Puudega kaetud rabaosad on loomarohked Imetajad o Põder, valgejänes, hunt, rebane, mäger, karu, metssiga, metskits Roomajad o Arusisalik, rästikud või vaskuss Kahepaikseid o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba
Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel Tugev surve surub servaalade kivimid kurdudesse Himaalaja Aasias asuv Himaalaja on kurdmäestik. Pangasmäestik. Pangasmäestikud tekivad sinna kohta, kus maakoor on murrangu tõttu murdunud ja üks osa sellest teise suhtes kõrgemale tõusnud. Nad tekivad kahe teineteisest eemalduva laama eralduspiiril. Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad,
http://agrt.emu.ee/pdf/2016_1_kolli.pdf VEESTIK Rabajärved Jõed Ojad Laukad Älved Rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabajärv https://et.wikipedia.org/wiki/Raba#/media/File:Hommi kune_udu_Kakerdaja_rabas.jpg Koosluse püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademed ületavad aurumise Hapnikuvaesus vees Turba pidev settimine alumistes turba kihtides Millistes tingimustes antud kooslus tekib?
keemia tooted. Peamised majandus partnerid on Itaalia, Saksamaa ja paljud balkani riigid , kes kuulusid Jugoslaavia kooseisus olnud riigid. Tähtsamad majanduskeskused paiknevad Pannoonia madalikul, Dinaari eelmäestikes (Zagreb, Karlovich, Vukovar) ja Aadria mere rannikul( Rijeka, Pula, Zadar , Split). Põllumajandus on väga mitmekülgne ning looduslike tingimuste tõttu piirkonditi väga erinev. Panoomia madaliku ja selle servaalade viljakate muldadel kasvatatakse nisu, maisi, suhkrupeeti, päevalille ja tubakat. Loomakasvatuses rõhutakse piimakarjandusele. Mägedes kasvavad lambad ja kitsed, orgudes kasvatatakse viinamarju. Rannikualadel on tsitruseliste- ja oliivi istandused. Dinaari mäestik Zagreb Elekter ja nafta Energia kogutoodangust annavad 2/3 hüd- roelektrijaamad. 15% elekrienegiast ostetakse. Nafta annab 1/3 kogutoodangust.
See ei tähenda pöördumist minevikku, vaid traditsiooniliste meetodite ning uusima teadus- ja tehnoloogilise informatsiooni vastastikust toimimist. Mahemajapidamine ei tööta loodusele vastu. Ta lähtub ökoloogilisest printsiibist, et keerukamad ja mitmekesisemad ökosüsteemid on jätkusuutlikumad. Seetõttu kasvatatakse paljusid eri taimekultuure ning eri liiki loomi, säilitatakse looduslikke alasid, soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Putukaliikide säilimiseks tehakse põllud väikesed, põlluäärtesse jäetakse harimata ribad. Seal saavad talvituda põllu ökoloogilist tasakaalu säilitavad putukad ja õitseda umbrohuks peetavad taimed. Intensiivpõllundusega tegelevates ettevõtetes tavatsetakse mittesoovitavad taimed ja putukad lihtsalt taimekaitse- ja putukatõrjevahenditega mürgitada. Sedasi rikutakse looduslikku tasakaalu. Otstarbekas on kasvatada samal ajal erinevaid sorte, sest aja vältel muutub sortide
Nõgudesse ja orgudesse valgub külm õhk mis jääb sinna püsima põhjustades jahtumist. 20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale. Läänemeri mõjutab Eesti kliimat päikesekiirguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule osas 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsükloni keskosas on õhurõhk madalam kui servadel ja valitsevad tõusvad õhuvoolud. Antitsüklonis õhk liigub kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. laskuvad õhuvoolud 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal kus õhk soojeneb tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Tsüklon tekib sooja ja külma õhu kokkupuutel 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Tsüklonis suvel on vihm ja tuul, talvel sula. Antitsüklonis päikesepaiste millega kaasneb suvel põud ja talvel käre pakane 24. Võrdle külma ja sooja fronti
tugevuse arenemist. Betooni soojendamine Talvel betoonimine nõuab alati soojendamist. Soojendamise esimene eesmärk on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arengu tagamine. Teine eesmärk on lahtirakestamistugevuse saavutamine(60% normtugevusest. Betooni soojendamine tuleb kavandada selliselt, et kogu tarindis oleks ühtlane temperatuur. Eriliselt hoolikas tuleb olla seega külmade tarindiosade ja servaalade soojendamisel ning kaitsmisel. Võib kasutada järgmisi soojendusviise: o juhtmetega elektersoojendus o raketisesoojendus o infrapunakiirgusega soojendamine o kuumbetoon Juhtmega elektrisoojendus Juhtmetega elektrisoojendus on meetod, milles trafo abil muudatud kaitseväikepingega vool juhitakse peakaabli ja ühenduskaabli kaudu betoonitarindis olevatesse takistusjuhtme kontuuridesse. Takistuse mõjul juhe soojeneb ja soojendab enda ümber olevat betooni.
