kui kolm krokodilli olid omale lõunasööki otsimas juhtus midagi ebatavalist. Väike kroko nägi kedagi puude taga luusimas, kuid keegi ei luuranud teda, vaid jälgiti tema vendi matsakat Mirkot ja Murkut. Urku sibas mööda veealust vaikselt ja märkamatult vendadele lähemale, et neid ohu eest hoiatada. Õnneks vennad märkasid seda ja nad said põgenema, küll aga krokodilli küttijad üritasid neid veel kätte saada ja nüüd nad jahtisid ka pisikest Urkut. Küttijatele tundus tema nahk isegi kallim ja kuna ta oli ka pisike eeldasid nad, et tema saavad nad kindlasti kergelt kätte. Kuid nii ei läinud. Urku oli küll pisike kuid väga nutikas ja kaval erinevalt teistest krokodest.
Tema naine Krõõt oli kord Andresele öelnud, et ei jõua tööd teha, kuid mees vaidles vastu, et pole ju nii raske. Ta ei mõistnud, mida naine läbi elas. Alles pärast Krõõda surma sai Andres sellest aru. Andres tahtis ülekõige endale poega. Kahe tütre üle, mis tal juba olid, ta rõõmu eriti ei tundnud. Tal oli vaja poissi, kes talu päriks. Peale Krõõda surma hakkas Andres tallu perenaist otsima. Ning endale naist oli ju vaja tallu veel lapsi saada. Soov täitud, talus sibas ringi palju lapsi ning Andresel oli selle üle hea meel. Naabrimehe Pearuga vägikaika vedamine oli Andresele alati üle jõu käinud. Ta tahtis, et valitseks tõde ja õigus. Õigus pidi alati muidugi talle jääma. Kui keegi tema õiguses kahtles, valas ta viha kellegi peal välja. Sageli oli selleks uus talu perenaine Mari. Andres ei hoolinud sellest, et lapsed vägivalda pealt nägid. Tundes, et õigust ilmas pole, hakkas ta seda otsima Piiblist
Tõde ja õigus- noor Andres Andrese pere Andres oli Andrese ja Krõõda ainuke poeg, ühtlasi ka viimane laps. Andrese ema krõõt suri pärast sünnitust. Andresel oli kolm õde: Liisi, Maret, Anna. Andresel oli veel poolvennad Indrek ja Juku ning poolõde Kata. “Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõdalt kolm tütart- Liisi, Maret, Anna- ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed- Juku ja Kata” Andrese lapsepõlv Kui noor Andres imik oli, siis toitis teda Mari, kes pidi vaid ajutiselt Andrese ja Krõõda laste eest hoolt kandma kuniks Andres endale uue naise leiab. Noor Andrese käis karjas kuni 14. aastaseni. Andresel olid noorema venna Indrekuga palju tülisid. Sulane Matu oli talle oma tegude ja õpetustega eeskujuks
Vähesed mäletavad, et tegelikult toimus Anu Välba üks esimesi ülesastumisi teles aastaid tagasi saates «Reisile Sinuga». Mängijatoolil. ETV grimeerijale Mare Bachmannile jäi Anu juba tollal meelde tänu tüdruku säravale naeratusele, mis on ja jääb ambitsioonika saatejuhi kaubamärgiks. Esimesed tööaastad Anu esimestel tööaastatel peeti teda siiski vaid halliks hiirekeseks, kes mööda telemaja pikki koridore püüdlikult ringi sibas. Suurem meediatähelepanu saabus ühel unustamatul pühapäeval, mil Anu vaid kehamaalinguga kaetuna «Hommiku-TVd» juhtis. Seda ulakat fakti on läbi aegade ajakirjanduses Anu kohta enim mainitud. Kolleegid ja tuttavad iseloomustavad Anu Välbat seinast seina. On neid, kes, lubades kas või mürki võtta, väidavad, et just Anu oli see, kes naiselikku salakavalust ja intriige appi võttes «Hommiku-TVd» vedanud supertähe Reet Oja telemajast välja sõi
