jne. tundub väga kaalutletud ja loomulik. Teema Piiblist – Kristuse ja tema 12 jüngri viimane koosviibimine, kus Kristus teatab, et nende hulgas on äraandja – iga jünger reageerib sellele teatele vastavalt oma temperamendi ja iseloomu kohaselt (iga nägu omaette psühholoogiline portree). Püha õhtusöömaaeg “Mona Lisa” (Giocconda), tema kuulsaim töö, salapärase naeratusega Firenze aadliku naine. Oskuslik sfumaato-tehnika kasutamine (udune üleminek valguselt varjule), seetõttu näoilme muutub pidevalt. Pilt näitab, kuivõrd keeruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm Lugematu hulk jooniseid (säilinud 7000 lk) märkmikus – visandid ja üksikasjalikud tööd. Joonised arhitektuurist, taimedest, inimestest, anatoomiast, mehhaanikast, matemaatikast. Inimkeha proportsioonid
Fifth level aastal · Kaljukoopa Madonnaga on meister end lõplikult leidnud · Teoses on ainulaadne tumeda- heleda käsitlus ja pehme naeratusega näod, mis on da Vinci üks eripärasusi. Tähtsus kunstiajaloos Leonardo da Vinci panus kunsti arengusse on hindamatult suur Ta võttis kasutusele hele-tumeda käsitluslaadi (sfumaato) ning püramiidse kompositsiooni, mida võime näha maalides "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa". Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused ja lahkamised.
elamu. 12. mis on rostika? suured tahumata kivid müüris. 13. missugune linn sai kõrgrenessansi kunstikeskuseks? Rooma 14. mis on kõige kõrgjoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitis?autorid? Peetri kiri. D Bramante, Michelangelo 15. Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? da Vinci, Michelangelo, Raffael, 16. esimese ilmaliku ratsamonumendi autor? Doratello 17. nimeta 3 da Vinci maali? Püha õhtusöömaaeg, mona lisa, madonna kaljukoopas 18. mida tähendab sfumaato? Peen tonaalne hele-tume ühtsus 19. sixtuse madonna autor? Raffael 20. võrdle michelangelo taavetit donatello ja vrricio taavetiga Michelangelo taavel oli nooruslik atleet, kes oli valmis vabaduse kaitseks välja astuma, tema näos oli näha pinget ja rahutust. 21. Kelle palvel siirus michelangelo 1505. aastal rooma ja miks? Julius 2. kutsel. Ta sai temalt ja tema perekonnaliikmetelt palju tellimusi maali,skulptuuri ja arhitektuuri alal. 22
porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kunstnik edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on harmoonilisemad kui üheski teises portrees enne
praegu eksponeeritakse "Mona Lisat" Louvre'is kuulikindla klaasi taga. See on päästnud maali mitmest rünnakust. 1. Maali nimi on ,,Mona Lisa", mille autoriks Leonardo da Vinci. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. 2. Portreemaal on tehtud paplipuust alusele õlivärvidega. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Sfumaato-tehnika abil suutis ta edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. 3. Maalil puuduvad sümbolid, mis viitaksid otseselt millelegi. Taustaks on loodus, täpsemalt maastik. Ebaloomulik tundub see, et vaade ulatub kaugele, kui arvesse võtta, et naine istub terassil, mis vähendab pildi realistlikku olemust. Pildil puudub väline tegevus, valitsev on mõtte liikumine
Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi teadmisi loodusteadustes, tehnika ja arhitetuuri vallas. Leiutas sfumaato. Teostest hinnatakse mona lisat, püha õhtusöömaaega ja maarja kuulutust. Kujutab enamasti teisi, kuid on teinud ka autoportree. Michaelangelo buonarrotti: silmapaistev maalikunstnik, skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi.
Kuulsam neist oli 42m läbimõõduga kupli autor Michaeangelo. Skulptuur ja maal: kõrgrenessanssi ajal saavutasid maal ja skulptuur oma täiuslikkuse:figuurid seotakse looduse, ruumiga ühtseks tervikuks. Kõige sobivamaks peeti kolmnurkset komposatsiooniskeemi. Tähtsamad esindajad: leonardo da vinci, michaeangelo, raffael. Veneetsiast: giorgone ja tizian. Leonardo da vinci: geniaalne maalikunsti uuendaja omas laialdasi teadmisi loodusteadustes, tehnika ja arhitetuuri vallas. Leiutas sfumaato. Teostest hinnatakse mona lisat, püha õhtusöömaaega ja maarja kuulutust. Kujutab enamasti teisi, kuid on teinud ka autoportree. Michaelangelo buonarrotti: silmapaistev maalikunstnik, skulptor ning arhitekt. Maalis sixtuse kabeli laele 9 stseeni esimese moosese raamatust. Oli vatikani peaarhitekt. Hinnatakse püha perekonda, madonna lapsega, aadama loomist, viimset kohtupäeva ja taavetit(skulptuur). Kujutab teisi kuulsaid persoone. Kujutas kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi.
