sõjameesteks ja rüütliteks. Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi saama täieliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käistlemine, jahipidamine, ujumine, vidulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastan kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta,ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Lapsele jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks pidi poiss saama ja kellest eeskuju võtma
loob oma identiteedi." Tekstuur, tekst ja kontekst Kõige üldisemalt arvatakse, et folkloor on suuline pärimus ja ta püsib suulises traditsioonis see pole õige. Folkloor võib olla ka kirjalik. ,,Iga folklooripala puhul on võimalik analüüsida selle tekstuuri, teksti ja konteksti." Konteksti kogutakse selleks, et püüda aru saada, miks mingit konkreetset teksti on mingis konkreetses situatsioonis kasutatud. Võltspärimuse sepitsemine ,,Folkloristid ei saa takistada inimesi uskumast, et võltspärimus on folkloor." Antropoloog ja võrdlev meetod folkloristikas ,,On olemas uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb sarnaseid, kuid mittemateriaalseid muistsete rasside mälestisi, säilinud ebausku ja lugusid, arusaamu, mis on küll meie ajas, kuid ei kuulu enam sellesse." Metafolkloor ja suulise kirjanduse teadus ,,Kuna folkloor pidi õigupoolest peegeldama ainult ammust minevikku, ei peetud oluliseks
Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu käsitsemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine, st galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine südamedaamile. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid (naisi ja orbe), võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, kurtuaasne etikett daami kultus; kurtuaasne /prantsuse keeles curtois viisakas, peenekombeline), olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule).
eepika on seiklus- ja fantastikaküllane. 12.-13.sajand. 12.sajandil sai Lääne-Euroopas juhtivaks aadelkonna kultuur. Suursugused lossid olid õukonnaeluks lausa loodud. Rüütel ei pidanud ainult võitlema, vaid ka intelligentne ja kombekas olema. Rüütlikasvatus- feodaalide esikpoegade kasvatus keskajal. Hõlmas rüütlivoorusi: ratsutamine, ujumine, oda-, kilbi- ja mõõgakäsitsemine, vehklemiskunst, jahipidamine, vibulaskmine, malemänguoskus, luuletuste ja värsside ning ka laulude sepitsemine. Kirjaoskus ei olnud kohustuslik. Kaplan- vaimulik, kes õpetas usutõdesid Paazid- 7-14aastased (õpipoisid) Relvakandjad- 14-21aastased Rüütlikultuuri keskne motiiv oli daamikultus. Daamikultus- kättesaamatu, kõrgemast seisusest abielunaise imetlemine (mitte seksuaalses mõttes () ) Kurtuaarne kirjandus- peenekombeline, viisakas Ka kirjandus imetleb ja teenib daami. Eemaldutakse kirikukirjandusest, ka vabadusest ja anti järele ihadele.
lihtsad ja lapsikud. Arvestagem seda,et keskmine naistevanus haaremis on seitseteist. · Palavate ja niiskete suvekuude ajal lahutasid naised meelt tohutu marmosbasseini ääres. Teistes basseinides nad suplesid ja sulistasid eunuhhide järelvalve all. · Pärast päikeseloojangut ja enne päikesetõusu oli naistel keelatud viibida väljaspool oma ruume. · Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud ning avasid oma hinge luule kaudu. Aineks oli muidugi isiklik tragöödia,kannatused,vastamata armastus. · Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. · Enne palvusi tuli naistel end pesta- loputada üle nägu,käed,jalad,käsivarred kni õlgadeni. · Serailis oli ka üks suur loomaaed. · Lilled ja linnud andsid ainet paljudele muinasjuttudele. Kõikidest lindudest hinnatuimad olid ööbikud. · Oopiumi kasutati meditsiinis
Pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning ei tohtinud panna enne relva käest kui endale võetud kohustus on täidetud. Vangilangenuna pidi tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve. RÜÜTLIVOORUSED 1) ratsutamine 2) ujumine 3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes Surmatants (Bernt Notke) 1633 RENESSANSS (14-16saj) Renessanss märgib hiliskeskaega ehk uusaja algust
