Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse. Aga mitte kõik horvaadid ei olnud sellise verise poliitika poolt. Marssal Josip Broz Tito, kes oli sloveen-horvaat, astus Ustasale vastu
· Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia:
suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991. aastal olid paljud serblased (umbes 230 000) sunnitud lahkuma. Nüüd on serblasi ainult 45% ja nad elavad maa kirdeosas. Majandus TagaEuroopa edukaim. Olulisemad takistused majanduses: sõjapurustuste likvideerimine, katkenud majandussidemete taastamine või uuendamine ja pagulaste probleemi lahendamine. Peaminsed majandusharud on turism, masinatööstus, kergetööstus, toiduainetööstus ja põllumajandus Maapõuest saadakse naftat, kivisütt, boksiiti, rauamaaki, looduslikku asfalti jpm.
suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a.1991 oli neid 12% elanikonnast). Tänapäeva on serblasi Horvaatias 4-5%. Horvaate on 90%. Serblased elavad peamiselt Krajinas. Horvaadid kõnelevad serbo-horvaadi keelt, kuid serblastest eristab neid see, et nad kasutavad ladina tähestikku. Viimasel ajal kõneletakse eraldi horvaatia ja serbia keelest. Teine rahvuslikul pinnal olev erinevus seisneb selles, et horvaatid on katoliiklased , serblased aga õigeusklikud. Rahvastikust 58% elab linnades. Teised väemusrahvused on bosnialased,
elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine psühhiaater Radovan Karadzic. [---] Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes otsas oleks Belgrad ja teises Krajina. [---] Soovitud koridori on serblased 1993. aasta keskel peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et seda takistada, tuleb luua Suur-Serbia riik. Ideoloogiliseks põhjenduseks on võetud Serbia Teaduste Akadeemia memorandum 1986. aastast, milles väideti, et Serbia oli kauaaegne Tito poliitika ohver ja praegu toimuv seega ajaloolise ebaõigluse heastamine."3 Ent samas väidab Taavet Liias 1996. a. 13. juuni Postimehes, et serblastel puudus juba
Titost uue Jugoslaavia Föderatsiooni juht. Ta jagas Jugoslaavia viieks vabariigiks - Horvaatiaks, Serbiaks, Sloveeniaks, Bosnia-Hertsegoviinaks ja Makedooniaks. 22. detsembril 1990. avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid Horvaatias elavad serblased rahvusvähemuseks. Uues põhiseaduses ei olnud ära märgitud rahvusvähemuste õigused riigiametitest lasti lahti massiliselt serblasi. Pärast seda, kui Horvaadi parlament viis oma põhiseadusesse sisse muudatuse, mis lubas kaitsta vähemusi ja nende õigusi, tunnustas Euroopa Liit, eelkõige Saksamaa pealekäimise 4 tulemusena, Horvaadi Vabariiki jaanuaris 1992. Kolm kuud hiljem tegi seda ka USA ja mais 1992 võeti Horvaatia ÜRO täisliikmeks ning 17.a hiljem sai Horvaatia NATO täieõiguslikuks liigmeks.
Suurriikide hirmud: UK kartis kaotada ülemvõim merel, sest pärast Kieli kanali ehitust võis Saksa laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni, lõpuks jõuti plaanile, et tappa Franz Ferdinand, millest algas I MS. Itaalia soov saada tagasi maa-alad Austria- Ungarilt ja kontrollida Aadria merd. Austria-Ungari paljurahvuselisus tekitas sisepingeid. Enne I MS tekkis 2 suurt liitu Kolmikliit ja Antant.