Näide: Andres oli mõnikord oma noorte puude keskel nii rõõmus, et oleks tahtnud seda rõõmu kellegagi jagada, aga ikka pidi ta üksinda olema, sest Krõõt kandis suure vaeva ja murega oma neljandat last rinna all. Kümne aasta möödudes sai Andres Mariga oma esimese lapse, mis Andresele uut elujõudu süstis. Näide: Mariga esimese lapse saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Ometi oli Vargamäel alles kõik vana. Talus sibas seitsmehingeline lapsekari: Krõõda tütred Liisi, Maret Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Pere suurenedes leidis mees, et vaja on uusi ümberehitusi teha. Näide: Jälle kulus Vargamäe Andresel üks talv, kus polnud öö ega päeva vahet: ta Vedas materjali, et uut rehetuba ja rehealust ehitada. Paarikümne aasta järel olid põldudele tekkinud pikad kiviaiad ja suured kivivared, kuid puhtaks polnud põldusid ikka veel saadud
korda, juhtub kindlasti ka kolmandat korda." 94% - Alkeemik jutustas poisile veel ühe õpetliku unenäo ja siis jätsid nad jumalaga - Santiago jätkas oma teekonda, kuulates oma südame häält ja lähtudes selle juhistest, ta ronis luite otsa ja nägi püramiide, nuttis õnnest ja tänas jumalat, ta mõistis, et teekonnal püramiidideni oli ta meeletult erinevatelt inimestelt õppinud ja teada saanud ning kogenud kõike, millest unistanud oli - seal, kuhu kukkusid pisarad ja kus sibas sitasitikas, hakkas poiss kaevama, et oma aaret leida, kuniks talle sattusid peale sõjapõgenikud, kes temalt kulla röövisid ja teda edasi kaevama sundisid lootuses veelgi kulda saada, kuid august ei paistnud midagi, Santiagot peksti, lõpuks rääkis ta põgenikele oma unenägudest ja soovist aaret leida, mispeale ta rahule jäeti ja arvati, et tal pole rohkem sentigi - sõjapõgenike pealik käskis teistel lahkuda, ise jäi veel poisiga rääkima, pidas teda lolliks,
inimsoo suhtes. Selleks on nad arvatavasti liiga avara iseloomuga. Neil on liig palju inimlikke omadusi. Vargamäe laste elu: Pere hingeks loetaks tihti lapsi. Nii oli see ka juba aasta kümneid tagasi. Andrese peres oli palju lapsi, kellele meeldis mängida ning sellega tõmbasid ka vanemad endaga kaasa. Aga kõik tegemised ei olnud tühipaljad mängud vaid nenda taga peitusid ka kagemad tagamõtted. Nii Vargamäe Eespere kui ka Tagapere talus sibas ringi oma kümme last aegade jooksul. Alguses jooksid ainult Andrese ja Krõõda ning ka Pearu ja tema naise lapsed. Kuid peale Mäetalu perenaise surma lisandusid sinna veel Mari ja Jussi lapsed. Päevast päeva oli õu kui pidulisi täis, kes kogu aeg lärmi tegid ja segasid suure töö tegemist. Kuid ka nende mängud olid piiratud, kui nad vanemaks said. Mari ja Liis hoidsid väikest Indrekut, kes aina nuttis ja nuttis ja soovis et temast tehaks veel rohkem välja
