positiivse neutraliteedi poliitikat Zedong Kommunistliku partei esimees, juhtivaks sai riiklik sektor (kollektiviseerimine, industrialiseerimine) Xiaoping mõõdukas kommunist, kes jäi pärast Mao surma teravas võimuvõitluses peale. Gorbatsov I NSV Liidu president, käis tippkohtumisel Reaganiga Reykjavikis. Jakovlev reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid:
· Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov · Ei kaotatud KP juhtivat osa ühiskonnas · Ei mindud üle turumajandusele · Augustiputs · 19.-21. august 1991 · Foros · Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee siseminister, kaitseminister, KGB juht · 25. dets. NSV Liidu laialisaatmine USA peale II maailmasõda Harry Truman (1945-1953) · Polnud populaarne, demokraat · Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine
· USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R. MacCarthy välisminister Gorbatsovi ajal D. Eisenhower USA president 50ndatel N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni
Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite parteikomiteede sekretärid, sõjaväe juhtkond). Ministrite Nõukogu esimeheks sai Nikolai Rõzkov, välisministriks Eduard Sevardnadze. 1986 hakkas perestroika kõrval kõlama teine märksõna glasnost ehk avalikustamine. See tähendas, et seni kiivalt igasugust vähegi negatiivset infot varjanud nõukogude võim hakkas rahvale rääkima probleemidest kuritegevusest, majandusraskustest jne. Vähenes (veel ei lõppenud!) ajaloo moonutamine. Sellega seoses tõusis TV, raadio, ajakirjanduse tähtsus. Poliitiline elu liberaliseerus suurenes sõnavabadus, tihenesid kontaktid välismaaga,
1989 vägede väljaviimine Afganistanist. Esimesed tõsised etnilised konfliktid. Aprill 1989 Tbilisis Veebr 1988 Mägi-Karabahhias (Armeenia ja Aserbaidzaani vahel). 2. nov 1978 oli Gorbatsov öelnud: NSV Liidus on rahvusküsimus lahendatud. 4. etapp 1989 1991 Rahvas valmistus tõsiselt reformideks. Gorbatsov lõi araks. Impeerium on lagunemisohus. 15. märtsil 1990 sai Gorbatsovist ka NSV Liidu presigent. Erru saadeti Gromõko. 1990. a dets lahkus Sevardnadze Rahvasaadikute kongressilt uksi paugutades . Enne seda hoiatas riiki diktatuuriohu eest. Novoogarjovo protsess. Uute liidulepingute sõlmimine. Eesti, Läti ja Leedu ei osale. 1991. a 20. aug pidi toimuma dokumentide allkirjastamine Moskvas. 19. aug 1991 puhkes vanameelsete mäss augustiputs. Kestis 19. 21. aug. 20. aug 1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks. 8. dets 1991 tulid Valgevenes Belovezjes kokku Venemaalt Jeltsin, Ukrainast
koalitsiooni, mis üritas Moskvat üle kavaldada, luues alternatiivse marsruudi Kaspia energia toomiseks läände Venemaast mööda minnes. Kreml teatas Thbilisile avalikult, et Gruusia peab otsustama, olla on Moskva või lääne poolel, ning et Moskva suhtumine Abhaasia ja Lõuna- Osseetia külmutatud konfliktide lahendamisse sõltub Gruusia vastusest sellele kesksele küsimusele. (Asmus, 2010, lk 23.) Krooniline ja olukorda teravdav taustategur oli Venemaa jälestus Eduard Sevardnadze vastu, kes oli Saakasviili eelkäija Gruusia liidri kohal. Putini silmis kuulus Sevardnadze pattude hulka ka vastutus Nõukogude Liidu lammutamise eest Gorbatsobi välisministrina, lisaks tema läänesõbralikkus. (Asmus, 2010, lk viii.) Putin on avalikult tunnistanud, et peab sajandi suurimaks katastroofiks Nõukogude Liidu lagunemise, seega on põhjendatud külmad tunded tollaste riigiametnike vastu. Gruusia tegi hulgaliselt vigu, mis viisid sõjani
Breznevi enda tervis halvenes ja tema seniilsuse üle hakati rahva seas nalja viskama. Samal ajal hakkasid senised parteijuhid üksteise järel vanadusse surema või kõrge ea tõttu töövõimetuks muutuma.. 1978 suri Kulakov ja Mazurov läks pensionile. Poliitbüroosse tulid uued mehed: Nikolai Tihhonov (1905-1997): MN esimehe asetäitja 1965-1980, MN esimees 1980-1985. Poliitbüroos 1978-1985. Breznevi sõber ja lähikondlane juba 1930.-te lõpust. Eduard Sevardnadze (1928-...): Gruusia KP 1. sekretär 1972-1985. 4 Mihhail Gorbatsov (1931-...): Stavropoli parteijuht 1970-1978, KK sekretär 1978-1985. Kulakovi ja Suslovi soosik, saavutas ka Andropovi soosingu. Gerontokraatia 1980-1985 1979. aasta lõpuks olid NSV Liidu kaua ameti solnud juhid jõudnud raugaikka. Breznev oli 73, Kossõgin