vabadusvõitlus). Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid Serbia, Montenegro (Tsernogooria), Bulgaaria. 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul ja selle ümbrus. Aastal 1908 Austria-Ungari okupeeris Bosnia, türklased tõrjuti välja. Bosnias elas aga palju serblasi, kes protesteerisid. Nad oleks tahtnud Bosnia liitmist hoopis Serbiaga. Serbia seljataga seisis Venemaa (lootis oma poliitikat ajada Balkanil). Austria-Ungari seljataga seisis Saksamaa. Nii jooksid suurriikide huvid kokku Balkanil (Bosnias). Balkanit hakati nimetama ,,püssirohukeldriks". ,,Järgmine sõda algab mõnest lollusest Balkanil" Saksa kantsleri tsitaat. Sõja algus ja käik 28. juunil 1914 tegi Serbia terrorist atentaadi Austria-Ungari troonipärijale Franz
Ametlik nimi: Ungari Vabariik Pealinn: Budapest Rahvaarv: 10,1 miljonit Rahaühik: forint Riigikeel: Ungari keel Pindala: 93 303 ruutkilomeetrit Iseseisvuse saavutas: 1918 aastal Joonis 1. Riigilipp Joonis 2. Riigivapp Ungari tuleb sõnast "hunn", mis tähistab enne ungarlasi maad asustanud rändhõime, või bulgaariakeelsest sõnast ungur, mis tähendab "kümme hõimu". Rahvastik: Ungari on rahvastiku poolest ühtne. On ka veidi sakslasi, mustlasi, serblasi, horvaate ja rumeenlasi. Ungaris on rahvuslikke pingeid vähe, suurt muret tuntakse naabermaades elavate ungarlaste olukorra pärast. Usutunnistuses on erinevused suuremad. Budapesti väikese juudi kogukonna vastu on pandud toime mõningaid antisemiitlikke rünnakuid, kuid ungarlaste valdav enamik on salliv. 4 1.1 Rahvastik 2005. aastal oli Ungari rahvaarv 10 006 835 inimest. 2003. aastal aga 10 045 407 inimest.
Konflikti Saksa Orduga lahendasid Poola-Leedu väed 1410 Grunwaldi lahingus otsustava võiduga. Pikemas perspektiivis nõrgendas katoliiklik usk Leedu võimu idas. Vürstiriikide sümpaatia kasvas Moskva poole. Sisuliselt ühendas suurem osa Vene riike suurvürst Ivan III (1478 – 1505). Ivan III ajal lõppes ka mongoli ike Venemaal. Poola-Leedu riigis suurenes Poola roll. Balkani poolsaarel kujunes domineerivaks jõuks Osmani impeerium. 1389 võideti Kosovo lahingus serblasi, 1453 vallutati Konstantinoopol. 15. saj lõpuks oli vallutatud kogu Balkani poolsaarel.
Selle lepinguga Venemaa mõju Balkanil kasvas. See oli vastuvõtmatu Austriale ning Austria saavutas selle, et asjasse sekkus ka Saksamaa. Bismarcki vahendusel saavutati olukord, et San Stefano rahuleping vaadati ümber Berliini kongressil Türgile soodsas suunas Venemaa mõju ikkagi vähenes. See kogu sõda ja rahuleping näitas, et Kolmekeisriliit ei toimi Bismarck võib manipuleerida ja teha seda, mida ise heaks arvab. Austria sai endale BosniaHertsegoviina. Seal elas nii serblasi, sloveene kui bosniakke. Serbia riigile oli vastuvõtmatu, et üks osa serblasi läks Austria võimu alla. Kolmekeisriliit eksisteeris olenemate vastuoludest edasi. Selle liidu kõrvale tekkis aga 1879. aastal uus liit KAKSIKLIIT. See ühendas endas ainult Saksamaad ja Austriat. Samal ajal hakkasid paranema ka Saksamaa ja Itaalia suhted. Itaalia oli läinud tülli Prantsusmaaga kolooniate küsimuses ning tal oli vaja mõne tugevama riigi tuge