KULU-KULU-KULU POSSA-POSSA UTE-UTE-UTT – NÄE TULEBKI!! 20000913 RIHO RAIELE RIHO RAIE LEIDIS PAKU SUURE NIGU TANKIAKU PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK KOJU SIBAS, SELJAS SEELIK ÜLEMEELIKULT TA KILKAS ÜLE SÕIDUTEE TA SILKAS ÜLEMEELIK AUTOMEES SAMAS SUUNAS, SAMAL TEEL ÜLEMEELIKULT TA KILKAS GAASI VAJUTAS KAH VILKALT KAKS VAHVAT ÜLEMEELIKUT SAID TEE PEAL KOKKU NII, ET ÜKS EI PEATAND VEERMIKUT VIIS TEISE KIIRABI… 20000913 VIINA-MARI VIINA-MARI VISKAS VIINA VISKAS VEINI, LIKSI KA VISKAS VISKIT, BRÄNDIT, KONNI VERMUTIT JA SAMAGONNI ÕLUT VISKAS, VISKAS DZINNI VISKAS NII, ET HING JÄI KINNI
Andres andestas talle salatsemise ning laulu varjamise. XXIV Nüüd võttis Andres ka saunatädi ette. Andres rääkis ka Madisega, et see oma naise suud taltsutaks, sest enamus infot levis just tema laterdamise tõttu. Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg). Paraku oli laps väeti ja nõrguke. Andres lohutas Marit sellega, et siis kasvab poisist hoopis tark ja arukas laps. XXV Eespere talus sibas nüüd 7 last: Krõõdalt 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Indrek oli kõige väetim ning aina nuttis. Liisi ja Maret olid võõrasemale abiks Indreku hoidmisega, kuid neid tüütas see poisi virisemise tõttu ruttu ära. Niipea, kui Mari poissi hoidis jooksid lapsed mängima ning lasid end kaua tagasi kutsuda. Neil oli oma väikene Vargamäe. Mini-Vargamäe oli meisterdanud karja-Atu.
Õnneks tulid rästikud huntide rünnates neile appi. Mall oli pahane, et noored hiies abielluda ei taha. Tema uskus ikka oma haldjaid. Hiie soov oli, et Leemet raiuks maha kõik hiiepuud, kuna Ülgas tahtis teda seal ära põletada. Maharaiutud puudest pidi saama tema pulmalõke. Mall oli seda kuuldes hirmunud ja ütles, et Ülgas maksab kurjasti kätte. Hiie maharaiumine oli lihtne, kuna enamik puid olid mädad. Kännu ümber sibas putukaid. ,,Need ongi haldjad," ütles Leemet irvitades Hiiele. Puud said maha raiutud ja ka Meeme kiitis selle teo heaks. Ta soovitas pulma ka veini muretseda. Leemetile maitses vein. 27.peatükk Leemet lõi maha kaks munka ja sai oma valdusse veinivaadi. Ema keeldus veinist, aga Mõmmi jõi hea meelega. Ema küpsetas terve põdra. Mall keeldus hiiepuudel küpsetatud lihast. Ta aimas, et see toob õnnetust. Keset pulma tormas Hiie kallale suur hunt ja pures ta surnuks
Just sel hetkel kui ta järjekordsest luitest üle hakkas minma, sosistas süda talle: "Ole valvas seal, kus sa nutma hakkad. Sest seal olen mina ja seal on su varandus." Poiss hakkas aeglaselt mööda luiteid üles minma, ning kui ta mõne minuti pärast luiete otsa jõudis, pidi tal süda seisma jääma. Seal paistsidki Egiptuse püramiidid. Poiss laskus põlivili ja nuttis. Ta tänas kõike, mis ta teel oli olnud ja Oma Lugu. Ta nägi, et seal kuhu ta pisar oli kukkunud, sibas üks sitasitikas. Kõrbes veedetud aja jooksul oli ta mõistnud, et sitasitikas on Jumala sümbol. Poiss hakkas siis kaevama. Ta kaevas terve öö. Peagi kuulis ta samme. Tema poole tulid mõnd inimesed. Nad olid vastu kuuvalgust, niiet poiss ei näinud nägusid. Need olid sõjapõgenikud. Kui nad ta taskust kullatüki leidsid, teadsid, et maa sees peab kulda veel olema ja nad käskisid poisil edasi kaevata. Aga seal polnud midagi. Mehed hakkasid poissi peksma
