Soonkestas eristatakse kolme erinevat osa. Vikerkest annab silmadele värvi, tema keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas. Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike
uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum -
heledam. Vikerkesta keskkele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas b) Ripskeha, milles paikneb ripslihas c) Pärissoonkest sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli 3) Võrkkestas e reetinas on mitmeid erinevaid rekukihte a) Melaniini sisaldav pigmentepiteel, milles valgus neeldub ja seetõttu ei teki silmasisest peegeldust b) Sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Võrkkesta perifeerias piknevad kepikesed, kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda c) Horisontaalrakud d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust
Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Basaalmembraanil asuvad karvarakud kontrakteeruvad võnkumisel kattemembraanil
Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist
Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeeleelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid – kepikesed ja kolvikesed – asuvad võrkkestas. Silma suurim osa on silmamuna, mis asub silmakoopa eesmises osas. Silmamuna seinas on 3 kihti – sarvkest, kõvakest ja soonkest. Soonkestal on 3 osa: vikerkest ehk iiris, mille keskele jääb silmaava; ripskeha; pärissoonkest. Võrkkestas ehk reetinas on erinevad rakukihid: pigmentepiteel, sensorirakud: kepikesed ja kolvikesed. Kolvikesed on koondunud kesklohku kollatähni piirkonda, kus asuvad horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud. Silmakoopa tagaosas paiknev sidekude moodustab silmamunale pehme padjandi. Külgedelt kaitsevad silmamuna silmakoopa luulised servad ja eest silmalaud. Silmalauge toetavad neis olevad lauplaadid. Nende sees paiknevad erilised rasu eritavad tarsaalnäärmed, mille juhad avanevad lauservadesse
· Keele piirkonnad on maitsete suhtes erineva tundlikkusega. Magusa tundlikkus on suurim keele tipul, hapu-ja soolase tundlikkus keele külgedel, mõru tundlikkus on suurim keelepäral. · Maitse segunemine seisneb selles, et kaks erinevat ainet võivad koos anda algsest erineva maitse aistingu. KUULMISMEEL · Kuulmismeele elundiks on kõrv, millel eristatakse: välis-, kesk-ja sisekõrva. · Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendelt lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidpidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. ·Inimese kõrv eristab helisid 16 Hz-st kuni 20000 Hz-ni. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad helilaineid välis- ja keskkõrva piiril oleva trummilikeni, mis hakkab kaasa võnkuma. Keskkõrv · Trummikile võnkumised antakse kuulme luukeste-vasara, alasi jajaluse-kaudu edasi ovaal aknale e esikuaknale.
Silmamuna ehitus: 1) Fibrooskesta eesmine 1/6 on sarvkest, ülejäänu kõvakest. 2) Soonkestal on 3 osa: vikerkest, mis annab silmale värvi ja mille keskele jääb silmaava, mida ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihas; ripskeha, milles paikneb ripslihas; pärissoonkest, sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. 3) Võrkkestas ehk reetinas on mitmeid erinevaid rakukihte: melaniini sisaldav pigmentepiteel; sensorirakud- kepikesed ja kolvikesed, kollatähn; horisontaalrakud; bipolaarsed rakud; ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna sel puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna liigutavad 6 välislihast: ülemine, alumine, mediaalne ja lateraalne sirglihas ning alumine ja ülemine põikilihas. Need lihased innerveerivad 3 peaajunärvi: silmaliigutaja närv, plokinärv ja eemaldajanärv
ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib rodopsiini,toimub
tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed ja kolvikesed-asuvad võrkkestal. Silma optilise süsteemi moodustavad:sarvkest,eeskamber,lääts ja klaaskeha. Silmamuna koosneb kestadest ja sisust,kestad: Fibrooskest,eesmine1/6sarvkest,ülejäänud kõvakest. Soonkestal kolm osa:vikerkest,ripskeha,pärissoonkest Võrkkest e reetinas on mitu erinevat rakukihti,kus asuvad ka sensorirakud: kespikesed ja kolvikesed,reetinas asub melaniini sisaldav pigmentepiteel, horisontaalrakud,bipolaarsed rakud ja ganglionirakud,mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht-pimetähn,kus puuduvad sensorid ja valgustundlikus. Kepikeste abil näeb hämaras,värvusetult,sisaldavad rodopsiini.Kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotopsiini. Pimeduses kepikeste Na+kanalid avatud, valguskvant aktiveerib
Silmamuna ehitus kestad ja sisu. Silmakestad: fibroos-, soon-, võrkkest. Fibrooskesta 1/6 sarvkest, 5/6 skleera Soonkestal vikerkest (iris) annab värvi (sõltub pigmendi hulgast), pupill keskel ripskeha paikneb ripslihas pärissoonkest veresooned(võrkkesta epiteeli toidetamiseks) Võrkkest pigmendiepiteel- (melaniiniga) valgus neeldu, ei teki peegeldust sensorirakud kepikesed (perifeerias), kolvikesed (koondunud kesklohku kollatähni piirkonda: horisontaal-, bipolaarsed, ganglionirakud-jätked moodustavadnägemisnärvi. Reetinast väljumise koht on pimetähn puuduvad sensorid ja valgustundlikkus). Nägemisteravus Nägemisteravuse määrab väikaseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Läätse optilise tugevuse reguleerimine tema kumeruse muutmise teel
Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmenõtri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva rõhuga. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool kerdu, seda nim teoks. Basiaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Vestibulaar- e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4...5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga
annaabi.ee 