Murat I – hõivati 1360 B imp suuruselt teine linn Edirne. Sellest sai Os riigi kolmas pealinn. Seejärel vallutati 1360ndail tolleaegselt kuningriigilt tänapäeva Bulgaaria Vabariigi lõunapoolsed alad. 1389 saavutati Kosovo lahingus võit serblaste ja bulgaarlaste ühendjõudude üle, mille tulemusel serblased sattusid Os imp-st vasallisõltuvusse. Tema jaoks sai Kosovo lahing saatuslikuks, kuna langes enne selle algust noore serbia patrioodi rünnakuohvriks. Serblasi juhtis kuningas Lazar. Esimene Os riigi valitseja, keda tituleeriti sultaniks. Bayezid I – vallutati pärast võitu kristlaste ühendväe üle Nikopolis 1396 Bulgaaria kuningriigilt tänapäeva BV põhjaalad. Seejärel tungiti 1397 B-i, tänapäeva Kreeka V territooriumil asuvatesse valdustesse ja hõivati neist suurem osa. B-lejäi veel 7 Peloponnesose poolsaar (Mora)
· Sulatusahi: a + b + c = x Tulemuseks hoopis mingi uus ühiskond, uus ühiskond, tekib uus kultuuriidentiteet. Klassikalise ameerika ühiskonna järgi tuleb see. Kui sinna emigeerusid erinevad rahvused, said nendest ameeriklased. Deklaratiivselt oli see ka NSVL ametlik rahvuspoliitika (kõik rahvad oleksid NSVL kogunenud ja nendest areneb välja täiesti uus kvaliteet, mida nimetatakse nõukogude rahvaks). Samuti räägiti 80-ndate teisel poolel, et pole serblasi, horvaate, bosnialasi, kõik on Jugoslaavlased. Sulatusahi on problemaatiline · Kultuurimosaiik a + b + c = a + b+ c Kui saavad kokku kolme erineva etnilise grupi liikmed ja ei juhtu midagi, kõik jätkavad kooseksisteerimist, mingit sulandumist ei toimu, keegi kedagi alla ei neela. Doominoteooriad muutused kultuurides järkjärgult, alguses ühes valdkonnas, mis kutsub esile muutusi teistes kultuurivaldkondades.
muslimite ning horvaatide vahel. Serblased olid paremini varustatud ning haarasid suures osas kontrolli ning põhjustasid laialdast kannatust. Clinton pani ette Serblaste varustusliine pommitamise ja embargo kehtestamise aga teised Euroopa riigid olid selle vastu. Clinton jätkas lääneriikidele surve avaldamist kogu 1994 aasta, et võtta ette tugevaid meetmeid serbia vastu. Aga novembris ilmnes, et muslimid ja horvaadid on lüüasaamise äärel ning Clinton muutis suunda kutsudes Serblasi olukorra lahendamisele. Novembris 1995 aastal võõrustas Clinton vaenutsevate osapoolte rahukõnelusi Daytoni, Ohios. Osapoolde jõudsid rahuleppeni, tuntud Daytoni Accordina, mis jättis Bosnia iseseisvaks riigiks koosnedes kahest erinevast entiidis koos keskse valitsusega.Kevadel 1998, tekkisid jällegi pinged, kui üle 90% Kosovo residendid tahtsid iseeisvust. Vastuseks mobiliseeriti serbia väed provintsi, et mässajatega tegeleda
liikuda Läänemerest Põhjamerre; kartis kaotada oma kolooniaid, eesmärk oli maha suruda SM domineerimine Euroopas (IM liitlane Jaapan ol huvitatud SM kolooniavalduste ülevõtmisest Aasias) o PM (Antanti võtmeriik) soovis tagasi Elsassi-Lotringit, mis oli kaotatud Prantsuse-Preisi sõjas 1870; soovis vähendada SM mõjuvõimu o VM soovis sekkuda Balkanil ning toetada serblasi (Serbia soov moodustada slaavlastest Suur- Serbia ja jõuda mereni); ei soovinud SM ülemvõimu, peamine vaenlane oli Türgi, sest VMd huvitasid Dardanellid Kuigi väliselt oli suurriikide blokkide loomine mõeldud sõja ärahoidmiseks, lõ i see tegelikult eeldused I maailmasõja puhkemiseks, sest vaenlased olid määratletud ja liitlastega lepingud sõlmitud
annaabi.ee 