emaga metsas kohates pistis ta Leemeti peale röökima, ema vaigistas mehe, sest ei kartnud teda, Tambet oli kunagi emale ligi ajanud, tahtnud külakostiks meekärjed viia, peitis need hõlmade alla vastu kõhu, külla jõudes oli mesi sulama hakanud ja kõhukarvadele ja allapoolegi kinni kleepunud, see pakkus emale palju nalja ja seega suhtus ta mehesse aukartuseta - Ints, Leeemet ja Pärtel olid koos õues, mööda kõndis Tambet, kellest maha jäänud Hiie talle järele sibas, poisid teretasid tüdrukut ja Hiie jäi mõneks ajaks nendega jutustama, rääkis et läheb emaga kuuvalgele puu otsa vihtlema, mis on vana komme ja hoiab inimest noorena, järsku kisas Tambet tütre nime ja Hiie jooksis ära isa juurde - Pärtel ja Leemet plaanisid alasti vihtlevaid naisi salaja luurata, jälitati emasid-õdesid ja jõutigi kohale, eriti pakkusid neile rõõmu ja erutust Salme sõbrannad, kes olid rinnakad
kätte. Mari valetas, et ta ei leidnud seda laulu enam sealt, kuhu ta oli selle peinud. Andres pidi äärepealt oma naist rihmaga lööma, aga lapsed tulid appi. Siis tõi Mari laulu Andrese kätte. Andres ütles, et Mari käitub ikka nagu sauna Mari, et Krõõt poleks nõnda teinud. See solvas Marit väga. 18. 10. aastat on Andres olnud peremees (XXV ptk.) Mariga esimese lapse (Indreku) saanud, tundus Andresele, nagu algaks ta oma elu uuesti. Talus sibas nüüd seitsmehingeline lapsekari: Krõõda kolm tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja peale selle veel Jussi lapsed Juku ja Kata. Kõige suurem häda oli pisikese Indrekuga, kes oli väga nääpsuke ja virin, ning Mari pidi tema eest kõige rohkem hoolt kandma. On kasvanud põllu ja heinasaak, siis peab ka loomi juurde muretsema, muretseb ta aga neid juurde, siis tekib ka vajadus suurema saagi järele. 19. Andrese ja Pearu kemplemine kõrtsis (XXV ptk.)
Mis nüüd puutub teisse, siis pole teil muud teha kui sabad sorgu tõmmata, koju minna ja urgu pugeda. Kui tõesti peaks keegi poodama, siis tehakse see pimedas, Lõuna kommete kohaselt. Ja kui peaks tuldama, siis näokatetega, -- mõne mehe eestvõttel. Minge nüüd -- ja võtke oma poolik mees kaasa.» Ta heitis püssi vasemale käsivarrele ja tõmbas kuke vinna, seda öeldes. Inimestesumm voolas äkki tagasi, pudenes siis laiali ja pani liduma mitmele poole. Buck Harkness sibas teiste järele; nägi teine õige hale välja. Ma oleksin võinud paigale jääda, kui oleksin tahtnud, aga ma ei tahtnud. Läksin tsirkuse juurde ja luusisin tagaseina läheduses, kuni valvur möödus; siis lipsasin telgiserva alla. Mul oli mu kahekümnedollarine kuldraha ja muud jaha ka, aga ma arvasin, et parem hoian seda, sest ei või teada, kui peatselt võib raha tarvis minna kodust kaugel ja võõraste seas olles. Ei suuda küllalt ettevaatlik olla. Ma pole tsirkuses rahakulutamise
tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle kadu, sest kast oli ju ainuke omane asi selles võõras ümbruses ja tema sisemus varjas esemeid, mis Indrekule lähedased
annaabi.ee 