perspektiivile ja täpsusele, erinevalt Veneetsia koolkonnast ei panda rõhku värvidele ja taustale. Tähtsamad esindajad: Da Vinci, Botticelli, Allori, Michelangelo. 5) Leonardo Da Vinci (1452-1519) tegutses Firenzes, Milanos ja Roomas, (Prantsusmaal). Tegeles maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri ja teadusega. Oli väga andekas insener. Teoseid isaloomustavad kindel perspektiivitunetus, loogiline ja pehmevarjude ja valguse kasutamine (sfumaato), range sümmeetria, harmooniline kompositsioon. ,,Mona Lisa,, ,,Madonna nelgiga,, ,,Madonna kaljukoopas,, Püha õhtusöömaaeg,, Micelangelo (1475-1564) - kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, luuletaja. ise pidas ennast siiski skulptoriks. Pärit Firenzest. Oskas hästi inimese anatoomiat ja suutis seetõttu oma skulptuuri vormida väga tõetruult. Skulptuurid on väga liikuvad. Sixtuse kabeli seinamaal ,,Viimne kohtupäev,, ja laemaalingud, Medicite
12. Rustika- suured tahumatud kivid müüris. 13. Kõrgrenessansi kunstikeskuseks sai Rooma. 14. Kõige suurejoonelisem kirikuehitus on Rooma Peetri kirik, mille autoriteks on Donato Bramante ja Michelangelo Buonarotti. 15. Kõrgrenessansi Itaalia suurmeistrid: Leonardo da Vinci Michelangelo Buonarotti Raffael 16. Vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ratsamonumendi oli Donatello. 17. Leonardo da Vinci maalid: Mona Lisa Püha söömaaeg Madonna kaljukoopas 18. Sfumaato värvi hajutatud kasutamine ja pehmeid ühtesulanduvaid piirjooned. 19. ,, Sixtuse Madonna" on maalinud Raffael 20. Michelangelo ,, Taavet" on mehisem marmorist välja tahutud ilma savi abita, väga tõetruu. Donatello ja Verraccio ,,Taavetid" aga lapsiku kehaga, pronksist ja ei ole nii tõetruud. 21. Michelangelo siirdus rooma 1505. Aastal, sest Julius II kutsus ta endale monumenti tegema, samuti tegi ta seal ka ,, Sixtuse laemaali". 22
- Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato? - Tehnika, mis näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja pehmeid, ühtesulavaid piirjooni. 19) Kes on maalinud Sixtuse madonna? - Raffael 20) Iseloomusta Michelangelo Taavetit võrreldes Donatello ja Verroccio Taavetitega? - Michelangelo taavetil on lihaseid palju rohkem rõhutatud kui donatello ja verroccio taavetil 21) Kelle kutsel siirdus Michelangelo 1505.a. Rooma ja miks? - 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma
- Rooma 14) Mis on kõige suurejoonelisem kõrgrenessansi kirikuehitus? Kes olid selle autorid? - Rooma Peetri kirik.Ehitust alustas Bramante ja lõpetas Buanorotte 15) Nimeta kolm itaalia kõrgrenessansi suurmeistrit? - Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael 16) Kes oli see vararenessansi skulptor, kes lõi esimese ilmaliku ratsamonumendi? - Donatello 17) Nimeta vähemalt kolm L. Da Vinci maali? - Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Madonna kaljukoopas 18) Mida tähendab sõna Sfumaato? - Tehnika, mis näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja pehmeid, ühtesulavaid piirjooni. 19) Kes on maalinud Sixtuse madonna? - Raffael 20) Iseloomusta Michelangelo Taavetit võrreldes Donatello ja Verroccio Taavetitega? - Michelangelo taavetil on lihaseid palju rohkem rõhutatud kui donatello ja verroccio taavetil 21) Kelle kutsel siirdus Michelangelo 1505.a. Rooma ja miks? - 1505. aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma
aastal see varastati. 1956. aastal rünnati maali happe ja kividega. 2009. aastal viskas ehk „Gioconda“ • Tegemist on õlimaaliga, paplipuust alusel. • Maali originaalmõõtmed on 77X53 cm. • Maalil on Mona Lisa (Lisa Gherardini). • Mona Lisa istub toolil (kõrgel rõdul). • Maali taustal on kujutatud loodust (veekogu, maastik, valdavalt tumedad toonid, heledamates toonides on kujutatud loodust. • Heleda-tumeda meisterlik käsitlus ehk sfumaato- tehnika • Riietus on lihtne ja tumedates toonides. • Pead katab õhuke loor, mida esmasel vaatlusel ei tuvasta. • Juuksed on keskmise pikkusega ja • Mona Lisal puuduvad kulmud, need tekkivad varjudekontrasti tulemusena. • Mona Lisa naeratus ja näoilme on salapärased. • Taustmaastik mõjub müstiliselt. • Käed suhteliselt vabas ja loomulikus asendis. • Maalil pannakse suurt rõhku inimese sisemise mina esiletoomiseks,
