aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi. Juba kreiskoolis paistis ta silma oma erakordse keeltehuviga, mis hiljem veelgi süvenes. Väidetavalt oskas mees nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt. Siiski pidas ta kõige tähtsamaks emakeelt, mis oli tema arvates vajalik esmalt korralikult ära õppida. Oma päevaraamatus, mille kirjutamist alustas juba keskkooli päevil, jäi ta aga truuks eesti keelele. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri ja seletab tema vaateid. Gümnaasiumis käies kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Kristjan Jaak Petersoni isakodus valitses oma aja kohta küllaltki ärgas vaim, nimelt hinnati seal sügavalt raamatuid. Tema isal oli hea lauluhääl ning mees oskas lugeda ja kirjutada. Suheldes kohaliku rahvaga, õppiski Kristjan Jaak mitmeid keeli, kuid sealjuures ei kaotanud ta oma eestimeelsust.
Wilde iseloomustus : Ta oli haritud ja tark mees. Hoolimata isa vastuseisust sai temast ikka kirjanik oli südikas. Samas oli ta ehk liiga üleolev, tahtis koguaeg teistest parem olla ja võimutsed. Pidas end esteediks. Ja siis see ülesanne, kus tuli paigutada tegelasi iseloomustavad sõnad õigetesse lahtritesse. Dorian Gray Basil Hallward Henry Wotton Elu lõpus tabab häving. Erudeeritud kunsti ja Pillub sententse. Äratab tähelepanu. kirjanduse küsimustes. Äratab tähelepanu. Ei tunne vastutust oma Lühike ja intensiivne Võluv jutustaja. tegude tagajärgede eest. loomeperiood. Väärastunud elufilosoof. Hävitaja. Üksildane. Silmakirjalik. Mängukann. Pani end oma teostesse Võluv jutustaja. Dändi. liialt. Ebatavalised eluviisid.
aegu üldse ei olegi. Mitte alati ei saatnud teda edu: komöödia ,,Ämm" kukkus kahel korral läbi, sest publik lihtsalt jooksis minema nähes köietantsijaid ning gladiaatoreid nähes, ning alles kolmandal katsel viis aastat hiljem õnnestus näidend tal lõpuni mängida. Kuid hilisemal ajal hinnati kõrgelt Terentiuse keelt ja stiili ning ka kesk-ja renessansiajal oli ta väga populaarne. Ta komöödiais on ka palju sententse, millest mitmed on saanud ladina keele õpikute raudvarakas. Kuulsaim neist on kindlasti homo sum,humani nil a me alienum puto-ma olen inimene ning midagi inimlikku ei pea ma endale võõraks. See pärineb komöödiast ,, Enesekaristaja", milles vanamees, kelle poeg on isa karmuse pärast läinud ära palgasõduriks, nüüd kahetseb ja end ränga tööga vaevab selle pärast. Kui üleaedne kaastundlikult pärib, miks ta end tööga nii viisi tapab, siis kähvab vanamees vihaelt, et see
ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925. Seega jäi Rooma riik meelde tuhandeaastase rahuriigina, kus oli hea elada ning see oli olukord, mille poole keskaegne Euroopa püüdles kogu keskaja jooksul. Sententse: Sentents Sündmus Rooma ajaloost Tähendus tänapäeval Haned päästsid Rooma Häda võidetuile (vae victis) Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) Jaga ja valitse (divide et impera) Rubico ületamine Liisk on langenud (alea jacta est) Ka sina, Brutus (et tu, Brute) Tulin, nägin, võitsin (veni, vidi, vici) Kõik teed viivad Rooma
(Kreutzwaldi vaba tõlge ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sellelaadilisele kirjavarale vastandus Suve Jaani e Johann Fr. Sommeri ,,Luige Laos", lihtne külapoiss, kes Vene mereväes ustavus, vapruse ja eneseohverduse imetegusid teeb. 14. Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) oskas saksa, vene, rootsi, prantsuse, inglise, ladina, kreeka, heebrea, kaldeaja läti keelt. Oma päevikus räägib ta eri kultuuride ja ajastute autoritest, kasutab mitmekesiseid zanre (dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, antiikseid luulevorme). Õppis poolteist aastat ülikoolis usuteadust, unistas misjonärielust, kuid nõrgenenud tervise ja rahalise toetuse lõppemise tõttu elatas end tunniandmisega Riias. Looming. Gümnaasiumiõpilasena tegi kaastööd ,,Beiträgele". Tõlkis rootslase C. Gananderi teose soome mütoloogiast saksa keelde, tõi sellega eesti rahvausundisse soome muinasjumalad Väinämöise, Ilmarise ja Lemminkäineni, lõi meie pseudomütoloogia