Eestis tähtsaimat osa Läänemeri. Selle järgi eristatakse merelist ja mandrilist kliimavaldkonda. 21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. Tsüklonis valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk liigub põhjapoolkeral vastupäeva, keskosas on õhurõhk madalam kui servadel. Antitsüklonis liigub põhjapoolkeral õhk päripäeva kõrge õhurõhuga keskmest madalama õhurõhuga servaalade suunas. 22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Sooja ja külma õhu kokkupuutel tekivad tsüklonid. 23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? Antitsüklonid toovad suvel selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakase.
3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad; 4) Keskkonna tingimuste pikaajaline muutumine uute märgalade tekkimine, avamaastike metsastumine, veekogude eutrofeerumine. 89. Elupaikade vähenemise ja isoleerumise põhjused: · Lõhestumine - suurte alade poolitamine · Hõrenemine/ mulgustumine - laigusisesed muutused · Suuruse vähenemine servaalade pidev äralõikamine · Laikude kadumine täielik kadumine 90. Suure laigu eelised Suur loodusuliku taimkattega laik on ainus, kus võib esineda looduslikke veestikuelupaiku, sest suur laik mahutab eri veestikuelemente terviklikumalt kui väike laik. Vaid suurtel laikudel suudavad sisealade liikide populatsioonid püsida ja leidub piisavalt toitu ja varju suurematele taimetoidulistele. Suurel laigul on elupaigatingimuste muudatused
Liustike levik, teke, jaotumine ja tähtsus On levinud kõigil mandritel väljaarvatud Austraalia, mäetippudes. Liustike tekkimiseks ja säilimiseks on vaja madalat aastast õhutemperatuuri ja palju sademeid. Tekivad lumepiirist kõrgemale. Jaotumine: 1) oruliustikud – asuvad mäestikes, liiguvad raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale, 2) mandriliustikud – paks jääkeha, katab kõik reljeefi tasasused. Liigub jääalakeskmest servaalade poole. Tähtsus; a) ühtlustavad kliimat b) oluline mageveevaru c) osa veeringest 5.BIOSFÄÄR Murenemise tähtsus: 1) mulla tekkes ja arengus väga tähtis osa 2) pinnamoe kujundaja 3) karsti tekkimine - vaatamisväärsused Keemilise ja füüsikalise murenemise võrdlus Keemiline murenemine ehk porsumine – Füüsikaline murenemine ehk rabenemine – keemiline koostis muutub keemiline koostis ei muutu
Jätkusuutlikuks toidu tootmiseks peaksid teadlased oma uuritud teemast parimad tulemused välja võtma ja talunikele esitama võimalikke tegevusi, mis loodus on kasutusele võtnud kahjurite esinemise, toitainete ja vee puuduse jms korral. Mahepõllumajanduses lähtutakse aga ökoloogilisest printsiibist, et mida keerukam ja mitmekesisem on agroökosüsteem, seda stabiilsem ta on. Kasvatatakse paljusid eri kultuure, säilitatakse looduslikke alasid ja soodustatakse mitmekesise elustikuga servaalade teket. Teades, et paljud agroökosüsteemides toimivad protsessid on tootmisele kasulikud, püütakse neid võimalikult efektiivselt ära kasutada. Mahetootja peab loodust rohkem tundma, kui tavatootja ning oma tegevuse palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Ei kasutata sünteetilisi väetisi ja pestitsiide (herbitsiide, fungitsiide ja insektitsiide) ega geneetiliselt muundatud organisme (GMO), soodustatakse elustiku mitmekesisust ja pööratakse suurt tähelepanu tootmise
muldadel 3/4--V2, tugevasti erodeeritud muldadel V2--V-i saakidest, mida saadakse erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud. Suur osa varasematest metsaaladest on põllustatud või muutunud niitudeks. Palju on ajutisi sööte ja võsastunud maid