luuakse taas antiikmütoloogilisi teoseid 7. Millist kompositsiooniskeemi peeti renessaansiajastu maalikunstis kõige sobivamaks? kolmnurkset veneetsias keskenduti eelkõige värvidele roomas ja Firenzes kehade terviklikkus ja kehade joonistuslik ilu Mis on "Vitruviuse inimene"? Vitruvius avastas inimkehas täiusliku ringi ja ruudu, käed harali katab ringi, jalad koos sobib ta ruutu, Vitruviuse inimene on täiuslikkes propotsioonides inimene. 8. Iseloomusta sfumaato maalimistehnikat. see näeb ette värvi hajutatud kasutamist ja ühtesulavaid piirjooni 9. Mis muutusi toimus renessanssiajal skulptuuris? 4 luuakse raidkunsti muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks portreekunst tuleb taas moodi väljakutele paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure 10. Too näiteid Boticelli, Donatello ja Verocchio loomingu kohta. botticeclli ,,veenuse sünd" Verocchio "taavet" 11. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci?
Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega. Mind üllatas ka tema raske elulugu. Ta pidi kõige saavutamiseks rängalt vaeva nägema. Kuigi ta oma eluajal suurt kuulsust ei saavutanud, saavutas ta selle pärast oma surma. Mulle meeldis seda referaati teha, sest selle inimese elulugu oli väga põnev. Kasutatud materjal 1. Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, "Kunst" 1988, 462 lk 2. Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 3. Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 4. Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm 5. Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Pildid "Püha õhtusöömaaeg" "Maarja kuulutus" "Kuningate kummardamine" "Mona Lisa"
inimene ainult tunneb või ebamääraselt aimab. Leonardo ärritas Santa Maria delle Grazie kloostri priori sellega, et seisis terveid päevi ühtejärge “Püha õhtusöömaaja” ees pintslit kätte võtmata, tähendades:”Mõnel juhul loovad arenenud vaimud seda enam, mida vähem nad töötavad, otsides lahendust mõistuse abil”. Leonardo da Vinci panus kunsti arengusse on suur- ta võttis kasutusele hele-tumeda käsittluslaadi (sfumaato) ning figura piramidale (püramiidse kompositsiooni), mida võime näha maalides “Püha õhtusöömaaeg” ja “Mona Lisa”. Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks
meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised
meister, oma ajastu geenius. Peale maalikunsti oli ta veel väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ning leiutaja (kavandas alles sajandeid hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev). Võttis kasutusele pehmete värviüleminekutega maalimislaadi (nn. sfumaato), hakkas figuure maalile paigutama kolmnurkse rühmana. Kujutas esimesena täiuslikult kauneid ja terviklikke kaasaegseid inimesi. Töötas Firenzes, Milanos, Roomas ja elu lõpul Prantsusmaal. Leonardo da Vinci (1452-1519). Anatoomilised joonised. Leonardo da Vinci. Anatoomilised joonistused. Joonised figuuridest. Leonardo da Vinci joonistus inimese keha proportsioonidest Leonardo da Vinci. Tehnilised joonised
kahjuks ükski. Leonardo Da Vinci jättis ajalukku tugeva jälje. Tema leiutised ja avastused on meid palju aidanud, samas tema kunstialased saavutused, mis paeluvad inimesi tänapäevani. Salapärane Mona Lisa ja tema isiku tuvastamine oli suur mõistatus kõigile. Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega. Kasutatud kirjandus: Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, "Kunst" 1988, 462 lk Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku Kangilaski, J
