Klassitsism 18 saj 1) Euroomast levis klassitsism ka Ameerikasse, kestis 19saj, 30dateni. 2)Jäljendati antiiki. Jaguneb *varaklassitsism 1760- 1800 *kõrgklassitsism 1800-1830 3)Prantsusmaa, Itaalias ja SBs ilmnes klassitsism juba barakoajastul. 4)Kuna Inglismaal barokki pm polnud, siis seal jätkus pallodionism, mis oli väga sarnane klassitsismile. 5)Ehitustüübid: sakraalhoone, eeskätt kuppelkirik, tetrihoone, muuseumihooned, seltsimajad, lossid, mõisad, pargipaviljonid. 6)Ehitusmaterjalid: kivi teliskivi, malm, hakatakse valmistama kunstmarmorit. 7) Ehitustehnika: eelnevate perioodide oma täiustub, metalltarindid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist 8) Huvi antiigi vastu tekkis tänu väljakaevamistele, valgustusfilossfide teosed. Valgustusfilosoofide tegevus soodustas kodanlike ideaalide tekkimist, millele andsid tuge edusammud matas füsas ja keemias.
nõrgenemas ja orienteerutakse ümber kapitalismile. Jõukuse tõttu tegelevad ka tsiviilehitusega. Kroonuehitised Mõisad Ehitavad: (Kroon=tsaar=Caesari Tehased Seltsimajad mugandus) Tsiviilehitus Talud Raudtee – ehitised – Üürimajad – trügitakse 1968 Paldiskisse linna, maad ei jätku. Õigeusu kirikud – Äärelinna venestuspoliitika puulobudikud Eesti aeg
VALLAMAJA · 19. sajandil moodustatud olid vallamajad, 19. sajandi teisel poolel, muudeti riiklikeks haldusükstusteks. · Valla kogukonna ülesanne oli arutada koolide ülalpidamist. · Esimene teadaolev vallamaja ehitati Vana-Kuustes 1863. aastal. · Esimeseks ruumiks vallamajas oli ooteruum. Sealt viisid uksed kartsa ja kantseleisse. Kartseris hoiti korrarikkujaid ja kurjategijaid, kes viidu kuhugi edasi. SELTSIMAJAD · 19. sajandil tekkis seoses rahvusliku ärkamisega rohkesti seltse, kes vajasid oma ruume. Esialgu neid polnud ja kasutati leeritube, vallamaju ja üüriti kaupmeestelt ja mõisalt ruume. Tavaliselt suuremate talude peremehed, kes kuulusid seltsi andsid oma ruume kasutusse. · Muusika, laulukoorigategelemine, peod vajasid suuremaid ruume ja selle pärast hakati ehitama seltsimaju. · Raha ehitamiseks sai näitusmüükidest, pidude korraldamisest, seltsi liikmes andsid
Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed Haja-asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad; Talud ja ühepere-elamud, mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust; Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud o Majandusasulad:
piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Valge maja, USA Kapitooliumi hoone, USA Ehitustüübid: sakraalhooned (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakatakse valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustub eelnevate perioodide ehitustehnika. Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Hiljem tulid pisikeste akende asemele suurema ruuduga aknad. Kõrvalisemate teede ääres ja külades asuvad kõrtsid olid väiksemad, ühe talliga või hoopis ilma tallit, mantelkorsten puudus. Raudteeliikluse arenendes 4 kaotasid kõrtsid 19.saj lõpus võõrastemajana tähtsuse. Pärast riigi viinamonopoli kehtestamist aastal 1900 suleti kõrtsid hoopis ning nende hooned hakati kasutama muuks otstarbeks (poed, seltsimajad, elumajad jm hooned). Koolimajad 17.sajandi lõpus asutatud köstrikoolid, 18.sajandi keskpaigast alates rajatud mõisa- ehk külakoolid ning pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist (1816 ja 1819) asutatud vallakoolid pidid tööd alustama ja tegutsema enamasti halbades oludes. Seadustega nõuti küll eraldi koolimajade ehitamist, kuid tavaliselt seda ei juhtunud. Õppetööks kasutati 17.-19.sajand mingiks muuks otstarbeks ehitatud hooneid kõige enam rehielamuid aga ka