(ekvidistantne kujutis), astronoomilised kaardid Välised – silmapunkt asub Maa ja lõpmatuse vahel (konventsionaalne kujutis), Stereograafilised – silmapunkt asub Maa diameetri teises otsas (konformne kujutis), serva moonutused kasvavad kiirelt. Gnoomonilised e. tsentraalprojektsioonideks - silmapunkt asub Maa keskpunktis (konventsionaalne kujutis), servaalal on suurimad moonutused, mõõtkava suureneb projektsiooni servaalade? Poole. Tähtsaimaks omaduseks on suurringjoone kaarte (ortodroomide) kujutamine sirgjoontena. Kasutatakse polaaraladel ja merede ülevaatekaartidel Joonisel lk 84 on skeemid. 37. Millised on UTM ja NL-42 projektsioonide tsoonide ja võõndite laiused ning tsoonide paigutus ning numeratsioon? Tsiviilkaartidel kasutavad põiksilindrilisi projektsioone paljud suure meridiaanisuunalise ulatusega maad. Peamiselt aga kasutatakse tänapäeval ps
On kolm erinevat vööd: 70. *Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole. 71. *Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. 72. *Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline põhjavesi. 73. Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.). Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 74. *tehnogeensete setete põhjaveekiht - lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev,
*(2) Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme On kolm erinevat vööd. Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lhesid allapoole Veehulga sessoonse kikumise vöö - kiht mis perioodiliselt küllastub phjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline pv. süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt phjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam phjavee tase ja all vettpidav kiht. siin surveline pv. *(2) Kirjeldage Kvaternari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb pvhorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: tehnogeensete setete pvkiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli
takse nende võimalikku valgusšokki. Selline viis Pargipuistute majandamise põhimõtted. ei sobi väga vanade alleede rekonstrueerimiseks, • Pargipuistute servaaladel kasvavad puud erine- kus nii ladva- kui külgokste juurdekasv on pea- vad oma võra ehituse poolest puistu keskel kas- aegu lakanud. vavatest puudest. Servaalade puud kujundavad • Allee uuendamiseks võib ka vahetada puuliiki, pargiruumi ning kaitsevad kas kogu parki või istutades olemasoleva allee kõrvale varjutalu- konkreetset pargipuistut tugevate tuulte eest. vast liigist (näiteks siberi nulg) uue rea. Selline Kui servaalade puud saavad kahjustada või need uuendamine on asjakohane, kui on ruumi ning eemaldatakse, ei suuda puistu sisemuses kas-
46. Kirjeldage põhjavee lasuvusvorme Aeratsioonivöö - maapinna kiht, kus vesi liigub perioodiliselt mööda vertikaalseid lōhesid allapoole Veehulga sessoonse kōikumise vöö - kiht, mis perioodiliselt küllastub pōhjavetega. Vesi imbub sellesse kihti küll ülalt, aga liigub selles vöös horisontaalselt, siin asub vabapinnaline põhjavesi. Süvatsirkulatsiooni vöö - see on alaliselt pōhjaveega küllastunud vöö. Vesi liigub siin reeglina aeglaselt massiivi servaalade suunas andes alguse jōgedele ja karstiallikatele. Selle piiriks on ülal madalam pōhjavee tase ja all vettpidav kiht, siin on põhjavesi surveline. 47. Kirjeldage Kvaternaari põhjaveekihti (liigitus, toitumine, väljavool, kivimid, levik jne.) Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjavee horisontideks. Tehnogeensete setete põhjaveekiht-lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev,
annaabi.ee 