väljakutses herstog Philippe. 2. RÜÜTLIKASVATUS 2.1 ALGUS Rüütliks võis saada vaid aadlik nii isa kui ka ema poolt, kui ta oli saanud 21 aastat vanaks. Ent ka see polnud veel küllaldane alus. Noormees pidi olema saanud täeliku rüütlikasvatuse. Säärane kasvatus oli pikaajaline ja mitmeetapiline. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn rüütvoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. 2 Rüütlikasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas noor aadlivõsu isakudusa ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda,
sai sõuda väikeste kayik'idega (aerupaatidega). Teises basseinis nad sulistasid ja suplesid eunuhhide järelvalve all. Murat III vahtis neide läbi arabeskvõre ning tihti mõtles ta nende jaoks uusi mänge välja. Ilmselt oli sellisel haiglasel uudishimul erootiliste vaatepiltide vastu ka oma stimuleeriv osa, kuna Murat III sigitas tervelt sada ja kolm last. Naiste kõige levinum tegevus haaremis oli luuletuste sepitsemine. Nad olid maailmast ära lõigatud, üksluine ja sündmustevaene elu õhutas neid avama oma hinge luule kaudu. Paljud naised andsid oma luuleande edasi poegadele. Riided ja ehted Läbi sajandite on haarem olnud otsekui suurejooneline lavastus, kus tegelased kannavad hiilgavaid kostüüme. Riiete värvi ja lõike järgi alustades peakattest ja lõpetades jalanõudega pidi olema võimalik kohe öelda, millisel ametikohal keegi õukonnas oli või milline oli tema auaste
siiski ei olnud ka see veel piisav alus rüütliks löömise juures. Poiss pidi olema läbinud täieliku rüütlikasvatuse. See kasvatus koosnes mitmesugustest erinevatest etappidest ning oli väga pikaaajaline. Rüütlikasvatus tugines suuresti rüütlivooruste arendamisele, milleks olid ratsutamine, oda ja mõõga käsitlemine, jahipidamine, ujumine, vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine hiljem ka prantsuse keel.1 Samas on Georges Duby oma raamatus “Guillaume le Marechal ehk maailma parim rüütel” öelnud, et rüütlid olid täpsed, eksimatud, erakordselt rikka mäluga, nagu see tol ajal oli paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad vormis sellele konkreetselt mõtlemata, pideva harjutamisega, laulmisega, retsiteermisega, miimikaga, kuuldu kordamisega
Rüütlikasvatuse neli põhimõistet olid: kaitsta kirikut, võidelda vale vastu, kaitsta vaeseid ja kindlustada rahu. Rüütliideaali aluseks oli üllus, sündsus, tagasihoidlikkus, halastus ja ustavus. Väga olulist osa rüütliideaalis mängis au mõiste. Rüütlikasvatuse sisu moodustasid nn. rüütlivoorused: ratsutamine, oda ja mõõga käsitsemine, jahipidamine, ujumine ,vibulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja mõnel muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastani kasvas laps isakodus ja ema hoole all. Teda õpetati tundma relvade (puust) käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta, ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Last ei tohtinud hellitada. Talle sisendati maast-madalast tema seisuse uhkust ja tema tulevase elu kangelaslikkust
Postisulane kandis rinda kinnitavat vappi, postisarve ja oda (kaitseks ja üle kraavide hüppamiseks). Barokk 17 sajandil levinud barokk kajastus Eestis eriti suurejooneliselt ehituskunstis, puunikerduses ja skulptuuris. Näiteks Narva kui 17 sajandi barokk-arhitektuuri keskne esindaja (hulk eramaju, uus raekoda ja börsihoone). Baroki stiiliperioodi kuulusid mitmes keeles (ladina, kreeka, rootsi) peetud pidu- ning matusekõned (Reiner Brockmann). Kombeks oli juhuluuletuste sepitsemine seoses pulmade ja matustega, ka luuletused sõjasündmuste kohta (Käsu Hans). Bastion Eenduva kolmnurga kujuline muldkehandiga kaitserajatis, sageli toetaud kivimüüriga. Bastionid tulid kasutusele seoses tulirelvade purustusjõu suurenemisega. Alates 1674 aastast ehitatakse bastione Narvas, Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Kõige ulatuslikum kindlustuste ehitamise tegevus Narvas, kus üheksast kavatsetud bastionist viis olid Põhjasõja alguseks valmis. "Kui vägi Brandenburgi läks..
annaabi.ee 
