Estetism Elu- ja kunstikäsitlus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ning peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale. Arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kõrgem tegelikkus Eetika asemel on tähtis esteetika. Ilus on parem kui hea. Eesmärk on taltsutamata meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree." Ernest Hemingway (1889-1961) 20.s Ameerika Ühendriikide kirjanik. Üks tähtsamaid ja mõjukamaid omal ajal. Sündis Chicago eeslinnas Oak Parkis. Looming oli avatud modernistlikele vormiuuendustele Suhtumine ellu- humaanne, eetiline. Teostest võib leida eksistentsiaalseid varjundeid. Proosa stiililises eripäras leidub sarnasusi biheiviorismi meetodiga- fikseerida võimalikult objektiivselt, erapooletult tegelaste käitumist ja kõnet, anda edasi hingeelu. Tema arvates...
aastal. Lauri istub avatud aknal ja mõtleb, viis tundi veel ja siis sõidan Mallega Pärnu, kus on liiv ja meri ja ei midagi muud. Tal oli kõigest kõrini- näha ikka neidsamu maju, ikka neid samu nägusid, sedasama taevast ja ta tahtis end lihtsalt tuulutada. Malle oli temast paar aastat vanem ja ta tutvus temaga nii, et ühel õhtul kohvikus kui oli poistega paar õlut ära võtnud läks ta välja märkas et eespool toimub mingi jama. Kaks härjataolist seltsimeest kimbutavad üht tüdrukut, kes hüüdis päris valjusti appi. Siis ärkas temas kangelane, aga kõik lõppes sellega kui ta slimad avas nägi ta taevast ja üks neiu nägu kummardus tema kohale. Siis said nad tuttavaks kuni siia maani. Nad on kaks aastat koos olnud, kuid Lauri ei tea siiani kas Malle on talle õige või mitte, see paneb teda kahtlema. Lauri on 19 aastane. Tema isa rääkis talle et tema hakkas ise leiba teenima juba neljateist
Jumala Silmast sai KGB käsi, jumalikust moraalimütoloogiast sai ideoloogilise puhtuse müstika. Kõigi kohal oleks nagu nähtamatu mõõk rippunud. Stalinistlik optimism on ammu surnud, aga selleaegne negativism elab ikka edasi. Tänu Stalinile juurdus partei kõnepruuki väljend 'hoidma nagu oma silmatera', mis pärineb otse Vanast Testamendist. Lenini surma puhul peetud kõnes tõmbab ta paralleeli Moosese ja Joosua ning Lenini ja enese vahele. See on otsene püüd end ja seltsimeest pühalikustada (vana, juba keskajast pärit võte). See väljend oli see "NLKP ajaloo lühikursuses" (nagu katoliku breviaar à lühikursus) ja sai sealtkaudu klieeks, mis elas kaua. Kusjuures Stalini surma puhul peeti samasuguseid Moosese-Joosua kõnesid. Kusjuures silmatera oli fikseeritult parteiline ühtekuuluvus. See kliee seostub muidugi jälle selgelt kõigenägemisega (terane). Stalini omnipresentsi kaudu esineb Smuuli luules loodusmüstika (jumaliku suuruse äratundmine
kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See raamat räägibki peamiselt kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatub huumorist traagikani. "Kolm seltsimeest Kuid romaanis "Armasta oma ligimest" (Liebe deinen Nächsten), kujutab Remarque üht kodumaalt väljaaetud perekonna ja veresidemed kaotanud inimeste saatust. Selles raamatus kõneleb Remarque taas armastusest, mis on kõige tugevam maailmas. "Triumfikaar" ("Arc de Triomphe") on üks Remarque tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Lisaks on ta veel kirjutanud romaane "Elusäde"("Der Funke Leben"),
vaimustuksid. I ja M kõnelesid lood ära ja M andis talle salvi ja õpetas kuidas kasutada. Teatas, et relvadele määrituna annab see neilegi terveks päevaks võitmatu jõu. Kui liiga palju lohehambamehi kallale tungib, peab I viskama kivi nende hulka, mis paneb nad üksteise kallale kargama ja nad võitlevad, kuni kõik on lagunenud. Seejärel mindi lahku; M läks paleesse nutma isa reetmise pärast, I laevale, et saata 2 seltsimeest lohehammaste järele. Vahepeal proovis salvi ja selle puudutamine andis talle kohutava, võitmatu jõu, et kõik kangelased lausa juubeldasid. Sai hõlbsalt härgadega hakkama, kündis ära ja pani lohehambad vagudesse. Tegi sealt kerkinud meestega nii, et kivi keskele ja need tapsid üksteist. Sai võidukalt oma ül hakkama ja Aietes oli väga kibestunud. Kunn läks tagasi paleesse kurja nõu hauduma, et kangelased kunagi villakut kätte ei saaks. Aga Hera tegutses argonautide kasuks