NSVL majanduslikku arengut. Kiirendamise abinõuks pidi saama tollase sotsialistliku ühiskonna täiustamine selle ümberkujundamise ehk perestroika teel. Need pidid olema majanduslikud ja struktuurilised, poliitilistest ümberkujundustest tollal veel ei räägitud. Aprillipleenumile järgnenud aasta vältel uuenes Nõukogude juhtkond rohkem kui kunagi varem viimaste aastakümnete jooksul. Uueks välisministriks nimetati Eduard Sevardnadze. Poliitbüroo täienes juba aprillipleenumil ja omandas üsna uue ilme pärast NLKP XXVII kongressi veebruaris 1986 kui valiti partei uued juhtorganid. Vaheldumine ei piirdunud üksnes tippudega - 1985. aasta lõpuks oli välja vahetatud enam kui 40% oblastite parteikomiteede esimestest sekretäridest. Sõjaväejuhtkonna uuenemine oli suurim pärast Teist maailmasõda. Juhtkonnas tehtud ümberpaigutuste ja uute isikute edutamise tulemusena omandasid riigi ladvikus
sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks ning tõi kaasa olulisi muutusi rahvusvahelistes suhetes. Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimisest
sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks ning tõi kaasa olulisi muutusi rahvusvahelistes suhetes. Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimisest
sõnavabaduse avardumist. Avalikustamisega kaasnes ka poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli pikka aega välismaal diplomaatilisel tööl viibinud Aleksander Jakovlev, kellest sai Gorbatsovi lähikondlane. Jakovlev püüdis läänemaailma demokraatia kogemusi sobitada nõukogude ühiskonda. Gorbatsovi võimuletulekuga muutus ka Nõukogude Liidu välispoliitiline kurss. Välisministriks sai Eduard Sevardnadze. NSV uuenev juhtkond seadis oma eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast Gorbatsovi ja president Reagani tippkohtumist, mis toimus 1986. aastal Reykjavíkis. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks ning tõi kaasa olulisi muutusi rahvusvahelistes suhetes. Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimisest
eesmärgid. Hakkasid toimuma ka valimised, reaalsed, mitme kanditaadiga. 1989 Rahvasaadikute Kongress. 2/3 valiti ja 1/3 määrati partei poolt. Olid reaalsed valimised. Ülemnõukogu pidi muutuma alaliselt kooskäivaks organiks, muidu käisid 2 korda aastas. Gorbatsov valiti kaudselt presidendiks. Kõrvale oli tekkinud terve rida liikumisi, millest arenesid välja erakonnad. 1990. aastaks muutus Kommunistlik Partei üheks parteiks teiste seas. Välispoliitikat juhtis E. Sevardnadze. Taheti läbi viia desarmeerimist. 1987. aastal jõuti USA ja NSVL vahel lepingule, mis tähendas kesk- ja lühimaa tuumarakettide eemaldamist. Et saada läänest abi, tuli loobuda Ida-Euroopast. Satelliitriikidele anti vabad käed tegutsemiseks, loobuti Breznevi doktriinist. 91 algas riigipöördekatse 19.08. Hommikul anti teada, et Gorbatsov pole tervise tõttu võimeline oma kohustusi täitma, võim ajutiselt Ülemkomitee kätte. Vene Föderatsiooni ette otsa sai Jeltsin. Sai osad
Nendega võitles partei ideoloogia sekretär Suslov ja KGB ülem Juri Andropov. 56 4.8.10 JURI ANDROPOV 1982-1984 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.11 KONSTANTIN TSERNENKO 1984-1985 - NLKP KK I SEKRETÄR. 4.8.12 MIHAIL GORBATSOHV 1985-1991 Ta tahtis sotsialismi reformida. Selle nimel rakendas perestroika. Hakkas välisriikidega suhteid arendama ja lõpetas võidurelvastumise. Välisminstriks sai Sevardnadze (praegune Gruusia president). Algas NSVLiidu lagunemine. NSVLiidu kirstunaelaks oli 1986. aastal alanud glasnost ehk avalikustamine, millele pani aluse Jakovlev. Glasnosti esimeseks katseks oli Tsernobõli katastroof. 26.04.1986 - Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus, mille tulemusena lendas õhku neljas reaktor. Atmosfäär kogu idaeuroopas saastus radioaktiivsete ainetega. Komparteis olid ka tagurlased, keda juhtis Ligatsov ja edumeelsed, keda juhtis Boris Jeltsin.
annaabi.ee 
