Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne.
metsahaldjad, kellel oli ka koht inimeste elus. Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik (Monoteism: ainujumala süsteem. eraldatakse loojat ja loodut.) ülijumal vaid on polüteistliku (Polüteism: mitme jumaluse süsteem.) panteoni (Panteon: jumalaile pühendatud tempel) sarnased loodusjõud, mida austakse/kummardatakse näiteks pühad hiiepuud ja ohvrikivid. Arvan, et Eesti loodusfilosoofia on omamoodi kultuur, mida võib vaadelda inimeste ja keskkonna (ka eluruumi) seostena, sh: loodus, kodu, pere, kool, tehnoloogia, meedia, majandus, poliitika jm. End eestlaseks pidavad inimesed võiksid kodu, kooli ja massimeedia koostoimel osata eristada kultuuris, looduses ja igapäevaelus nähtusi kategooriate oma ja võõras kaudu st. ennekõike, et Eesti rahvusest kodanikud peaksid tundma oma esivanemate kihelkondlikku põliskultuuri. Alles selle tundmise pinnalt saab arendada identiteedi ja ideoloogia sõnastuseks vajalik mõistmine mina ja meie, meie ja nemad
klassil on operatsioonid (funktsioonid), mis kirjeldavad, mida klassiga on võimalik teha, st milliseid teenuseid see pakub (operatsioon on ligipääs klassile) Erinevate valdkondade klasside näiteid toimimissüsteem klient; leping; arve; vara; võlg tehniline süsteem kuvar; masin; nupp; sensor tarkvarasüsteem fail; programm; ikoon; aken Klassidiagramm (Class Diagram) kirjeldab süsteemi staatilise vaate klasside (class) ja nendevaheliste seostena (relationship) Näide: http://www-106.ibm.com/developerworks/rational/library/769.html Mõisted kordamiseks 15 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 65. KLASS Klass(class) on omavahel sarnaste omadustega ilmingute hulga kirjeldus. (ntx:tarkvarasüsteem-fail;programmid;ikoon;aken)
MPL = (1-) x A x K x L- ning kapitali piirprodukt võrdub: MPK = x A x K -1 x L1- Kapitali K koguse suurenemine suurendab MPL-i ja vähendab MPK-d. Seevastu töö(jõu) L hulga kasv toob endaga kaasa MPL-i vähenemise ning MPK suurenemise. Kui tehnoloogia täiustumisel kasvab teguri A väärtus, suurenevad proportsionaalselt nii MPK kui ka MPL. Tootmistegurite piirprodukte saab esitada Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile vastavalt ka järgmiste seostena: ( 1- ) x Y MPL = L xY MPL = L Y/L - keskmine töö(jõu) tootlus (toodang ühe töötaja kohta) Y/K - keskmine kapitali tootlus (toodang kapitaliühiku kohta) Parameeter näitab, kui palju tuludest läheb töö(jõule) ja kui palju kapitali omanikele. Töötajatele makstav summa on MPL×L, mis on võrdne (1 )×Y. Seega (1 )·on töö(jõu) osa kogutoodangus. Kapitalile makstav summa on MPK×K, mis on võrdne ×Y. Seega on kapitali osa toodangus .
voolutugevus – I(1A); laeng – q(1C); elektripinge – U(1V); takistus – R(1Ω, loe oom). Nagu näed võib mõni sümbol tähendada ka erinevaid suurusi. Nende suuruste seas on osa selliseid, mille ühik defineeritakse (selgitatakse lühidalt) mõne nähtuse kaudu ja säilitatakse kui etaloni, neid ühikuid nimetatase põhiühikuteks (1m;1s;1K;1kg;1A;1mol) Ülejäänud ühikud saadakse vastavalt valemitele põhiühikute seostena. Näiteks kiiruse ühik, 1m/s, saadakse valemist v=s/t , kus teepikkus mõõdetakse meetrites ja selle läbimiseks kulunud aeg sekundites. NB! Ära aja segi füüsikaliste suuruste tähiseid (kokkuleppelised sümbolid, mis tähistavad lühidalt füüsikalist suurust) ja nende ühikuid (asuvad arvväärtuse taga ja on märgitavad ühe või kahe tähega ja loetakse pikalt välja nimega) Näiteks l=2m tähendab pikkus l on 2 meetrit,
sisuline homogeensus e koherentsus. 53. Situatsioonitähendus. Deiktiline element, mis seob lauselausungi antud kõnehetke olukorraga.(täna, eile, homme, siin jne) Deiktilised on ka demonstratiivpronoomenid e näitavad asesõnad. Illokutiivsed jõud e ülesanded, mida lausundid mingis olukorras võivad täita. 54. Teksti sidusus. Tüüpiline tekst on struktuurilt sidus ja semantiliselt koherentne tervik. Semantiline koherentsus ei avaldu alati nähtavate seostena, vaid põhineb järeldustel. Üldjuhul ilmneb koherentsus siiski leksikaalsete sidususvõtete kasutamisena. Teksti sidusus e kohesioon ilmneb eelkõige sõnade valikus. Teksti samale referendile viitavad sõnad moodustavad sidususliikmete rühma ja iga konkreetset esinemist võib nimetada seoseks. Geneerilised e üldviited vs spetsiifilised viited. 55. Lause infostruktuur. Infostruktuuri e temaatika all mõeldakse konkreetse lause struktuuri sobimist ümbritseva keelelise