rahvusliku või kohaliku identiteedi seisukohalt. Piiranguvööndis kaitstakse inimese ja looduse koosmõjul kujunenud traditsioonilisi kultuurmaastikke koos seal sisalduvate looduslike ja kultuuriliste elementidega ning neid alal hoidvate protsessidega. Enamuses neist aladest on tegemist traditsioonilise hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad). Ajaloolise maastiku väärtused Lahemaa rahvuspargis on esiajaloolised maastikud Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade
strateegilisse partnerlusena, kus avalike teenuste ostutamiseks eraldatakse vanaühendustele sihtotstarbelisi toetusi või antakse kasutada muid avalike ressursse (ruumid, maa). Peamised avalikud teenused mida osutatakse Eestis, partnerluses vabaühendustega ning ei ole viimastel aastatel muutunud: sotsiaalteenused (lapsed, kodutud, töötud, vanurid, eri, ohver, abivajaja); kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jt); spordiga seotud tegevused (trennid, rahvaspordiüritused); Noorsootöö. Peamiseks probleemiks on lepingute puudumine, vabaühenduste huvi riigiga kostööd teha, suured finantsriskid. 11. Loeng: avalik teenistus ja selle areng Eestis (Tiina Randma-Liiv) Tiina Randma-Liiv ja Külli Sarapuu, 2012, `Avalik teenistus', raamatus: Raivo Vetik (toim.), Eesti poliitika ja valitsemine 1991- 2011, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 356-388:http://hum.ttu
tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv.
90), kõrgem elatustase .... Ameerikas kiire maj. Kasv Immigrantide elu 19.saj. II poolel · Nad väldivad lõuna osariike, kuna seal ei ole töökohti · Tippsihtpunktid: kirderannik (Mass., NY) ja Kesk-Lääne tööstuslinnad (nt. Chicago) ja Kaug-Lääne alad · Koondumine oma linnaosadesse: juudid Manhattanil 1916 60% mustanahalised Harlemis 1920: 98 % , Finntown 10 000 jne. (NY-s 50 % on uues immigrandid): mh omakeelsed lehed, seltsimajad, toiduärid · Nt. Põhjamaalased koonduvad minnesotasse, kus on harjumuspärane kliima · 20.saj. alguses 25-30% ameeriklastest on I-II põlvkonna immigrandid ·
L. von Klenze, Glüptoteek Münchenis (1840. aastad) W. Wilkins, Londoni Rahvusgalerii (1832) W. Thornton, (projekt) Kapitooliumihoone Washingtonis (alust. 1793, lõpet. 1903). A Rinaldi, Marmorpalee Peterburis C. Rossi, Klassitsistlikud ehitised Peterburis (19. saj I kolmandik) L. Engel, Toomkirik Helsingis (1830-1850) Ehitustüübid: sakraalhooned, (eeskätt kuppelkirik), teatrihooned, muuseumihooned, seltsimajad, mitmeotstarbelised haldushooned; lossid, mõisamajad, pargipaviljonid. Linnamajad. Ehitusmaterjalid: kivi, telliskivi, malm. Hakati valmistama kunstmarmorit. Ehitustehnika: täiustus eelnevate perioodide ehitustehnika, Üha rohkem võeti kasutusele metalltarindeid, töötati välja paindtalateooria, alustati valtsprofiilide tootmist. Klassitsistliku arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega hooned,
töölisbarakid võivad paikneda füüsiliselt lähestikku, kuid nende inimeste elumaailmu lahutab kuristik. Hiljem on tihti ka juhtkonnale mõeldud eramud jagatud mitme perekonna vahel ning inseneride ja vanemteenistujate suured korterid tükeldatud väiksemateks, nii on kunagistest vabrikuasundustest saanud tüüpilised korterelamute piirkonnad. Tasub märkida, et omal ajal kuulusid selliste asunduste juurde ka koolid, haiglad, klubihooned- seltsimajad, politseijaoskonnad, tuletõrjekomandod, kirikud ja mõnel pool isegi kalmistud, nii et kogu inimese eluring võis mööduda asulast väljumata. 24 Varasemad vabrikuasulad on sageli seotud tekstiilitööstusega. Üks vanemaid praeguseni säilinud vabrikuasulaid on Sindi tekstiilitööstuse oma, kus eriti väärtuslikuks tuleb pidada just varasemaid, klassitsistlikke meistritemaju. Vabrikuasulate vanemasse põlvkonda
annaabi.ee 
