Ohtliku kemikaali toime inimese organismile: 1. Mürgised kemikaalid põhjustavad surma, nt metanool, elavhõbe. 2. Kahjulikud kemikaalid põhjustavad ka surma või siis tervisekahjustusi, nt ksüleen, torueen. 3. Sööbivad kemikaalid happed, leelised, kokkupuutes eluskoega hävitavad eluskoe. 4. Ärritavad kemikaalid põhjustavad naha või limaskestapõletikku, nt ksüleen, sooda. 5. Ülitundlikkust põhjustavad ehk sensibiliseerivad nt kroom ja nikkel. 6. Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada vähktõppe haigestumist, tahm, nafta- ja kivisöeproduktid, asbestitolm. 7. Mutageensed kemikaalid kutsuvad esile geenimuutusi. 8. Teratogeensed kemikaalid võivad esile kutsuda mittepärilikke kaasasündinud väärarenguid. Esmase informatsiooni kemikaali kohta saab pakendilt. Kuidas vähendada ohtlikest kemikaalidest tulenevaid riske. 1. Tuleb tutvuda pakendil oleva märgistusega. 2
bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid. Piim Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid. Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane. Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes,
Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid Neurotoksilised, kahjustavad kns Orgaanilised lahustid Süsinikdisulfiid Metüülelavhõbe Mangaan Orgaanilised fosforit sisaldavad insektitsiidid Tetraetüülplii Tallium Trialküültina ühendid Biotsiidid Sensibiliseerivad Korduval kokkupuutel allergiline reaktsioon, erineva tugevusega Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii Teadaolevad kantserogeenid inimesele Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter 3,3'-Diklorobensidiin Etüleenoksiid N-nitrosodimetüülamiin 4-nitrobifenüül Metüülklorometüüleeter Anorgaanilised arseeni ühendid
Kiirguse vallas on töötervishoiu ja tööohutuse seadus nimetanud töökeskkonna ohuteguritena: ioniseeriv kiirgus; mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus); elektromagnetväli. Keemilised ohutegurid liigitatakse Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid jagatakse nelja ohurühma vastavalt nende nakatamisvõimele: 1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist; 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad
ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE · Keemilised mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained · Bioloogilised patogeensed mikroorganismid, makroorganismid · Psühhofüsioloogilised füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a. Müra heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel · dB detsibell suhteline logaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse suhet
ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE Keemilised – mürgid, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, sensibiliseerivad ained Bioloogilised – patogeensed mikroorganismid, makroorganismid Psühhofüsioloogilised – füüsiline ja psüühiline ülekoormus 16. Füüsikalised ohutegurid: a. Müra – heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel dB – detsibell – suhteline logaritmiline mõõtühik, mis väljendab kahe füüsikalise suuruse suhet
Suguhormoonide kõrgenenud tase hommikuses uriinis on puberteedi märk. Naistel viib neuroendokriin-/reproduktiivtelgede areng menstruatsiooni alguseni, millele järgnevad regulaarsed menstruaaltsüklid. HPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused
allaneelamisel või läbi naha imendunud võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse. Sööbivad kemikaalid – ained ja valmistised, mis kokkupuutumisel eluskoega võivad selle hävitada Ärritavad kemikaalid – ained ja valmistised, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- ja limaskestapõletikku Ülitundlikust põhjustavad (sensibiliseerivad kemikaalid) – ained ja valmistsised, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse Kanserogeensed kemikaalid – ained ja valmistised, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada vähktõppe haigestumist või suurendada selle haiguse esinemissagedust
ohutusnõudeid ning looma ettevõttes tingimuused ohutusnõuete järgimiseks. Vajalik on ohupiktorgrammide kasutamine, kemikaalide ohutuskaardid, töötajate väljaõpe ja isikukaitsevahendite kasutamine. Kemikaalid klassifitseeritakse: 1. Varakahju alusel: • plahvatusohtlikud, • tuleohtlikud. 2. Tervisekahju alusel: • mürgised, • sööbivad, • ärritavad, • sensibiliseerivad, • kantserogeensed, • mutageensed, • reproduktiivtoksilised. 3. Keskkonnaohtlikkuse alusel: • keskkonnaohtlikud. 4. Oht osoonikihile. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Nakatuda võib risksaastumise teel, vaheperemehe kaudu, õhu kaudu ning kontaktülekande kaudu.
Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid.(1) Allergeeniks ei pruugi olla kogu piim, vaid selle üksikud koostisosad (näit albumiin või kaseiin). Kõige sagedamini on allergeeniks lehmapiim. Sellest põhjustatud allergiliste reaktsioonide vältimiseks on võimalik asendada lehmapiim sojapiimaga, mille sensibiliseerivad omadused on tunduvalt nõrgemad. Ka piima keetmine võib muuta selle talutavaks. Mõned taluvad hästi hapupiima, keefiri, jogurtit, rasvavaba piima, võipiima või piimapulbrit. Igaleühele ei sobi isegi kitsepiim. Võib esineda ka juustuallergia. Sageli on toiduallergia põhjuseks munad ja nendes olevad proteiinid. Allergeeniks võib olla ainult munavalge või -kollane.(1) Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb
marrasnahk, sarvkest silmas, kantserogeenne +++ UV toime nahale Nahapinnale jõudes UV kiirgus neeldub, peegeldub, hajub Ohutuid UV- doose pole olemas UV toime organismile Nahk- pigment melaniini tumenemine, epidermise rakulise kasvu muutused, melanoom Suu limaskest- erüteem- stomotoloogias Silmad- fotokeratiit, konjuktiviit, fotofoobia Naha degeneratsioon Naha elastsuse langus keratoos UV toime organismile Sarvrakuline Ca! UV kiirgus + inhalaatorid nahale, tualettvesi- sensibiliseerivad- kaitserõivad, kaitsekreemid UV- kaitse IKV Keevitajatel- prillid, maskid, kaitseriided Välitöödel- UV- kaitsega prillid , kreem SPF üle 15, neeldumiskoefitsendiga 99-100% diapasoonis 400nm, kaitseriided Infrapunakiirgus Mikro- ja raadiosageduslained Mitteioniseeriv kiirgus µ-lained 300 MHz-300GHz Raadiosageduslained(RSL) 300 kHz-300 MHz RSL- antennide väljades, 13000-20000MHz kahjustab kudesid- tekib soojus ja südametöö intensiivistumine Mikro- ja raadiosageduslained
kontrolli, kas esineb soki tunnuseid kui kannatanu on teadvuseta, kuid hingab, keera kannatanu külgasendisse, et vältida oksemasside sattumist hingamisteedesse. 40. Nimetage keemilised ohutegurid *Kemikaalid tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, kemikaalid või nende käsitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad keskkonda ja ohustavad töötajate tervist või keskkonda. *Materjalid *Sensibiliseerivad ained ehk ained, millel on võime muuta organism keemilise aine suhtes ülitundlikuks, mistõtteu vallanduvad allergilised reaktsioonid või kujunevad allergilised haigused/keemilised allergeenid *Asbest Põhjustavad mürgitusi, allergilisi nahahaiguseid, bronhiaalastmas jne 41. Mis on kemikaali piirnorm? Piirnorm on ohtliku aine keskmine kontsentratsioon sissehingatavas õhus tööpäeva (8h) või töönädala (40h)
Keskkonnaohtlik N _ ained, mis keskkonda sattumisel võivad põhjustada kohest või hilisemat keskkonna või selle osa kahjustust _ kahjulikud kemikaalid ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada surma või tervisekahjustuse _ ärritavad kemikaalid ained, mis ei ole sööbivad ja mis lühiajalisel, pikaajalisel või korduval kokkupuutumisel võivad põhjustada naha- või limaskestapõletikku _ ülitundlikkust põhjustavad (sensibiliseerivad) kemikaalid ained, mis sissehingamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada ülitundlikkuse nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad põhjustada tervisekahjustuse; _ riskianalüüs valge raamat "Tuleviku kemikaalipoliitika strateegia" nii vanade kui uute ohtlike ainete riskihindamise protseduur kemikaalide registreerimine, hindamine ja kinnitamine Ohtlike ainete õhuseire bioloogiliste indikaatormeetoditega Püsivad ,bioakumulatiivsed ja toksilised
annaabi.ee 
