peamiselt sort, millest valmistatud veinid Alsace'is, on pehmed ja täidlased, kergelt Itaalias, parfüümse aroomiga. Saksamaal(seal nimetatakse teda Ruländeriks), Austrias,Ungaris ja Rumeenias. Semillon Bordeaux Semillonist valmistatud veinid on täidlased, suure viskoossusega ning suhteliselt nõrga mee ja virsiku aroomiga. Seepärast lisatakse semillon- veinidele tavaliselt Sauvignon
lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine)
Et anda toidule värvilikust ja mahesust. Magustoiduks otsustati valida Napoleoni kook. Aperatiiviks tellisid nad Villa Soleis mis on valge ja valmistatud vermentino viinamarjadest 2010nda aasta saagist Itaalias. Ja naine tõi selle Saksamaalt kaasa kingituseks ja nad otsustasid seda juua enne söömist. Põhiroa kõrvale joovad nad Trapiche Astica Argentiina valget veini.Vein on enamasti valmistatud Sauvignon Blancist ja vähemas koguses Semillon viinamarjadest. Serveeritud 10-12 kraadi juures. Veini värvus on hele,õrna roheka tooniga. Maitselt puuviljane ja värskendav. Suurepärane toit, vein ja küünlad, ning vaikne muusika ja meeldiv kaaslane- mida elult veel tahta? Lauakatte skeem (ühe eelkatte vahendid nummerdada ja selgitada allpool) 1. Servett 2. Eelroa kahvel 3. Eelroa nuga 4. Pearoa kahvel 5. Pearoa nuga
kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid hõlmavad geograafilist piirkonda, pinnast, viinamarjasorte, viljelust, saagikust, veini valmistamist jne.) (Toidutare 2012)
pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist; see võimaldab saavutada parimat selgust ja värvi. Valged viinamarjad: riesling ehk gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele
seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. Valge vein Valged viinamarjad: riesling e gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele.
Valgetel kuivadel veinidel peab olema küllaltki suur happesus, et areneda säilitamisel. 15 Roosasi veine üldjuhul ei sälitada, vaid juuakse kohe. KOKKUVÕTE Vein on marja- või puuviljamahla kääritamisel saadud alkohoolne jook. Veini tooraineks on enamasti viinamari. Selles referaadis käsitlesin valget ning rose ehk roosat veini. Tootmine nende veinide puhul on erinev. Tuntuimad valge veini viinamarjad on Riesling, Chardonnay, Semillon, Sauvignon Blance. Tuntuimad roosa veini viinamarjad on Pinot Noir, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Tempranillo. Veini tarbimisel on väga tähtis joogi temperatuur, see võib mitmekordistada maitseelamust, aga ka selle täielikult rikkuda. Tähtis on leida veini kõrvale ka õige roog. Valged ning roosad veinid sobivad väga hästi aperatiiviks ja kergete suupistete kõrvale ning sobib hästi munaroogade, mereandide, kalatoitude, juurviljade ning erinevate lihasortide kõrvale
18 6. SERVEERIMISE NÕUDED 6.1. Veiniklaasid Enamikele veinidele on kasvatuspiirkondades leitud klaasitüüp, mis sobib kohaliku veiniga kõige paremini. Enim levinud klaasitüübid on ka nimetatud nende kuulsate piirkondade järgi -bordeaux, burgundia ,rhine jne. Lihtnereegel: Bordoo viinamarjasortidele (Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, Malbec,Sauvignon Blanc, Semillon) sobib bordeaux’ tüüpi veiniklaas. Burgundia viinamarjasortidele (Pinot Noir, Chardonnay) Burgundia tüüpi veiniklaas. Enamik Hispaanias, Itaalias, Saksamaal ja Portugalis kasvatatavatest kohalikest sortidest on enim nauditavad Bordeaux’ tüüpi klaasidest, kuid eks see ole rohkem maitse asi. Erinevatel klaasidel koonduvad aroomid erinevalt ning olenevalt klaasi ava suurusest langevad erinevalt meie keele retseptoritele. Sealt ka meie aroomi- ning maitsete tajuvuse erinevus.
värske ja mahlaselt puuviljane ning happeline. Teine veidi täidlasem ja kerge suitsuse noodiga. Uue Maailma kuulsaim vein tuleb Uus-Meremaalt, mille Sauvignon Blanc'd on rohused ja värsked ning veidi magusa karusmarjase aroomi ja maitsega. Head on ka Lõuna-Aafrika Vabariigist pärinevad Sauvignon Blanc'd. Veinid sobivad hästi grillitud mereandide ja kalast valmistatud eelroogadega ning on vääriliseks partneriks punasest kalast valmistatud eel- ja pearoogadele. Semillon Sauvignon Blanc' traditsiooniliseks partneriks Prantsusmaal Bordeaux's. Tagasihoidliku tsitruselise aroomi ja happe, kuid maheda ja küpse virsiku nüansiga valge vein. Sordi põhiline viga on vähene happesus ja seetõttu on see ideaalne segatuna Sauvignon Blanc'ga, mis on kõrge happesuse ja elava värske aroomiga. Bordeaux' alampiirkondades, Graves'is ja Pessac- Leognan's valmistatakse Sauvignoniga segatuna
joomiseks. Kõige sagedamini segatakse seda sorti Semilloniga. MERLOT See kõige enam kasvatatud sort Bordeaux´s, kus seda veinivalmistamisel harilikult Cabernet Sauvignon segatakse. Viimane annab Merlot´le, mille marjad on vähese happesuse ja parkainesisaldusega, iseloomukindluse ja segamise tulemusel lisandub muidu kalgile veinile küllastust ja pehmust. Segamata Merlot´- veinid on tavaliselt pehmed ja lihtsad, nende maitse meenutab ploome ja puuviljakooki. SEMILLON Sellest mitmekülgsest viinamarjasordist tehakse erinevaid valgeid veine (kuivast väga magusani), eriti silmapaistvad on Austaaliast ja Bordeaux´st pärit veinid. Sémilloni kasutatakse teiste sortidega segatult, harilikult koos Sauvignon blanci, aga ka Chardonnay´ga. Kuivad segatud veinid on parimad noorena, kuid mõned magusamad veinisordid võivad aastatega oluliselt paraneda. Sémillon
Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. Valge vein Valged viinamarjad: riesling e gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc Valgeid veine valmistatakse puhtast mahlast, mis pressitakse marjade viljalihast ja on igal juhul hele, seetõttu võib valge veini valmistamiseks kasutada nii heleda- kui ka tumedakestalisi viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja
annaabi.ee 