Teos ,,Tagasitulek" pole mitte ainult eelmise romaani järg, vaid selle lahutamatu osa. Peale lahingut naasevad mehed koju, kuid vaid füüsiliselt. Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada. Endised sõdurid ei leia enam oma kohta elus, nad hulguvad võõraks jäänud linnas, kus möödus lapsepõlv, nende mõtted keerlevad vaid sõja õuduste ümber. ,,Tagasitulekut ei toimu. Sõdurid ei pöördu tagasi endise rahuliku elu juurde." (Matvejeva 1971: 430) 2.1.3. ,,Kolm seltsimeest" Teoses ei analüüsi Remarque ainult sõda, vaid ellu astub ka armastus ning sellega toime tulemine. Ka selles romaanis kujutab autor nn. ,,kadunud põlvkonda", kelle lootused purustas sõda ja kes pole suuteline vastupanuks ega võitluseks. Sõjast naasnud sõpradel Robert Lohkamp, Otto Köster, Gottfried Lenz on autotöökoda, millega teenivad raha, ja pakuvad taksoteenuseid. Robert armub Patriciasse, kes on raskelt haige, aga varjab seda. Ühisel puhkusel tuleb kõik välja
lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 “Tagasitulek” 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 “Kolm sõpra” (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fašism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 “Armasta oma ligimest” Perekond kodumaalt välja, sees fašism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam
Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 1920. lõpp, 1930. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel. Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam
Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on
puudub usk endasse ja arengusse.sõjavastane romaan 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest )Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest"Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et
vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus
Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . Sõjast tagasi tulles tundsid end kui kaevurid kokkuvarisenud kaevanduses. Fasism jõuab Saksamaale. Inimesed on kui puulehed, mida tuul kannab teadmata kuhu ja milleks. See on ka armastuslugu. 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid
peategelane kogu aeg meie, sest valitses ühtsustunne: temasuguseid on palju 2) 1931 "Tagasitulek" 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 "Kolm sõpra" (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel . 4) 1940 "Armasta oma ligimest" Perekond kodumaalt välja, sees fasism, piinakambrid. Toob otsesõnu välja, et armastus on surmast tugevam. 5) 1946 "Triumfikaar" Ilma armastuseta siin elus oled kui laip puhkusel. Palju sees sümboolikat. 6) 1952 "Elusäde" Tegevus koonduslaagris sõja lõpus. Sealt tulles nähakse ilusat maja, millest järgi vaid fassaad
Ja sinule annan sedasama nõu: kui mõtled ennast uputama hakata, osta revolver, siis ei saa keegi sind segada. Muidu hakka veel võera inimestega kaklema. Mitte et sa ennast kohe just peaks uputama minema, vaid see olgu sulle ette õpetuseks, kui kaklemine tuleb. Sest kaklema peab mõnikord muidugi, ilma et lähed ennast uputama. Ütleme kas või täna: me lähme praegu kõige paremas meeleolus koju nagu kaks head sõpra ja truud seltsimeest kunagi, aga äkki kargab vana meile kallale, nagu oleksime kaks uppujat, kes puusillalt jõkke karanud, ja küsib: ,,Kus käisite? Kus olite? Kui kaua? Mispärast? kes lubas?" No mis sa vastad talle? Misukese revolvri talle nina alla surud? Muidugi ei mõista sa vastata ja sellepärast oled sa kohe sees. Aga sa pead meeles pidama, et teha ei või ta meile midagi; karjub ainult, seda pead teadma. Tema on ju niisuke imelik inimene: lähed ja küsid, kohe valmis lubama. Aga tuled koju, juba tema