Kõneteo teooria Kõneteo teooria lähtub sellest, et: (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka sõna on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras. (c) Kõne on (taotluslik) tegu (akt = tegu). (b) keel ei ole pelgalt väljendusvahend, vaid on ka tegelikkuse kujundaja. Seda on rõhutanud Ludwig Wittgenstein, John Austin ja John Searle. John L. Austin:kõne kui tegu. tegeles igapäevaütlustega, mis öeldakse konkreetses kõnesituatsioonis. Lükkas tagasi idee, et kõne esmane ülesanne on tegelikkuse või selle eri külgede kirjeldamine. Ütlemine on Austini järgi tegemine. Arusaam keelest oli, et laused ütlevad või väidavad midagi ja on õiged/valed, aga Austin vaidles sellele vastu, et koosneb ka hüüatustest ja küsimustest.. Kui inimesed suhtlevad, siis teevad nad keele abil midagi: küsivad, vastavad, tervitavad, soovivad jne. Selline keele abil läbi viidav tegevus on kõnetegu. Kõnetegu jaguneb 3ks: Lokutiivne (ld loquor, locutus...
Zargoonide, erialakeelte, slängide jmt puhul piirdutakse tavaliselt vaid eripäraste terminite tõlkega. Näiteks ragbist rääkides lisatakse mõistetavuse huvides paralleelseid jalgpalli termineid vms. Ülekantud tähenduses nimetatakse vahel tõlgeteks ka teisendusi ühest kunstiliigist teise: näiteks romaanide dramatiseeringuid teatri, filmikunsti, kuuldemängu vms jaoks; kujutava kunsti teostest lähtuvaid muusikateoseid jne. Tartu-Moskva semiootikakoolkond näiteks käsitab keelt kui primaarset märgisüsteemi ning kunste kui sekundaarseid märgisüsteeme, milliste vahel toimub analoogiline tõlketegevus. Tõlkimine kui protsess on ühesuunaline, st toimub alati ühes teatud suunas lähtekeelest sihtkeelde. Tõlgete liike Suuline tõlge on algse (suulise või kirjaliku) teksti tõlge suulisel, kuuldaval kujul. Sünkroontõlge on suulise teksti samaaegne suuline tõlge. Sünkroontõlge võimaldab
между текстами, с помощью которой могут ссылаться друг на друга). Intertekstuaalsuse hulka kuuluvad näiteks vihjamine, tsiteerimine, plagieerimine, tõlge,pastišš ja parodeerimine. Pärast seda kui Julia Kristeva intertekstuaalsuse mõiste 1966. aastal Mihhail Bahtini tööd läänemaailmale tutvustades kasutusele võttis, on terminit samuti korduvalt laenatud ja muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid.
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
binaarsete opositsioonide kriitika, logotsentrismi kriitika ning erinewuse kasutuselevõtt. Erinewus on Derrida loodud neologism, milega ta märkis tähendust tekitavat protsessi. Sõna viitab kahele asjale: * erinevusele, mis tekitab sõna tähenduse * edasilükatud tähendusele, sest sõnade tähendused tekstides muutuvad 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu-Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli ,,Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest". Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult
hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiplene mehhanism. Kultuuriruum ehk üldise mälu ruum. Põhimõiste on TEKST. Tekst on tervikliku tähenduse ja tervikliku funktsiooni kandja. Kultuurisemiootika alla läheb Praha lingv ring, Vene vormikoolkond (Sklovski), Jan Mukarovski, Roman Jakobson, Juri Lotman. 27. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri Lotman üle 800 teadustöö, mida on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse
Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. KOKKULEPPELISUS ON MÕTTETUS. Nt. `'Yo, kas sul `rohelist' on? 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult ,,pooleldi lubatud" teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri Lotman üle 800 teadustöö, mida on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse
geograafilise ulatuse ( linn,riik) läbivaadatavate infoallikate kindlaksmääramine ja fikseerimine. Seiriste tähelepanu.• Harold Lasswell (1948): Kes ütleb? Mida? Mille kaudu? Kellele? Millise mõjuga?• Sellisele edastamine sageduse kindlaksmääramine. Seiriste kandja ja kanali kindlaksmääramine. Seiriste esitamine lähenemisele vastandub semiootikakoolkond, kes keskendub sellele, kuidas kommu vastuvõtja loob sõnumile vormi kindlaksmääramine ja fikseerimine. tähenduse vastavalt oma isiksusele, kultuurilisele ja sotsiaalsele taustale ja muule.(Kohalik) teabeleht• sobib Meediamonitooring: kujunemislugu1900ndate alguses Flora Adamsi hobi ajaleheväljalõikeid teha
Poststrukturalism – ei usalda, et keel on loodud poolt mõjutatuna??? Strukturalism on objektiivne, saab objektiivseks asjad lahti võtta Poststrukturalism – läheneb subjektiivselt, tahab läheneda oma tajuga, ise lähendeda, ei usalda keelt, mis esindab ainult 1 pealeksurutud asja 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva koolkond on Juri Lotmani ja tema Moskva mõttekaaslaste (Gasparov, Uspenski, Jegorov, Ivanov jt.) loodud semiootikakoolkond. Koolkonna väljaandeks oli ajakiri Töid Märgisüsteemide Alalt. 1973 avaldasid Tartu- Moskva koolkonna semiootikud omamoodi manifest-artikli „Tees kultuuride semiootilisest tõlgendamisest“. Juri Lotman alustas vene kirjanduse uurijana, tegeledes 18-19 sajandi vene kirjanduse arenguga. 1970ndatel, 1980ndatel tegeles Juri Lotman kultuurisemiootika põhialuste väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse
· Dialoogi mudel (dialogical model) suhtekorraldus usalduse ja koostöö loojana. Eestis on liberaalse ajakirjanduse mõjul domineerivaks kriitiline mudel (Lauristin/Vihalemm 2002) Sõnum · Varased kommunikatsioonimudelid lähtuvad peamiselt sõnumi saatjast ja ei pööra vastuvõtja omadustele olulist tähelepanu. · Harold Lasswell (1948): Kes ütleb? Mida? Mille kaudu? Kellele? Millise mõjuga? · Sellisele lähenemisele vastandub semiootikakoolkond, kes keskendub sellele, kuidas kommunikatsiooni vastuvõtja loob sõnumile tähenduse vastavalt oma isiksusele, kultuurilisele ja sotsiaalsele taustale ja muule. (Kohalik) teabeleht · sobib väga hästi probleemide või plaanide selgitamiseks ja lahtiharutamiseks ning juba tehtud otsuste põhjendamiseks; · pakub võimalust anda operatiivselt informatsiooni; · heaks meie-tunde tugevdamise võimaluseks; · informatsiooni levimist toetab ka teabelehe avaldamine veebilehel (kui sihtrühmad
tähistatava. Barthes uurib ideoloogilisi tähendusi. Tänapäeva müüdid kasutavad oma elementidena tavalisi tänapäeva asju. Seotud kodanluse kriitikaga. Jules Verne'i Nautilus on tegelikult väga kodune kirjanik. Tema maailm on suletud, möbleeritud ja täis asju. Allveelaev Nautilusel on kamin, piip ja toasussid. Verne'i eesmärgiks on maailma asustamine ja mugavustega täitmine. Seevastu Rambeau Purjus laev on tühi. Tartu-Moskva semiootikakoolkond. J. Lotman, V. Toporov, B. Uspenski. Lotman Kultuurisemiootika teesid 1973. Rakendatakse binaaropositsioonide meetodit. Kultuur on alati vastandatud mittekultuurile ja sellega tihedalt seotud. Kultuur-loodus kui 35 tehtu ja mittetehtu, inimese poolt loodud ja loomulikult tekkinud. Kultuur- tsivilisatsioon. Kultuur on loomulik, algne, inimlik; tsivilisatsioon on kunstlik, tehniline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