Eksisteerivad ka sündmused C ja D jne ning need kõik on omavahelises seoses ja mõjutavad üksteist, ei ole kunagi ainult ühtainsat seost, vaid ning nende vahel võivad esineda igasugused seosed. Sündmusel pole kunagi üht kindlat põhjust, vaid need on seotud mingi teise sündmuse kaudu Lineaarne seos on tsirkulaarsuses erandjuhus. A on B-ga seotud läbi teiste/kaudsete seoste. Lineaarne seos on üldistatud/lihtsustatud. Lineaarsete seostena (põhjus-tagajärg) saab tsirkulaarsest välja tuua konkreetseid juppe. Br. Keeney: tsirkulaarsus on hea, kuid liiga keeruline. Sõltuvalt ülesandest võib lihtsustada ringmudelit, kuid ei tohi unustada, et põhjuslikkus on alati tsirkulaarne. Gr. Bateson: maailm jaguneb kaheks: - creatura (elusloodus) – eluslooduses ei toimu midagi lineaarselt, kõik toimub tsirkulaarses ahelas. - pleroma (füüsikaline maailm)– elutute asjade maailm
objektidest. Meelelisus kindlustab selle, et see, mida me tajume, tajume me ajas ja ruumis. mõtlemine – loob ettekujutused ise, mis on seotud objektidega, mis on antud kaemuse kaudu. ettekujutus – ettekujutus on teadmise sisu, mis jaguneb vahetuks ja vahendatud ettekujutuseks. kaemus – intuitsioon ehk ettekujutus vahetult antud objektidest, kust pärineb inimtunnetuse sisu. inimtunnetuse vorm – inimtunnetuse vorm määratleb nähtumusi nii, et neid käsitleda teatud seostena. Vorm on määratletud mõistmise poolt, mille kujundab omakorda mateeria, mis on antud meelte vahendusel. inimtunnetuse mateeria – see seisneb näilikkuses(nähtustes), mis on vastavuses aistingutega(meelelisusega). Näiteks see kuidas ma asju määratlen nende ruumilis-ajaliste omaduste kaudu ja aistingu omadustega(värv, maitse jne). asjad iseendas – miski, mis meile tunnetusest sõltumatuna on ehk kuidas see ise on.
mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail, mida täiskasvanud inimene tavaliseks ja igapäevaseks loeb, on ajus talletatud tohutul hulgal seostena. Näiteks seda, et me teame ( teadvustame ) prügikasti, on ajus selle kohta lugematul hulgal seoseid. Loomeprotsessid tekivad närvisüsteemis alles kõrgemates seoste süsteemides, nii nagu kirjanduslik teos tekib alles pärast tohutul hulgal detaile ja vahe-etappe. Vaata ülaltoodud analoogiaid. Kui laps sünnib ( näeb esimest korda ilmavalgust ), ei saa ta alguses mitte milleski aru. Kogu maailm on tema jaoks nagu sigrimigri, segavundar. Lapse ( sel juhul imiku ) areng tähendab
mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail, mida täiskasvanud inimene tavaliseks ja igapäevaseks loeb, on ajus talletatud tohutul hulgal seostena. Näiteks seda, et me teame ( teadvustame ) prügikasti, on ajus selle kohta lugematul hulgal seoseid. Loomeprotsessid tekivad närvisüsteemis alles kõrgemates seoste süsteemides, nii nagu kirjanduslik teos tekib alles pärast tohutul hulgal detaile ja vahe-etappe. Vaata ülaltoodud analoogiaid. Kui laps sünnib ( näeb esimest korda ilmavalgust ), ei saa ta alguses mitte milleski aru. Kogu maailm on tema jaoks nagu sigrimigri, segavundar. Lapse ( sel juhul imiku ) areng tähendab
mitte midagi arusaadav ) hakkab järkjärgult tuntuks muutuma ja tema enda koht selles üha rohkem selgemaks muutuma. Kõik muutub üha rohkem selgemaks ja arusaadavamaks. Tänu seoste loomisele ajus. Inimese edasine areng on juba keelega seoses. Laps hakkab seostama omavahel häälikuid ja tähti. Edasi hakkab inimene rääkima sõnadega ja siis lausetega. Iga väikseimgi detail, mida täiskasvanud inimene tavaliseks ja igapäevaseks loeb, on ajus talletatud tohutul hulgal seostena. Näiteks seda, et me teame ( teadvustame ) prügikasti, on ajus selle kohta lugematul hulgal seoseid. Loomeprotsessid tekivad närvisüsteemis alles kõrgemates seoste süsteemides, nii nagu kirjanduslik teos tekib alles pärast tohutul hulgal detaile ja vahe-etappe. Vaata ülaltoodud analoogiaid. Kui laps sünnib ( näeb esimest korda ilmavalgust ), ei saa ta alguses mitte milleski aru. Kogu maailm on tema jaoks nagu sigrimigri, segavundar. Lapse ( sel juhul imiku ) areng tähendab
annaabi.ee 