maalikunstnik, et ta näeb seda, mida teine inimene ainult tunneb või ebamääraselt aimab. Leonardo ärritas Santa Maria delle Grazie kloostri priori sellega, et seisis terveid päevi ühtejärge "Püha õhtusöömaaja" ees pintslit kätte võtmata, tähendades:"Mõnel juhul loovad arenenud vaimud seda enam, mida vähem nad töötavad, otsides lahendust mõistuse abil".Leonardo da Vinci panus kunsti arengusse on suur- ta võttis kasutusele hele-tumeda käsittluslaadi (sfumaato) ning figura piramidale (püramiidse kompositsiooni), mida võime näha maalides "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa". Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest.Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas
naisest Mona Lisast. Mona Lisa oli üks Leonardo lemmikmaale ning see jäi kunstnikuga kuni tema surmani. Pehmed ümarad näojooned meenutavad mõningaid teisi Leonardo maalitud naise portreesid ning tema pilte Neitisi Maarjast. Naise ilmes peegeldub ülev väärikus ja rahu. Tema huulte kohal väreleb naeratus, mis muudab ta mõistatuslikuks. See on maalikunsti ajaloo kuulsaim naeratus. Mona Lisa on tuntud ka kui La Gioconda. Leonardo sai tuntuks oma sfumaato-tehnikas maalitud taustmaastikega, mis kordavad juba tema varaseimates portreedes nähtud lähedust ja kaugust rõhutavat efekti. Mona Lisa puhul katab kujutuslik kaljune maastik tervet tagaplaani, hajudes sinakashägusesse kaugusesse. Tagasi Firenzes, jätkas Leonardo palavikulise tempoga oma märkmike täitmist. Ta uuris Santa Maria Nuova hospidalis anatoomiat ning joonistas kanalite plaane. Ta uuris vee ja õhu liikumist ning lindude lendu. Pärast 1503. aastat kulutas Leonardo palju aega
inimene ainult tunneb või ebamääraselt aimab. Leonardo ärritas Santa Maria delle Grazie kloostri priori sellega, et seisis terveid päevi ühtejärge “Püha õhtusöömaaja” ees pintslit kätte võtmata, tähendades:”Mõnel juhul loovad arenenud vaimud seda enam, mida vähem nad töötavad, otsides lahendust mõistuse abil”. Leonardo da Vinci panus kunsti arengusse on suur- ta võttis kasutusele hele-tumeda käsittluslaadi (sfumaato) ning figura piramidale (püramiidse kompositsiooni), mida võime näha maalides “Püha õhtusöömaaeg” ja “Mona Lisa”. Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks
maalikunstnik, et ta näeb seda, mida teine inimene ainult tunneb või ebamääraselt aimab. Leonardo ärritas Santa Maria delle Grazie kloostri priori sellega, et seisis terveid päevi ühtejärge "Püha õhtusöömaaja" ees pintslit kätte võtmata, tähendades:"Mõnel juhul loovad arenenud vaimud seda enam, mida vähem nad töötavad, otsides lahendust mõistuse abil". Leonardo da Vinci panus kunsti arengusse on suur- ta võttis kasutusele hele-tumeda käsittluslaadi (sfumaato) ning figura piramidale (püramiidse kompositsiooni), mida võime näha maalides "Püha õhtusöömaaeg" ja "Mona Lisa". Ta püüdis leida loodusnähtustes seaduspärasusi. Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest. 11
III KÕRGRENESSANSI MAALIKUNST. 1. Leonardo da Vinci - sünd. 1452.a. - surnud 1519.a.; Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane ja leiutaja; Michelangelo ja Raffaeli kõrval renessansiajastu kuulsaim kunstnik. Kunstilise ja tehnilise hariduse omandas Firenze kunstniku A. del Verocchio juures, kelle juures ta töötas a-ni 1478.a. Tema varased tööd on õpetaja mõjutustega, tema varastes töödes ilmneb juba väljendusvahendina sfumaato, pehmete värviüleminekutega maalimislaad. 1482.a-l asus maalikunstniku, kujurina ja sõjatehnilise insenerina tööle Milano hertsogi juurde. 1500.a. naasis ta Firenzesse. 1513.a.-st elas ta Roomas, kus ta erinevalt Raffaelist ja Michelangelost ei täitnud suuri tellimusi. 1517.a-l asus ta Prantsuse kuninga François I kutsel elama Amboise lähedal asuvasse Cloux' lossi, kus ta veetis oma viimased eluaastad
annaabi.ee 