Horapollon, kuid hiljem viis see seisukoht uurijad egiptuse hieroglüüfide iseloomu tõlgendamisel valeteele. Hieroglüüfide lugemise esimesed katsed kuuluvad seitsmeteistkümne sajandi õpetatud sinoloogile jesuiit Athanasius Kircherile. Toetudes oma hiina keele tundmisele ja Horapolloni traktaadile, pidas Kircher kõiki egiptuse kirjamärke ideogrammideks. Ta püüdis raidkirjadest välja lugeda filosoofilisi sententse, sest ikka veel olid elus klassikaliste autorite traditsioonid, kes nägid Egiptuses kõrge tarkuse maad. Nii näiteks tõlkis Kircher ühelt raidkirjalt kahekümne kuuenda dünastia vaarao Uah-ib-re nime (Uahibra Psammetih I.), omistades märkidele sümboolse tähenduse, järgmisel viisil: "Jumaliku Osirise heateod tuleb saavutada pühalike tseremooniate ja rea geeniuste kaudu, et oleksid saavutatud Niiluse heateod". Muidugi olid sellised fantastilised tõlked kaugel teaduslikest tõlgetest
koomilised olukorrad), sõprus (lähedane, meeste vahel, veinijoomisel oluline roll), Rooma poliitika ülistus, luulekunsti ülistus, religioossed hümnid jumalatele. Ideaaliks lühivormid, lihvitus, haritud ja peen, linnalikkus, lihtrahva põlgamine. 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Põhineb Aristotelese "Poeetikal". Siit pärit palju tuntud sententse. Pearõhk komöödial ja tragöödial. 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatius. Tähendused vastavalt "püüa/naudi päeva" (ebausu ja ennustamise vastu edevuse pärast vaadatakse tulevikku, kuid tegelikult peaks elama olevikus, tekst jätkub quam minimum credula postero, mis kutsub üles homset mitte usaldama),
(nagu eleegikutel) 121. Horatiuse Ars Poetica (,,Luulekunst") nimeta teose peamine eeskuju ja mõningaid teemasid. Kirjutatud hiljemalt 10 eKr Aines vaheallikate kaudu Aristotelese Poeetikast 476 heksameetrit Näiliselt ebasüstemaatiline, pearõhk komöödia ja tragöödia käsitlemisel Säilis ja oli Euroopas tervikuna tuntud kogu kesk ja uusaja, mõjutas Euroopa luuleteoreetilist mõtet 18. sajni, Ridamisi tuntud sententse (nt in medias res asjade keskele). 122. Milliselt Rooma luuletajalt pärinevad väljendid carpe diem, exegi monumentum ja non omnis moriar? Mida need tähendavad? Horatiuse väljendid carpe diem - naudi päeva exegi monumentum olen endale püstitanud mälestusmärgi non omnis moriar - ma ei sure üleni 123. Nimeta Rooma värss-satiiri esindajaid ja peamisi teemasid. Rooma panus zanritesse! Quintilianus (1. saj pKr), ,,Kõnekunstiõpetus" 10.1
kohane. Hesiodose (8.-7. saj e.m.a.), kes oli põllumees ja rapsood, tõstis kesksele kohale põllumehe, jagades ka praktilisi näpunäiteid põllutööde kohta. Tähtsamad tööd on „Teogoonial” (Jumalate põlvnemine) ja õpetuspoeem “Tööd ja päevad”. Esimene jutustab maailma tekkimisest ja jumalate põlvnemisest. Teine sisaldab muistendi viiest maailmaajastust ja õpetusi aasta põllutööde kohta (põlluharija kalender), mille vahele on põimitud sententse ja looduskirjeldusi, samuti rahvauskumusi õnnelikest ja õnnetuist päevadest. Poeet pöördub oma venna Persese ja ebaõiglaste kohtunike poole, kes jätsid ta pärandusest ilma. Ülistab ausat põllutööd. Laiskus olevat häbiasi, tööpõlgureid ähvardavat isegi jumalate viha. Seega tundmata põlgust töö vastu, puudus varaorjanduslikus ühiskonnas ka soov tööd teha. Ometigi võttis Hesiodose
mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga hea õpetaja näitab. Suurepärane õpetaja innustab. Tuleb teha seda, milleks sa end võimeliseks ei pea. Ärge kunagi kahetsege. Kõik hea on imetore. Kõik halb on kogemus. SISUKAID SENTENTSE Keegi ei vaidleks iialgi, kui kõik temaga nõus oleksid. Ta armastab iseennast ja selles tundes ei ole tal ainsatki konkurenti. Esineb olukordi, kus lolluste rääkimine on ainuke tark tegu. Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega
sõna uuesti. Tänapäeval nimetatakse sekstiiniks 6-värsilist luuletust tavaliselt riimiskeemiga abbacc või ababcc. Näiteks: Kohustus Nüüd jälle veetlevad mind kindlad vormid ning veere, mis kui haamer rauda taob. Kui üle maade käivad sõjatormid, et vaade tulevikku umbe kaob, peab laulik verest, varemeist ja tuhast veel välja tooma mõtet selget, puhast. (Jaan Kärner.) sentents ka maksiim; mõttetera, kahe-kolme lauseline vaimukas mõte, tõdemus või järeldus. Sententse iseloomustab vaimuteravus, paradoksid ning sõnamäng. Näiteks prantslane Francois de la Rochefoucauld (16131680) teos "Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid": Need, kes liiga kiinduvad pisiasjusse, tavaliselt muutuvad võimetuks suurte jaoks. Enesearmastus on suurim meelitaja. On lõpmata hulk käitumisi, mis näivad naeruväärseina, kuid mille varjatud põhjused on väga arukad ja väga kindlad. sentimentalism 18. sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid.
Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et „nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid“. Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku „Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818“. Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski.
see oli aga ainult teatava määrani õige tolle hilisaja kohta, mil elas Horapollon, kuid hiljem viis see seisukoht uurijad egiptuse hieroglüüfide iseloomu tõlgendamisel valeteele. Hieroglüüfide lugemise esimesed katsed kuuluvad seitsmeteistkümne sajandi õpetatud sinoloogile jesuiit Athanasius Kircherile. Toetudes oma hiina keele tundmisele ja Horapolloni traktaadile, pidas Kircher kõiki egiptuse kirjamärke ideogrammideks. Ta püüdis raidkirjadest välja lugeda filosoofilisi sententse, sest ikka veel olid elus klassikaliste autorite traditsioonid, kes nägid Egiptuses kõrge tarkuse maad. Nii näiteks tõlkis Kircher ühelt raidkirjalt kahekümne kuuenda dünastia vaarao Uah-ib-re nime (Uahibra Psammetih I, 7 s.), omistades märkidele sümboolse tähenduse, järgmisel viisil: "Jumaliku Osirise heateod tuleb saavutada pühalike tseremooniate ja rea geeniuste kaudu, et oleksid saavutatud Niiluse heateod". Muidugi olid sellised fantastilised tõlked kaugel teaduslikest
läti keelt. Ometigi pidas Kristjan Jaak õigemaks, et ,,nad (lapsed) enne oma emakeele hästi ära õpiksid, ja siis, keeleõpetuse sõnu ja asju teades, teise maa keele ette võtaksid". Oma päevaraamatus jäi ta truuks eesti keelele, kuigi just sealt saame aimu ta keelteoskustest ja suurest lugemusest; leiame erikeeles kirjutavaid ja eri kultuure sisaldavaid autoreid: Horatius, Pindaros, Diogenes, Milton, Klopstock, Nepos, Aisopos, Voltaire, Franzen jt. Päevik sisaldab dialooge, sententse, filosoofilisi mõtteteri, seletab tema vaateid. Päevaraamatu seadis ta sisse juba gümnaasiumi päevil. Samal ajal kirjutas ta ka oma esimese käsikirjalise värsivihiku ,,Kristiani Jago Petersoni laulud. Rialinnas, 1818". Millega seletada seda vaimsete harrastuste intensiivust, aga ka austust eesti keele vastu selle võõra rahva keskel kasvanud noormehe puhul? See on pakkunud mõtlemisainet nii mõnelegi uurijale ega näi ammenduvat tulevikuski.
nelja peale üks suurepärane kuld-delfiin kelle nad pidid määrama kõige ilusamale naisele. Nad läksid siis mööda maailma seda kaunitari otsima, ja pärast seda, kui nad olid hüljanud Golkonda * kuninganna, Trapesundi * printsessi, tatarlaste Suure Khaani tütre jne., olid nad, s. o. Põllutöö ja Vaimulik Seisus, Aadel ja Kaubandus, Justiitspaleesse kokku tulnud, et siin marmorlaual välja puhata, pakkudes auväärt kuulajaile nüüd nii palju sententse ja maksiime, sofisme, definitsioone ja loogika figuure, kui palju neid kunstide fakulteedis iganes võidi eksamitegijaile Prantsuse keeles tähistab delfiini ja dofääni sama sõna dauphin. 25 esitada', kui need litsentsiaadi kübaraid tahtsid pähe saada. Tõesti, see kõik oli väga tore. Kuid rahva hulgas, keda neli allegoorilist kuju oma metafooride voogudega üle ujutasid, polnud ühtki nii tähelepanelikku kõrva, ühtki nii värisevat südant, ühtki nii valju silma, ühtki
annaabi.ee 
